Kelleks teie klassi tarkpead said

[Külaline]

Ehe näide sellest, et mingipärast väga paljud "muretsevad" ilgelt palju selle pärast, kas keegi ikka on/ei ole piisavalt edukas, cool ja lahe, aga väga vähesed mõtlevad, et kas inimene mingil viisil elades tunneb või ei tunne ennast omas elemendis. Kuigi just see on oluline.

No näiteks, kas keegi üldse taipas sellelt lahedalt tüdrukult küsidagi, millist tulevikku ta ise tahab? Kas ta üldse tahab nö. superstaari elu (koos kõige kaasnevaga)?

On nagu mingi "seisus kohustab", et kui oled viieline, siis pead elama nii või tegema seda. Et teistel on nagu õigustatud ootused - ja me ei küsi, kas sa üldse tahad kõrgelt lennata, vaid sa justkui pead.

Kui koormav võib see olla viielisele, kes sisemas ei taha tipp-äriinimeseks, tipp-poliitikuks, tipp- arstiks või mistahes muuks tipp-tipp-tipp tegelaseks saada! Vaid tunneb ennast hästi (oma elemendis) kuidagi muul viisil elades. Aga teised ei saa sellest üldse aru. Ajavad ikka mingit tipp-tipp tegelast (kelleks tal endal polnud ambitsiooni saadagi) taga.

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

Jah, aga samas on sellest ebamugavusest (või koguni hirmust) jääda keskpäraseks/ olla keskpärane, mitte omada erilisi saavutusi (sest nö. tavaliste saavustega sa ikkagi ei kvalifitseeru!), saanud nagu mingi kaasaja needus.

Ülsde on nagu asju, mis veel kvalifitseeruvad saavutuseteks, jäänud nagu aina vähemaks. "Pereelu pole saavutus, laps pole saavutus" - ja veel paljud asjad pole üldse saavutus - njah, eks seda teame kasvõi PK ja siinsest foorumist juba kõik.

Neid, kes astuvad sellest mängust välja, vaadatakse aga pead vangutades, et oi-oi, kuidas nii saab. Heh.

Ei astu ju mängust välja. Selline pereelu ja laps ongi täpselt mängus sees olemine. Mitte keegi ei vanguta selle peale pead, et "kuidas nii saab", sest suur enamus just nii elabki. Ja enamuse puhul see ongi väga hästi elatud, sest nad ei olegi millekski rohkem suutelised. Ja ei peagi olema. Enamuse inimeste puhul ongi selline elu ise juba suur saavutus.
Aga mõned inimesed on suutelised rohkemaks. Ja kui nemad rahulduvad laiskuse/ hirmu/ juhuse/ ideepuuduse vms põhjusel sellise eluga, siis see on tõesti lati alt läbi minek.

[Külaline]

Ooo, sa oled vägev! Tead hoobilt 500 inimese elulugu, ainult nende 2 nime sa ei tea

Mis mõttes ei tea nime? Töötasin nendega aastaid koos.

Lihttöölise ja omaniku lugu. Lihttööline tunneb omaniku aahhhaa

Mis selles nii erilist on. Ma pole see, kellega sa ärpled, aga töötasin väga kaua ühes keskmise suurusega ettevõttes (ca 100 töötajat). Olin peaaegu reatööline, aga tundsin omanikku väga hästi. Käisime külas üksteisel jne. Suur kamp oli meil, kes tihedalt läbi käisid. Sa elad oma peas mingis 100 aasta taguses klassiühiskonnas, mulle tundub.

[Külaline]

Aga mõned inimesed on suutelised rohkemaks. Ja kui nemad rahulduvad laiskuse/ hirmu/ juhuse/ ideepuuduse vms põhjusel sellise eluga, siis see on tõesti lati alt läbi minek.

Nagu ainus latt, mida elus seada saaks, oleks ainult karjäär ... Sa ei tea, kas ja mis muud latid neil kuskil on. Ei pea pühenduma kogu oma energia ja vaimuteravusega ainult edule. Ta võib olla kogukonna hing väikeses külas või tajuda oma missiooni perekonna/suguvõsa liitmises, Sudaanis lapsi õpetades või väikeasulas piirkonna ainust tööd andvat ettevõtet vedades. Oluline on, et inimene on ise rahul oma valikuga.

[Külaline]

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

Oh, see on see teine sundus, mis edukuse kõrval inimeste peale pannakse - pead õnnelik olema. Muidu on meil sinust kahju. Tegelikult ei pea ju õnnelik olema, piisab, kui oled võtnud elult endale vajaliku miinimumi ja elad oma elukest ilma tegemata asju taga nutmata.

Vat sellega küll nõus ei ole. Rikas ei pea olema, seda jah. Edukas ei pea olema. Aga elu ilma õnnelik olemata on tõesti kurb.

Täpsustaks, et rõkkavalt õnnelik ei pea olema. Selline suu kõrvuni ja jee-jee-tüüpi õnnelikkus on kohati ületähtsustatud. Paljud inimesed ei jaksagi nii, sest see liiga intensiivne tunne, et koguaeg tunda.

Kui õnnelikkuse all mõista rohkem rahulolu või nii, siis nõustun. Kui rahulolutunnet kohe üldse ei ole, on viletsavõitu, jah.

[Külaline]

Ehe näide sellest, et mingipärast väga paljud "muretsevad" ilgelt palju selle pärast, kas keegi ikka on/ei ole piisavalt edukas, cool ja lahe, aga väga vähesed mõtlevad, et kas inimene mingil viisil elades tunneb või ei tunne ennast omas elemendis. Kuigi just see on oluline.

No näiteks, kas keegi üldse taipas sellelt lahedalt tüdrukult küsidagi, millist tulevikku ta ise tahab? Kas ta üldse tahab nö. superstaari elu (koos kõige kaasnevaga)?

On nagu mingi "seisus kohustab", et kui oled viieline, siis pead elama nii või tegema seda. Et teistel on nagu õigustatud ootused - ja me ei küsi, kas sa üldse tahad kõrgelt lennata, vaid sa justkui pead.

Kui koormav võib see olla viielisele, kes sisemas ei taha tipp-äriinimeseks, tipp-poliitikuks, tipp- arstiks või mistahes muuks tipp-tipp-tipp tegelaseks saada! Vaid tunneb ennast hästi (oma elemendis) kuidagi muul viisil elades. Aga teised ei saa sellest üldse aru. Ajavad ikka mingit tipp-tipp tegelast (kelleks tal endal polnud ambitsiooni saadagi) taga.

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

Jah, aga samas on sellest ebamugavusest (või koguni hirmust) jääda keskpäraseks/ olla keskpärane, mitte omada erilisi saavutusi (sest nö. tavaliste saavustega sa ikkagi ei kvalifitseeru!), saanud nagu mingi kaasaja needus.

Ülsde on nagu asju, mis veel kvalifitseeruvad saavutuseteks, jäänud nagu aina vähemaks. "Pereelu pole saavutus, laps pole saavutus" - ja veel paljud asjad pole üldse saavutus - njah, eks seda teame kasvõi PK ja siinsest foorumist juba kõik.

Neid, kes astuvad sellest mängust välja, vaadatakse aga pead vangutades, et oi-oi, kuidas nii saab. Heh.

Minu jaoks on küll hästi kasvatatud, toredad lapsed ja korras pereelu saavutuseks.

Samas on ka kurb, kui inimesel on mingi anne või eeldused, mis jääb realiseerimata, kuna olud ei toeta ja inimene annab ise alla. Ma ei usu, et inimene terve elu ei tunne kordagi tõmmet oma kutsumust realiseerida. Tunnetab ikka, aga lihtsalt olud, iseloom (laiskus), ja muu on tugevamad.

Pole vaja totaalset ambitsioonitust ja vegeteerimist ka promoda. Midagi võiks ikka püüda korda saata, olgu selleks siis perekond või professionaalne edu. Ei pea ju olema tippude tipp, võib olla lihtsalt hea õpetaja, keda kogukond austab. Näiteks.

[Külaline]

Oh, see on see teine sundus, mis edukuse kõrval inimeste peale pannakse - pead õnnelik olema. Muidu on meil sinust kahju. Tegelikult ei pea ju õnnelik olema, piisab, kui oled võtnud elult endale vajaliku miinimumi ja elad oma elukest ilma tegemata asju taga nutmata.

Vat sellega küll nõus ei ole. Rikas ei pea olema, seda jah. Edukas ei pea olema. Aga elu ilma õnnelik olemata on tõesti kurb.

Täpsustaks, et rõkkavalt õnnelik ei pea olema. Selline suu kõrvuni ja jee-jee-tüüpi õnnelikkus on kohati ületähtsustatud. Paljud inimesed ei jaksagi nii, sest see liiga intensiivne tunne, et koguaeg tunda.

Kui õnnelikkuse all mõista rohkem rahulolu või nii, siis nõustun. Kui rahulolutunnet kohe üldse ei ole, on viletsavõitu, jah.

Seda küll jah. See "suu kõrvuni" on mingi sotsiaalmeedia haip, see ei tulnud mulle pähegi. Rohkem fassaad kui päris õnnetunne. Ma mõtlesin jah just seda iseenda sees olevat rahu tunnet.

[Külaline]

Aga mõned inimesed on suutelised rohkemaks. Ja kui nemad rahulduvad laiskuse/ hirmu/ juhuse/ ideepuuduse vms põhjusel sellise eluga, siis see on tõesti lati alt läbi minek.

Nagu ainus latt, mida elus seada saaks, oleks ainult karjäär ... Sa ei tea, kas ja mis muud latid neil kuskil on. Ei pea pühenduma kogu oma energia ja vaimuteravusega ainult edule. Ta võib olla kogukonna hing väikeses külas või tajuda oma missiooni perekonna/suguvõsa liitmises, Sudaanis lapsi õpetades või väikeasulas piirkonna ainust tööd andvat ettevõtet vedades. Oluline on, et inimene on ise rahul oma valikuga.

Peaaegu kõik, mis sa siin nimetasid on ju karjäärivalikud.

[Külaline]

Ma olin ise see tarkpea ja asusin ülikooli järel peadpööritavat karjääri tegema. Veidi alla neljakümneselt sain lapsed. Kodus oldud aja jooksul väärtushinnangud muutusid. Teen sujuva karjääri asemel ägedsid ja tähtajalisi töid. Vähese vaba aja jooksul koorin paksu vanamehe köögis kartuleid ka.

[Külaline]

Vat sellega küll nõus ei ole. Rikas ei pea olema, seda jah. Edukas ei pea olema. Aga elu ilma õnnelik olemata on tõesti kurb.

Täpsustaks, et rõkkavalt õnnelik ei pea olema. Selline suu kõrvuni ja jee-jee-tüüpi õnnelikkus on kohati ületähtsustatud. Paljud inimesed ei jaksagi nii, sest see liiga intensiivne tunne, et koguaeg tunda.

Kui õnnelikkuse all mõista rohkem rahulolu või nii, siis nõustun. Kui rahulolutunnet kohe üldse ei ole, on viletsavõitu, jah.

Seda küll jah. See "suu kõrvuni" on mingi sotsiaalmeedia haip, see ei tulnud mulle pähegi. Rohkem fassaad kui päris õnnetunne. Ma mõtlesin jah just seda iseenda sees olevat rahu tunnet.

Rahu ja õnnetunne on ikka kaks täiesti erinevat asja. Õnnetunne on natuke ärev tunne, rahu on selle vastand. Õnnelik olemise all mõtlesin siiski õnnetunde kogemist, mitte seda, et olen rahul. Rahul tähendab, et ei ole kurb ega pettunud. Aga õnnelik ei pea ka tingimata olema.

[Külaline]

Aga mõned inimesed on suutelised rohkemaks. Ja kui nemad rahulduvad laiskuse/ hirmu/ juhuse/ ideepuuduse vms põhjusel sellise eluga, siis see on tõesti lati alt läbi minek.

Nagu ainus latt, mida elus seada saaks, oleks ainult karjäär ... Sa ei tea, kas ja mis muud latid neil kuskil on. Ei pea pühenduma kogu oma energia ja vaimuteravusega ainult edule. Ta võib olla kogukonna hing väikeses külas või tajuda oma missiooni perekonna/suguvõsa liitmises, Sudaanis lapsi õpetades või väikeasulas piirkonna ainust tööd andvat ettevõtet vedades. Oluline on, et inimene on ise rahul oma valikuga.

Peaaegu kõik, mis sa siin nimetasid on ju karjäärivalikud.

No edukuse mõõdupuu järgi küll kindlasti mitte. Need on oma koha valikud. Edu üldjuhul mõõdetakse ikka tuntusega, ei tunne seda Võõpsu heegeldamisringi eestvedajat keegi (mõnel üksikul sellisel veab ja saab rambivalgusesse tiritud, kui president ordeneid jagab) ega pea Sudaanis laste õpetamist keegi eduks (siingi teemas ju nimetati maailmaränduriks olemist läbikukkumiseks, lati alt läbi minekuks).

[Külaline]

Nagu ainus latt, mida elus seada saaks, oleks ainult karjäär ... Sa ei tea, kas ja mis muud latid neil kuskil on. Ei pea pühenduma kogu oma energia ja vaimuteravusega ainult edule. Ta võib olla kogukonna hing väikeses külas või tajuda oma missiooni perekonna/suguvõsa liitmises, Sudaanis lapsi õpetades või väikeasulas piirkonna ainust tööd andvat ettevõtet vedades. Oluline on, et inimene on ise rahul oma valikuga.

Peaaegu kõik, mis sa siin nimetasid on ju karjäärivalikud.

No edukuse mõõdupuu järgi küll kindlasti mitte. Need on oma koha valikud. Edu üldjuhul mõõdetakse ikka tuntusega, ei tunne seda Võõpsu heegeldamisringi eestvedajat keegi (mõnel üksikul sellisel veab ja saab rambivalgusesse tiritud, kui president ordeneid jagab) ega pea Sudaanis laste õpetamist keegi eduks (siingi teemas ju nimetati maailmaränduriks olemist läbikukkumiseks, lati alt läbi minekuks).

Selline edukuse mõõt on küll ainult sinu oma peas

[Külaline]

No edukuse mõõdupuu järgi küll kindlasti mitte. Need on oma koha valikud. Edu üldjuhul mõõdetakse ikka tuntusega, ei tunne seda Võõpsu heegeldamisringi eestvedajat keegi (mõnel üksikul sellisel veab ja saab rambivalgusesse tiritud, kui president ordeneid jagab) ega pea Sudaanis laste õpetamist keegi eduks (siingi teemas ju nimetati maailmaränduriks olemist läbikukkumiseks, lati alt läbi minekuks).

Nu siis on ju ainsad edukad need nõndanimetatud influentserid ja blogijad, kes igale poole ronivad ja peavad kohustuslikus korras pildil olema.

[Külaline]

Edu üldjuhul mõõdetakse ikka tuntusega,

Tohutult rumal. On kuulsused ja on päriselt tegijad- äris, tehnoloogias. Sina mõtled, et mingid Kroonika kuulused on edukad... Ja minu jaoks on edukus ikkagi ka see, kui inimene on oma eluga õnnelik ja rahul, pole mingeid nõmedaid jamasid pidevalt, lisaks tööalasele edule ja rahale.

[Külaline]

Elan välismaal, olen korporatsiooni keskastme juht. Ei, Eestis ei tunne mind keegi näo järgi ära, ju siis pole "edukas"
Kes küsib?

[Külaline]

Edu üldjuhul mõõdetakse ikka tuntusega,

Tohutult rumal. On kuulsused ja on päriselt tegijad- äris, tehnoloogias. Sina mõtled, et mingid Kroonika kuulused on edukad... Ja minu jaoks on edukus ikkagi ka see, kui inimene on oma eluga õnnelik ja rahul, pole mingeid nõmedaid jamasid pidevalt, lisaks tööalasele edule ja rahale.

Ise oled rumal. Mis sa arvad, et tuntuse all ma mõtlesin mingit Kroonikat ja Mallukaid või??? Kuidas sa sellise mõtte peale tulid?
Miks sa arvad, et sinu pakutud edukuse määr on õigem kui kellegi teise, näiteks minu oma? Igaüks räägib ju enda arvamusest ja milleks teiste arvamust põlastada.

[Külaline]

Elan välismaal, olen korporatsiooni keskastme juht.

Rõhk sõnal korporatsiooni kullakesed

[Külaline]

Elan välismaal, olen korporatsiooni keskastme juht.

Ja neile, kes tähele ei pannud,-välismaise korporatsiooni, mitte mingi eestimaise. Välismaise

[Külaline]

Rõhk sõnal korporatsiooni kullakesed

Ja neile, kes tähele ei pannud,-välismaise korporatsiooni, mitte mingi eestimaise. Välismaise

Milles sul probleem on? Mingi tõbi lööb välja?

[Külaline]

Elan välismaal, olen korporatsiooni keskastme juht.

Ja neile, kes tähele ei pannud,-välismaise korporatsiooni, mitte mingi eestimaise. Välismaise

Rahvusvahelistes korporatsioonides ongi karjäärivõimalused suuremad ja raha saab rohkem. Võid mõnd kodumaist mainida, kus nt keskastme juhile sama palka makstaks?

[Külaline]

Võid mõnd kodumaist mainida

Kodumaiseid korporatsioone pole olemas. Korporatsioon on alati välismaine ja hästi suur.