Kelleks teie klassi tarkpead said

[Külaline]

Paljulubav karjäär pausile? Räägid ehk milline on paljulubav karjäär mida kunagi ei tulnudki

Ohhoo aga äkki räägid ise oma kõrge lennuga karjäärist, mis sai tehtud enne 30ndat eluaastat? Võibolla jätsid sa oma õpingud laste saamise järel pooleli, kui need üldse alustatud olid, milles ma kahtlen, või jäid lapsed saamata aga minul ja kõnealustel naistel on tõesti kõrgemad ambitsioonid. Üks ei välista teist. Või on sinu arvates kõik noored naised, kes lapsi saavad, karjääri mõttes maha kantud?

Postitus on kustutatud

Mul on enda tutvusringkonnas alla 40-aastased naised- vandeadvokaat, dermatoloog, veterinaar, IT-spetsialist, pearaamatupidaja ja nad kõik on mitme lapse vanemad ning olnud õpingute ajal akadeemilisel, mõni lausa mitu korda. Selliseid naisi ei ole vähe. Või mis su jutu point on- last saades on naine sealt edasi maha kantud ja parimal juhul kannab kohvi kuskil asutuses ette?

[Külaline]

Aga palju palju raha ju korvab selle kõik.

Selles osas on inimesed erinevad. Kui ei ole oma tüübilt karjääriinimene, siis see jama ongi, et ei korva. Inimesed on ereinavad ja kõigi jaoks ei tööta ühed asjad. Ja ma ei räägi sellest, et kurvastad oma ebaõnnestumiste üle (sest siis võib ju öelda: eks pinguta rohkem, tee siis paremini ja on põhjust rõõmustada) - vaid sellest, et lähebki hästi, aga oled hoopis pahur kogu aeg. Ja nii naljakas kui see ka pole, lahendus pole mitte rohkem pingutada, vaid hoopis anda endale asu. Aga seda, et inimesed on erinevad ja nende jaoks töötavad erinevad asjad (mõne jaoks töötab raha ja edu, teise jaoks hoopis näit. pingevabam elu ja vähem edu/raha), ma ei tea, kui palju seda koolis üldse õpetatakse. Vist mitte eriti.

[Külaline]

Ohhoo aga äkki räägid ise oma kõrge lennuga karjäärist, mis sai tehtud enne 30ndat eluaastat? Võibolla jätsid sa oma õpingud laste saamise järel pooleli, kui need üldse alustatud olid, milles ma kahtlen, või jäid lapsed saamata aga minul ja kõnealustel naistel on tõesti kõrgemad ambitsioonid. Üks ei välista teist. Või on sinu arvates kõik noored naised, kes lapsi saavad, karjääri mõttes maha kantud?

Postitus on kustutatud

Mul on enda tutvusringkonnas alla 40-aastased naised- vandeadvokaat, dermatoloog, veterinaar, IT-spetsialist, pearaamatupidaja ja nad kõik on mitme lapse vanemad ning olnud õpingute ajal akadeemilisel, mõni lausa mitu korda. Selliseid naisi ei ole vähe. Või mis su jutu point on- last saades on naine sealt edasi maha kantud ja parimal juhul kannab kohvi kuskil asutuses ette?

Ta jutu ainus point igas teemas on teistele halvasti öelda. Ärge tehke välja, las laps nutab.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Mul on enda tutvusringkonnas alla 40-aastased naised- vandeadvokaat, dermatoloog, veterinaar, IT-spetsialist, pearaamatupidaja ja nad kõik on mitme lapse vanemad ning olnud õpingute ajal akadeemilisel, mõni lausa mitu korda. Selliseid naisi ei ole vähe. Või mis su jutu point on- last saades on naine sealt edasi maha kantud ja parimal juhul kannab kohvi kuskil asutuses ette?

Postitus on kustutatud

Päris rumal jutt. Mõtle kõikide edukate naiste peale, enamusel on lapsed ja ilmselgelt võtab enamus kasvõi natukeseks aja maha pisipere lisandudes. On saadud lapsed ja tehtud karjääri läbi aegade, pole selles midagi eriskummalist.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Mul on enda tutvusringkonnas alla 40-aastased naised- vandeadvokaat, dermatoloog, veterinaar, IT-spetsialist, pearaamatupidaja ja nad kõik on mitme lapse vanemad ning olnud õpingute ajal akadeemilisel, mõni lausa mitu korda. Selliseid naisi ei ole vähe. Või mis su jutu point on- last saades on naine sealt edasi maha kantud ja parimal juhul kannab kohvi kuskil asutuses ette?

Postitus on kustutatud

Kus sa seda ulgumist näed muidu? Mul pole küll mitte mingit põhjust ulguda, vastupidi. Aasta-paar pausi ei tee mu karjäärile midagi.

[Külaline]

Kasvasin Põlvamaal ja sealt ei ole vist keegi kuhugi kõrgusse jõudnud.

Tunnen rikkurite TOP 500-st kahte, kes sealt pärit.

[Külaline]

Kasvasin Põlvamaal ja sealt ei ole vist keegi kuhugi kõrgusse jõudnud.

Tunnen rikkurite TOP 500-st kahte, kes sealt pärit.

Ooo, sa oled vägev! Tead hoobilt 500 inimese elulugu, ainult nende 2 nime sa ei tea

[Külaline]

Kasvasin Põlvamaal ja sealt ei ole vist keegi kuhugi kõrgusse jõudnud.

Tunnen rikkurite TOP 500-st kahte, kes sealt pärit.

Ooo, sa oled vägev! Tead hoobilt 500 inimese elulugu, ainult nende 2 nime sa ei tea

Mis mõttes ei tea nime? Töötasin nendega aastaid koos.

[Külaline]

Minu klassis käis üks üliäge tüdruk. Ta oli kõige ilusam, kõige targem ja ka kõige coolim. Kusjuures lisaks veel hea südamega. Kõik olid temasse armunud, nii poisid kui tüdrukud Ta oli lihtsalt nii nii äge. Mina tõesti arvasin, et temast saab oma ala superstaar - ükskõik, mis ala ta valiks.
Aga noh, nüüd, 20 aastat hiljem on tal kena elu, armas pere, tubli mees jne. Aga ei midagi erilist. Ma ei saa öelda, et ma olen pettunud, sest ma arvan, et ta ise on õnnelik. Aga ma tegelikult ootasin temalt kõrgemat lendu jah.

Ehe näide sellest, et mingipärast väga paljud "muretsevad" ilgelt palju selle pärast, kas keegi ikka on/ei ole piisavalt edukas, cool ja lahe, aga väga vähesed mõtlevad, et kas inimene mingil viisil elades tunneb või ei tunne ennast omas elemendis. Kuigi just see on oluline.

No näiteks, kas keegi üldse taipas sellelt lahedalt tüdrukult küsidagi, millist tulevikku ta ise tahab? Kas ta üldse tahab nö. superstaari elu (koos kõige kaasnevaga)?

On nagu mingi "seisus kohustab", et kui oled viieline, siis pead elama nii või tegema seda. Et teistel on nagu õigustatud ootused - ja me ei küsi, kas sa üldse tahad kõrgelt lennata, vaid sa justkui pead.

Kui koormav võib see olla viielisele, kes sisemas ei taha tipp-äriinimeseks, tipp-poliitikuks, tipp- arstiks või mistahes muuks tipp-tipp-tipp tegelaseks saada! Vaid tunneb ennast hästi (oma elemendis) kuidagi muul viisil elades. Aga teised ei saa sellest üldse aru. Ajavad ikka mingit tipp-tipp tegelast (kelleks tal endal polnud ambitsiooni saadagi) taga.

[Külaline]

Minu klassis käis üks üliäge tüdruk. Ta oli kõige ilusam, kõige targem ja ka kõige coolim. Kusjuures lisaks veel hea südamega. Kõik olid temasse armunud, nii poisid kui tüdrukud Ta oli lihtsalt nii nii äge. Mina tõesti arvasin, et temast saab oma ala superstaar - ükskõik, mis ala ta valiks.
Aga noh, nüüd, 20 aastat hiljem on tal kena elu, armas pere, tubli mees jne. Aga ei midagi erilist. Ma ei saa öelda, et ma olen pettunud, sest ma arvan, et ta ise on õnnelik. Aga ma tegelikult ootasin temalt kõrgemat lendu jah.

Ehe näide sellest, et mingipärast väga paljud "muretsevad" ilgelt palju selle pärast, kas keegi ikka on/ei ole piisavalt edukas, cool ja lahe, aga väga vähesed mõtlevad, et kas inimene mingil viisil elades tunneb või ei tunne ennast omas elemendis. Kuigi just see on oluline.

No näiteks, kas keegi üldse taipas sellelt lahedalt tüdrukult küsidagi, millist tulevikku ta ise tahab? Kas ta üldse tahab nö. superstaari elu (koos kõige kaasnevaga)?

On nagu mingi "seisus kohustab", et kui oled viieline, siis pead elama nii või tegema seda. Et teistel on nagu õigustatud ootused - ja me ei küsi, kas sa üldse tahad kõrgelt lennata, vaid sa justkui pead.

Kui koormav võib see olla viielisele, kes sisemas ei taha tipp-äriinimeseks, tipp-poliitikuks, tipp- arstiks või mistahes muuks tipp-tipp-tipp tegelaseks saada! Vaid tunneb ennast hästi (oma elemendis) kuidagi muul viisil elades. Aga teised ei saa sellest üldse aru. Ajavad ikka mingit tipp-tipp tegelast (kelleks tal endal polnud ambitsiooni saadagi) taga.

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

[Külaline]

Tunnen rikkurite TOP 500-st kahte, kes sealt pärit.

Ooo, sa oled vägev! Tead hoobilt 500 inimese elulugu, ainult nende 2 nime sa ei tea

Mis mõttes ei tea nime? Töötasin nendega aastaid koos.

Miks sa sellele provokaatorile vastad üldse?

[Külaline]

Tunnen rikkurite TOP 500-st kahte, kes sealt pärit.

Ooo, sa oled vägev! Tead hoobilt 500 inimese elulugu, ainult nende 2 nime sa ei tea

Mis mõttes ei tea nime? Töötasin nendega aastaid koos.

Lihttöölise ja omaniku lugu. Lihttööline tunneb omaniku aahhhaa

[Külaline]

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

Oh, see on see teine sundus, mis edukuse kõrval inimeste peale pannakse - pead õnnelik olema. Muidu on meil sinust kahju. Tegelikult ei pea ju õnnelik olema, piisab, kui oled võtnud elult endale vajaliku miinimumi ja elad oma elukest ilma tegemata asju taga nutmata.

[Külaline]

Minu klassis käis üks üliäge tüdruk. Ta oli kõige ilusam, kõige targem ja ka kõige coolim. Kusjuures lisaks veel hea südamega. Kõik olid temasse armunud, nii poisid kui tüdrukud Ta oli lihtsalt nii nii äge. Mina tõesti arvasin, et temast saab oma ala superstaar - ükskõik, mis ala ta valiks.
Aga noh, nüüd, 20 aastat hiljem on tal kena elu, armas pere, tubli mees jne. Aga ei midagi erilist. Ma ei saa öelda, et ma olen pettunud, sest ma arvan, et ta ise on õnnelik. Aga ma tegelikult ootasin temalt kõrgemat lendu jah.

Ehe näide sellest, et mingipärast väga paljud "muretsevad" ilgelt palju selle pärast, kas keegi ikka on/ei ole piisavalt edukas, cool ja lahe, aga väga vähesed mõtlevad, et kas inimene mingil viisil elades tunneb või ei tunne ennast omas elemendis. Kuigi just see on oluline.

No näiteks, kas keegi üldse taipas sellelt lahedalt tüdrukult küsidagi, millist tulevikku ta ise tahab? Kas ta üldse tahab nö. superstaari elu (koos kõige kaasnevaga)?

On nagu mingi "seisus kohustab", et kui oled viieline, siis pead elama nii või tegema seda. Et teistel on nagu õigustatud ootused - ja me ei küsi, kas sa üldse tahad kõrgelt lennata, vaid sa justkui pead.

Kui koormav võib see olla viielisele, kes sisemas ei taha tipp-äriinimeseks, tipp-poliitikuks, tipp- arstiks või mistahes muuks tipp-tipp-tipp tegelaseks saada! Vaid tunneb ennast hästi (oma elemendis) kuidagi muul viisil elades. Aga teised ei saa sellest üldse aru. Ajavad ikka mingit tipp-tipp tegelast (kelleks tal endal polnud ambitsiooni saadagi) taga.

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

Jah, aga samas on sellest ebamugavusest (või koguni hirmust) jääda keskpäraseks/ olla keskpärane, mitte omada erilisi saavutusi (sest nö. tavaliste saavustega sa ikkagi ei kvalifitseeru!), saanud nagu mingi kaasaja needus.

Ülsde on nagu asju, mis veel kvalifitseeruvad saavutuseteks, jäänud nagu aina vähemaks. "Pereelu pole saavutus, laps pole saavutus" - ja veel paljud asjad pole üldse saavutus - njah, eks seda teame kasvõi PK ja siinsest foorumist juba kõik.

Neid, kes astuvad sellest mängust välja, vaadatakse aga pead vangutades, et oi-oi, kuidas nii saab. Heh.

[Külaline]

Ooo, sa oled vägev! Tead hoobilt 500 inimese elulugu, ainult nende 2 nime sa ei tea

Mis mõttes ei tea nime? Töötasin nendega aastaid koos.

Lihttöölise ja omaniku lugu. Lihttööline tunneb omaniku aahhhaa

Õpi ükskord kirjutama, valus lugeda.

[Külaline]

Ehe näide sellest, et mingipärast väga paljud "muretsevad" ilgelt palju selle pärast, kas keegi ikka on/ei ole piisavalt edukas, cool ja lahe, aga väga vähesed mõtlevad, et kas inimene mingil viisil elades tunneb või ei tunne ennast omas elemendis. Kuigi just see on oluline.

No näiteks, kas keegi üldse taipas sellelt lahedalt tüdrukult küsidagi, millist tulevikku ta ise tahab? Kas ta üldse tahab nö. superstaari elu (koos kõige kaasnevaga)?

On nagu mingi "seisus kohustab", et kui oled viieline, siis pead elama nii või tegema seda. Et teistel on nagu õigustatud ootused - ja me ei küsi, kas sa üldse tahad kõrgelt lennata, vaid sa justkui pead.

Kui koormav võib see olla viielisele, kes sisemas ei taha tipp-äriinimeseks, tipp-poliitikuks, tipp- arstiks või mistahes muuks tipp-tipp-tipp tegelaseks saada! Vaid tunneb ennast hästi (oma elemendis) kuidagi muul viisil elades. Aga teised ei saa sellest üldse aru. Ajavad ikka mingit tipp-tipp tegelast (kelleks tal endal polnud ambitsiooni saadagi) taga.

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

Jah, aga samas on sellest ebamugavusest (või koguni hirmust) jääda keskpäraseks/ olla keskpärane, mitte omada erilisi saavutusi (sest nö. tavaliste saavustega sa ikkagi ei kvalifitseeru!), saanud nagu mingi kaasaja needus.

Ülsde on nagu asju, mis veel kvalifitseeruvad saavutuseteks, jäänud nagu aina vähemaks. "Pereelu pole saavutus, laps pole saavutus" - ja veel paljud asjad pole üldse saavutus - njah, eks seda teame kasvõi PK ja siinsest foorumist juba kõik.

Neid, kes astuvad sellest mängust välja, vaadatakse aga pead vangutades, et oi-oi, kuidas nii saab. Heh.

Tegelikult on korras pereelu, kus puuduvad kärjed, VÄGA suur saavutus tänasel mõnu, laiskuse ja kiirustamise ajastul.

[Külaline]

Ooo, sa oled vägev! Tead hoobilt 500 inimese elulugu, ainult nende 2 nime sa ei tea

Mis mõttes ei tea nime? Töötasin nendega aastaid koos.

Lihttöölise ja omaniku lugu. Lihttööline tunneb omaniku aahhhaa

Ei, ma ei olnud lihttööline. Muidugi tunnen, chillisime koos ringi ja olime kümnetel üritustel samas väikeses seltskonnaringis.

[Ants]

Mida õppisid, kui edukaks on saanud?

No Tolmukübe ja üks muu andekas ju siin esinevad!

[Külaline]

Minu klassist ei ole midagi erilist veel tulnud aga aega veel on, oleme 30ndate esimeses pooles. Osadel naistel (sh. minul) on paljulubav karjäär pausile pandud seoses väikeste lastega, seega ei välista, et tulevikus on meist kellestki kuulda. Samas meie klassi kõige tublim läks uhhuunduse peale, lahutas, lapsed jäid suures osas mehe kanda, osaleb pidevalt mingites töötubades ja organiseerib küsitava väärtusega ringe, vestlusõhtuid jm taolist. Omas ringis muidugi ilmselt tuntud nimi aga edukuse mõttes vähemalt minu silmis läbikukkumine. Meestest on mõni üksik kuhugi jõudnud, enamustest ei tea midagi.

Postitus on kustutatud

Ei soovi liialt detailidesse laskuda aga täpsustamata- töötan rahvusvahelises farmaatsiaettevõttes erialaspetsialistina, töötingimustega olen liialdamata äärmiselt rahul ning karjäärivõimalustega niisamuti. Ainukese miinusena näen hetkel seda, et töökoht ei asu Eestis, kuigi võimaldatakse tööd distantsilt nii palju kui võimalik. Isegi kui sellest ettevõttest peaksin kunagi lahkuma, siis mulle jäävad mu haridus ja teadmised ning nagu arvata võid, siis sellel erialal just tööpuudust karta ei ole

[Külaline]

Jah, ühest küljest olen sinuga väga nõus. Aga samas, inimeste võimed on erinevad ja on kergelt kahju küll kui kõrge potentsiaaliga inimene ei sirutu mujale kui jääbki keskpäraseks. See on kahtlemata mõnus ja turvaline. Aga ikkagi on sellest veidi kahju. Sest fakt on, et selline mõnus pereelu pole mingi eriline saavutus. See on mul endal ka, aga mina pole tõesti pooltki nii võimekas kui see tütarlaps oli. Aga ma tõesti siiralt loodan, et ta on ise õnnelik, sest nagu ma ütlesin, lisaks kõigele oli tal ka hea süda.

Oh, see on see teine sundus, mis edukuse kõrval inimeste peale pannakse - pead õnnelik olema. Muidu on meil sinust kahju. Tegelikult ei pea ju õnnelik olema, piisab, kui oled võtnud elult endale vajaliku miinimumi ja elad oma elukest ilma tegemata asju taga nutmata.

Vat sellega küll nõus ei ole. Rikas ei pea olema, seda jah. Edukas ei pea olema. Aga elu ilma õnnelik olemata on tõesti kurb.