Rahvameditsiini algus
-
Külaline
Moskva Süsteemsete Lahenduste Instituut
Praktilise Psühholoogia Instituut IMATON kus on selline eriala muinasjutu teraapia hariduses
Vot sellise peene nimega nn kõrgkoolid seal venemaal. aga kuna venemaale enam raha viia ei saa pole midagi katki. meie suurepärased maaväliste jõududega tragid naised panid püsti võimaluse eestimaal raha ära anda. neile. seega seltsimehed kiirustage registeeima. kohti napib
https://ktkk.ee/
Konstellatsiooni Koolituskeskus pakub kõrgetele standarditele ja tõenduspõhistele teooriatele põhinevat väljaõpet. Õppekavad sisaldavad õppeaineid, mis annavad perekonstellöörile vajalikke laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi sügavamateks sekkumisteks töös kliendiga.
Praktilise Psühholoogia Instituut IMATON kus on selline eriala muinasjutu teraapia hariduses
Vot sellise peene nimega nn kõrgkoolid seal venemaal. aga kuna venemaale enam raha viia ei saa pole midagi katki. meie suurepärased maaväliste jõududega tragid naised panid püsti võimaluse eestimaal raha ära anda. neile. seega seltsimehed kiirustage registeeima. kohti napib
https://ktkk.ee/
Konstellatsiooni Koolituskeskus pakub kõrgetele standarditele ja tõenduspõhistele teooriatele põhinevat väljaõpet. Õppekavad sisaldavad õppeaineid, mis annavad perekonstellöörile vajalikke laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi sügavamateks sekkumisteks töös kliendiga.
Ma arvan, et see, mis taimi mis olekus tarbida, oli meil aegade hämaruses, kui olime veel rohkem loomad kui inimesed, natuke intuitiivne ka - et keha tundiski, et seda on praegu vaja, no umbes nagu vahel tõbiseks jäädes tekib kohutavalt tugev tung süüa mustsõstraid, apelsine või kiivisid, see pole nagu isu, vaid et keha kohe tahab. Või osa rasedaisusid (mitte burksi ja šokolaadi omad, aga osa ju sööb kriiti või hapukapsast nõrkemiseni), keha ise ütleb, mida vaja on, et terve(m) olla. Ja väga algelisel tasandil "ravameditsiini" oskavad ju koerad-kassidki, nt söövad mingeid kõrrelisi, et end oksele ajada, kui on midagi ebasobivat või raskestiseeditavat tarbinud. Ma arvan jah, et kuskil sellises loomalikus omale sobiva toidu tunnetamises on rahvamedistiini juured, eks osa inimesi osutus selles tunnetuses lihtsalt tähelepanelikumaks, püsivamaks ja süsteemsemaks. Ja no kindlasti oli oma osa platseeboefektil ka.
-
Külaline
No taimi ja seeni on ju tohutul hulgal. Milline haige kogu taimestikku ära jõuab katsetada. Terveks saab inimene paljudel juhtudel ka ilma ravimiseta ja võta sa siis kinni, kas see oli tänu mingile taimele või lihtalt normaalne haiguse kulg. See pidi väga pika kuluga haigus olema, et mingile järeldusele jõuda, et vot see vist aitas.Külaline kirjutas: ↑29 Jaan 2025 10:58Eks ta katse eksituse meetodil käis. Anti haigele mingist seenest/taimest tehtud leotist. Haige sai terveks, selge pilt see asi aitas. Jäeti meelde, mis taim mis seen oli. Kui haige ära suri (näiteks mürgine seen/taim), siis jäeti ka see meelde, et näe ei aidanud. Ärme siis järgmisel korral selle seene/taime leotist haigele anna.Külaline kirjutas: ↑28 Jaan 2025 19:06Kuidas tekkis rahvameditsiin ja hiina meditsiin? Käis inimene looduses, korjas taime. Keetis teed. Andis kõigile haigetele, kes terveks sai, siis saadigi teada et see taim on selle tõve vastu?
Enamus seeni on mürgised. Ma arvan, et nad päris vanasti neid ei söönudki ja osanud üldse eeldada, et mõni neist võiks isegi kahjutu olla.
-
Külaline
Ma oletan, et enamasti olid selle katse-ekstuse meetodi ohvrid lapsed, sest nad topiavad valimatult kõike suhu. Kes neid valvata jõudis, kui elad keset loodust. Ma arvan, et muidu oldi väga skeptilised kõige võõra suhu pistmisel. Aga kui siis juhtus nii, et laps midagi alla neelas enne kui jaole saadi, eks siis selguski tõde. Ei juhtunud midagi, vot siis seda võivad kõik teised ka süüa,.
-
Külaline
Kui eestlane viia Aafrika metsikusse loodusesse, siis tal tegelikult pole mingit intuitsiooni, mida ta seal näppida ei tohiks. Paljud ahvatlevad viljad on tegelikult väga mürgised. Taimede tundmine eeldab, et on pikalt ühe koha pealt elatud.iiR kirjutas: ↑01 Veebr 2025 16:25 Ma arvan, et see, mis taimi mis olekus tarbida, oli meil aegade hämaruses, kui olime veel rohkem loomad kui inimesed, natuke intuitiivne ka - et keha tundiski, et seda on praegu vaja, no umbes nagu vahel tõbiseks jäädes tekib kohutavalt tugev tung süüa mustsõstraid, apelsine või kiivisid, see pole nagu isu, vaid et keha kohe tahab. Või osa rasedaisusid (mitte burksi ja šokolaadi omad, aga osa ju sööb kriiti või hapukapsast nõrkemiseni), keha ise ütleb, mida vaja on, et terve(m) olla. Ja väga algelisel tasandil "ravameditsiini" oskavad ju koerad-kassidki, nt söövad mingeid kõrrelisi, et end oksele ajada, kui on midagi ebasobivat või raskestiseeditavat tarbinud. Ma arvan jah, et kuskil sellises loomalikus omale sobiva toidu tunnetamises on rahvamedistiini juured, eks osa inimesi osutus selles tunnetuses lihtsalt tähelepanelikumaks, püsivamaks ja süsteemsemaks. Ja no kindlasti oli oma osa platseeboefektil ka.
-
Külaline
Loomad ja linnud söövad ikka seda mida nad tuhaneid aastaid on söönud. Inimese puhul on huvitav, et tema söögilaud on nii kapitaalselt muutunud ja seal puuduvad peaaegu täielikult need söögid, mida ta algupäraselt Aafrikas sõi.
-
Külaline
Kuidas saakski nt Alaskal elav inimene süüa Aafrikas kasvanud vilju? Inimene on omnivoor ja väga kohanemisvõimeline.Külaline kirjutas: ↑01 Veebr 2025 21:38Inimese puhul on huvitav, et tema söögilaud on nii kapitaalselt muutunud ja seal puuduvad peaaegu täielikult need söögid, mida ta algupäraselt Aafrikas sõi.
-
Külaline
No see ongi huvitav, et inimene saab oma looduslikust asukohast rännata nii kaugel ja minna üle täiesti uuele menüüle. Orav, pääsuke, jänes jne ei saa oma menüüd välja vahetada. Vale toiduga nad surevad varsti ära. Isegi loomad, kelle inimene on kodustunu, on ikka oma suht algupärase menüü juures. Kass ei taha porgandit ja lehm liha. Sa ei vii meie põtra kõrbesse elama, ta ei kohastu seal.Külaline kirjutas: ↑01 Veebr 2025 22:49Kuidas saakski nt Alaskal elav inimene süüa Aafrikas kasvanud vilju? Inimene on omnivoor ja väga kohanemisvõimeline.Külaline kirjutas: ↑01 Veebr 2025 21:38Inimese puhul on huvitav, et tema söögilaud on nii kapitaalselt muutunud ja seal puuduvad peaaegu täielikult need söögid, mida ta algupäraselt Aafrikas sõi.
-
Külaline
Paljud loomad siiski harjuvad vabalt teistsuguse toiduga. Loomulikult ei saa herbivoorist karnivoori teha, aga loomad on väga kohanemisvõimelised. Nt Eestis saab vabalt paljusid loomi pidada, keegi ei käi neile spetsiaalselt kõrbe- või savannitaimi toomas. Šaakal kolis kah täitsa ise siia.Külaline kirjutas: ↑02 Veebr 2025 09:19Orav, pääsuke, jänes jne ei saa oma menüüd välja vahetada. Vale toiduga nad surevad varsti ära. Isegi loomad, kelle inimene on kodustunu, on ikka oma suht algupärase menüü juures. Kass ei taha porgandit ja lehm liha. Sa ei vii meie põtra kõrbesse elama, ta ei kohastu seal.
Ja mis pääsukestest rääkida - nemad elavad ju pool aastat Aafrikas. Nagu ka teised rändlinnud - kes lähemal, kes kaugemal.
-
Külaline
Kuidas piimaga on? On mõeldud inimesele või mitte? Ma mõtln lehma ja kitse oma?Külaline kirjutas: ↑01 Veebr 2025 21:38 Loomad ja linnud söövad ikka seda mida nad tuhaneid aastaid on söönud. Inimese puhul on huvitav, et tema söögilaud on nii kapitaalselt muutunud ja seal puuduvad peaaegu täielikult need söögid, mida ta algupäraselt Aafrikas sõi.
-
Külaline
Inimene on omnivoor.Külaline kirjutas: ↑02 Veebr 2025 13:32Kuidas piimaga on? On mõeldud inimesele või mitte? Ma mõtln lehma ja kitse oma?
Ega neid veislasi ainult liha pärast ei kodustatud, see polnuks eriti praktiline.
Paljud rahvad on tarvitanud tuhandeid aastaid piima toiduks, ka kaamli, hobuse ja lambapiima, olgu siis värskel või töödeldud kujul.
-
Külaline
Minu meelest ei saa šaakalit siin näitena kasutada. Kaelkirjakud ja näiteks flamingod karmis põhjamaa kliimas vast küll ellu ei jääks. Päris kõik loomad-linnud pole siiski kohanemisvõimelised.Külaline kirjutas: ↑02 Veebr 2025 12:15 Šaakal kolis kah täitsa ise siia.
Ja mis pääsukestest rääkida - nemad elavad ju pool aastat Aafrikas. Nagu ka teised rändlinnud - kes lähemal, kes kaugemal.
On ikka, lihtsalt see kohanemine võtab inimese eluea kontekstis tohutult aega, sadu põlvkondi. Kui ei toimu järsku katastroofi, vaid järk-järguline leviala nihkumine mingitel põhjustel, siis ühel hetkel 80 000 aasta pärast võiksid ju küll karvased kaelkirjakud Võrumaa mastimändide otsast käbiseemneid krõbistadaKülaline kirjutas: ↑02 Veebr 2025 17:50Minu meelest ei saa šaakalit siin näitena kasutada. Kaelkirjakud ja näiteks flamingod karmis põhjamaa kliimas vast küll ellu ei jääks. Päris kõik loomad-linnud pole siiski kohanemisvõimelised.Külaline kirjutas: ↑02 Veebr 2025 12:15 Šaakal kolis kah täitsa ise siia.
Ja mis pääsukestest rääkida - nemad elavad ju pool aastat Aafrikas. Nagu ka teised rändlinnud - kes lähemal, kes kaugemal.
-
Külaline
Jutt ei olnud kliimast vaid kohastumisest erineva toiduga, justkui loomad selleks pole võimelised. Kõik ei ole, aga paljud on. Kaelkirjakud elavad vabalt vaid Aafrika lõunaosas, aga loomaaedades on neid igas kliimas. Kas nende vangistuses pidamine on õigustatud, on ise teema, aga söövad kohalikke taimi.Külaline kirjutas: ↑02 Veebr 2025 17:50Minu meelest ei saa šaakalit siin näitena kasutada. Kaelkirjakud ja näiteks flamingod karmis põhjamaa kliimas vast küll ellu ei jääks. Päris kõik loomad-linnud pole siiski kohanemisvõimelised.Külaline kirjutas: ↑02 Veebr 2025 12:15 Šaakal kolis kah täitsa ise siia.
Ja mis pääsukestest rääkida - nemad elavad ju pool aastat Aafrikas. Nagu ka teised rändlinnud - kes lähemal, kes kaugemal.
Lähim elab Riias.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: dmy, kana, Kirile, libakägu, Tutiga Täi ja 5 külalist