Miks eestlased defineerivad ennast töö kaudu?

[Külaline]

Kas see ei või olla selline neutraalne küsimus, millele võiks olla kerge vastata.

Just. See on vähemalt mingigi võimalus kohe leida ühine keel, mis sellest, et arvatavasti tekib ka mingi stereotüüpne ettekujutus vestluskaaslasest. Kui ka ametid üldse kahel vestlejal ei kliki, siis on keeruline üldse mingit juttu kokku ajada. Mina, numbri-inimene, olen kord pidanud viisakat vestlust kunstivaldkonna inimesega. Kui olime mõlemad oma ameti nimetanud, saabus vaikus - mitte midagi ei olnud rohkem rääkida, ilma tobedatesse klišeedesse laskumata ("kas kunstnik/finantsspetsialist on raske olla?", "kas sa teadsid juba koolis, et tahad saada kunstnikuks/finantsspetsialistiks?"). Kumbki ei teadnud teise tööst midagi, isegi mitte nii palju, et mõnda küsimust küsida. Nii me siis edasi vaikisimegi.

Hehe, kui saad natuke vanemaks, siis on vähemalt tervis selline neutraalne alati-sobib-teema.

[Külaline]

Minu arust ka oli vanasti see asi veel hullem. Olid külasepa poeg ja sellega oli suur osa sinust juba defineeritud. Ja ema polnud üldse tähtis, isegi kui ta oli ka mingi ameti peal mitte lihtsalt koduperenaine. Eks see rääkiski siis juba palju sinu haridustaseme ja edasiste võimaluste kohta.

Sellel oli ka positiivne külg. Sul ei olnud karta ei tööpuudust ega identideediprobleemi. Sa ei pidanud unetuna vaevlema, mõeldes, kelleks saada. Või kust tööd ja äraelamist leida. Sa olid sepa poeg, tähendab, isa andis sulle erialase hariduse ja oskused (õppisid ametit maast madalast) ning pärandas töökoja ja kliendid. Sinu töökojast tulnud asjade kvaliteet oli tuntud üle mitme põlve ja sa ise olid austatud meistrimees.

Isa oli kindlasti õnnelik selle üle et tema elutöö pärib poeg, ta järeltulija (nagu laulus). Samas oli ikka ikka suur probleem kui poeg seda ei tahtnud. Juba sünnist saadik on oodatud seda ja valmistad isale sellise pettumuse kui tegi teise valiku.

Selline mõtlemine, et võiks midagi muud teha (sageli teadmata, mis see muu võiks olla), tekkis uusajal. Enne seda inimestel sellist mõtet ei olnud, igaüks teadis oma kohta elus.

[Külaline]

Mul jälle on selline töö, mis tavaliselt tekitab küsimusi, millest mina lihtsalt pealiskaudselt lobidega ei viitsi. Nii olen öelnud, et olen õmbleja või müüja. Palju lihtsam, tavaliselt ei küsita midagi rohkem.

[Külaline]

Mul jälle on selline töö, mis tavaliselt tekitab küsimusi, millest mina lihtsalt pealiskaudselt lobidega ei viitsi. Nii olen öelnud, et olen õmbleja või müüja. Palju lihtsam, tavaliselt ei küsita midagi rohkem.

Sama. Mina ütlen alati, et olen juuksur Tegelikult ei tea ma juustest mitte midagi

[Külaline]

No aga ega neid parameetreid nii palju polegi, mis ametikohast paremini sobiks - seda siis just kellegagi põgusalt vesteldes, mitte sügavalt filosofeerides. No et kui keegi seltskonnas, koolitusel või tutvudes küsib, et kes sa oled, siis ei vasta ju, et naerulohukestega 39-aastane Ambur, kes käib meelsasti kalal, 10-aastaselt murdsin käeluu. Vaid ütledki, et olen Mari Maasikas, põhikooli matemaatikaõpetaja.

Minu arvates on vastusevariante ikka mitmeid, näiteks saad öelda:

1. kes sa erialalt oled (matemaatik)
2. kellena sa igapäevaselt töötad (matemaatikaõpetajana)
3. millega sa vabal ajal tegeled (kirjanik, 2 romaani avaldanud)
4. millega sa maailmavaateliselt tegeled (X erakonna liige, revisjonikomisjoni esimees)
5. millega sa veel tegeled (kaitseliitlane, sõjaaja ametikohaks staabiassistent, äsja tulin laskevõistlusel teiseks)

Siit jaguks jututeemasid mitmeks tunniks.

[Külaline]

Samas see on selline kahe otsaga asi. Mõne inimese kohta võib töö palju rääkida, nt tatoveerija on ilmselt päriselus ka huvitav inimene.

mu luuserist naabrimees on ka tätoveerija

[Külaline]

Eestis ei ole ikka küll päritolu ja ameti nii olulised kui Lääne-Euroopas. Sakslased alles hiljuti lõpetasid passidesse akadeemiliste tiitlite lisamise. Kui olid doktor, siis oli sul see passis nime ette märgitud Dr Artur Müller. Vägagi tehakse vahet, kes millisest sotsiaalsest klassist pärit.

[Külaline]

Näiteks lugedes entsüklopeediast mõne kuulsa kirjaniku elulugu, öeldakse kohe esimese lausena, et ta "sündis külarätsepa pojana".

See komme tekkis minu arust nõuka ajal, kus oli oluline rõhutada, et oled ikkagi sünnilt proletaarlane, mitte mingi intelligendinässakas või mõttetu ametnik-rõhuja.

Enamus vene poeete, kunstnikke, heliloojaid, kelle üle venelased ka nõukogude ajal hiiglama uhked, olid aadliku päritolu.

Kõikide kuulsate inimeste wikipedia leheküljel alustatakse nende vanematest ja mainitakse nende ametit. Pole mingi nõuka komme.

[Külaline]

West was born on June 8, 1977, in Atlanta, Georgia.[c] After his parents divorced when he was three years old, he moved with his mother to Chicago, Illinois.[16][17] His father, Ray West, is a former Black Panther and was one of the first black photojournalists at The Atlanta Journal-Constitution. Ray later became a Christian counselor,[17] and in 2006, opened the Good Water Store and Café in Lexington Park, Maryland, with startup capital from his son.[18][19] West's mother, Donda C. West (née Williams),[20] was a professor of English at Clark Atlanta University and the Chair of the English Department at Chicago State University before retiring to serve as his manager.

West was raised in a middle-class environment, attending Polaris School for Individual Education[21] in suburban Oak Lawn, Illinois, after living in Chicago.[22] At the age of 10, West moved with his mother to Nanjing, China, where she was teaching at Nanjing University as a Fulbright Scholar.[23] According to his mother, West was the only foreigner in his class, but he settled in well and quickly picked up the language, although he has since forgotten most of it.[2

[Külaline]

Enamus vene poeete, kunstnikke, heliloojaid, kelle üle venelased ka nõukogude ajal hiiglama uhked, olid aadliku päritolu.

Mis tähtsust sellel on? Nõuka kord ei olnudki loogiline ega järjepidev. Oma iidseid aadlikke austasid, aga oleviku aadlikud lasid maha ning intelligente näljutasid, pagendasid, vangistasid ja allutasid.

Kõikide kuulsate inimeste wikipedia leheküljel alustatakse nende vanematest ja mainitakse nende ametit. Pole mingi nõuka komme.

Üks asi on inimese eluloo rääkimine, mille keegi siia näiteks pani. Kuidas sa elulugu jutustad ilma pere päritolu nimetamata - muidugi nimetad. Teine asi on aga see lakooniline nn. entsüklopeedia lausevorm - Juhan Juss sündis 1966. aastal mehhanisaatori pojana/töölisperes. Kui Juhan sündis taluperemehe või lausa kurja kapitalisti pojana, siis seda ei maininud keegi, küll aga rõhutati varsti, et Juhani kujunemist mõjutas lapsepõlvekodus nähtud klassiline rõhumine ning peagi sai temast veendunud kommunist ...

[Külaline]

Kui Juhan sündis taluperemehe või lausa kurja kapitalisti pojana, siis seda ei maininud keegi, küll aga rõhutati varsti, et Juhani kujunemist mõjutas lapsepõlvekodus nähtud klassiline rõhumine ning peagi sai temast veendunud kommunist ...

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) oli omal ajal küll põnev lugemismaterjal, aga no praegu pole ju mõtet seda enam tsiteerida. Nagu ka tolleaegset Rahva Häält või Pioneeri.
Ka EW-aegsetes ajalehtedes mainiti enamasti inimese ametit, kui nupuke oli kirjutatud suvalisel teemal - abiellumine, kuritegu, lahutus vm kollasem teadaanne.

[Külaline]

Kui Juhan sündis taluperemehe või lausa kurja kapitalisti pojana, siis seda ei maininud keegi, küll aga rõhutati varsti, et Juhani kujunemist mõjutas lapsepõlvekodus nähtud klassiline rõhumine ning peagi sai temast veendunud kommunist ...

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) oli omal ajal küll põnev lugemismaterjal, aga no praegu pole ju mõtet seda enam tsiteerida. Nagu ka tolleaegset Rahva Häält või Pioneeri.
Ka EW-aegsetes ajalehtedes mainiti enamasti inimese ametit, kui nupuke oli kirjutatud suvalisel teemal - abiellumine, kuritegu, lahutus vm kollasem teadaanne.

Jällegi teine asi. Amet ise polnud tähtis, ühiskonnaklass oli tähtis ning tollal viitas amet ühiskonnaklassile, milles oldi. Sulane vs peremees, rätsepmeister vs sepa õpipoiss, kodumajanduskooli õpilane vs perenaine. See oli oluline info. Tänapäeval ei ütle sarnane info enam midagi.

[Külaline]

Mul jälle on selline töö, mis tavaliselt tekitab küsimusi, millest mina lihtsalt pealiskaudselt lobidega ei viitsi. Nii olen öelnud, et olen õmbleja või müüja. Palju lihtsam, tavaliselt ei küsita midagi rohkem.

Sama. Mina ütlen alati, et olen juuksur Tegelikult ei tea ma juustest mitte midagi

Milleks sedasi niisama valetada? Valel on lühikesed jalad ja kui välja tuleb, siis tekitab kahtluse, et kui juba seda valetasid, mida kõike sa siis veel valetada oled võinud - usaldus on kadunud.

Saan aru valetamisest asja pärast - no näiteks, kui tuttav tahab sinuga kohtuda, aga sa oled väsinud ja valetad siis, et pead sel ajal tööl olema, kui tegelikult sul on vaba päev. Aga sedasi ilma motiivita valetamisest mina küll aru ei saa. Kui on mingi veider töökoht, mis tundub mulle hirmus tähtsa ja salajasena, siis pigem väldiks konkreetset vastust või ütlekski, et ei soovi rääkida.

[Külaline]

Mul jälle on selline töö, mis tavaliselt tekitab küsimusi, millest mina lihtsalt pealiskaudselt lobidega ei viitsi. Nii olen öelnud, et olen õmbleja või müüja. Palju lihtsam, tavaliselt ei küsita midagi rohkem.

Sama. Mina ütlen alati, et olen juuksur Tegelikult ei tea ma juustest mitte midagi

Saan aru valetamisest asja pärast - no näiteks, kui tuttav tahab sinuga kohtuda, aga sa oled väsinud ja valetad siis, et pead sel ajal tööl olema, kui tegelikult sul on vaba päev.

Vot mina ütleks just selle valetamise kohta milleks sedasi niisama valetada? Valel on lühikesed jalad ja kui välja tuleb, siis tekitab kahtluse, et kui juba seda valetasid, mida kõike sa siis veel valetada oled võinud - usaldus on kadunud.

[Külaline]

Saan aru valetamisest asja pärast - no näiteks, kui tuttav tahab sinuga kohtuda, aga sa oled väsinud ja valetad siis, et pead sel ajal tööl olema, kui tegelikult sul on vaba päev.

See vale on ju täiesti tobe, mis asja peaks olema nii rumalalt valetada. Kas ei või öelda, et oledki väsinud. Inimesed tajuvad tegelikult päris hästi, et neile tõtt ei räägita, isegi kui tõestust pole. Minu arust oleks see täiesti aktsepteeritav põhjus ära öelda, et olen väga väsinud ja täna ei taha kohtuda, mitte ei ole vaja hakata mingit udu ajama.