Millal ma enam ei mõtle ta peale?

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 19:29Ootan valentinipäeva, sest ma ootan, et ta saadaks mulle sõnumi.
Pigem jääb selline tunne, et sa ei tahagi veel tast üle saada. Ju siis vajad rohkem aega. Nii kiiresti see ei möödugi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 19:29 Mul on nüüd kolm kuud möödas suhte lõpetamisest. Ja ma mõtlen ikka iga päev. Praegu on isegi kuidagi eriti hull
…..
Aga ikkagi midagi minu sees ootab ja planeerib, et mis ma teen kui ta saadab jne. Uhh kui hale.
Läheks ometi üle juba! Vahepeal oli natuke parem.
Tegelikult sa ju tahad teda. Ta on sul südames ja hinges.
Minu puhul on aeg näidanud, et asi pole kuudes vaid aastates.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 21:03
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 19:29Ootan valentinipäeva, sest ma ootan, et ta saadaks mulle sõnumi.
Pigem jääb selline tunne, et sa ei tahagi veel tast üle saada. Ju siis vajad rohkem aega. Nii kiiresti see ei möödugi.
Ma kardan seda küll jah. Seda ülesaamist. See tundub nii lõplik, nagu surm või midagi. Tegelikult on ju praegu juba lõplik, aga miski minus ikkagi loodab mingit imet. Päris mina ei looda ja isegi ei taha seda. Aga see miski on, mis ei allu minule.
Vahel küll mõtlen, et tõesti nagu ise kisuks omal haava lahti uuesti ja uuesti. Aga no kui ma temaga ei suhtle ja üritan võimalikult vähe sellega tegeleda, siis ega ma midagi rohkem ei saagi ju teha. Siin kirjutamine ongi kõige suurem auru välja laskmine mul sel teemal.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 21:08
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 19:29 Mul on nüüd kolm kuud möödas suhte lõpetamisest. Ja ma mõtlen ikka iga päev. Praegu on isegi kuidagi eriti hull
…..
Aga ikkagi midagi minu sees ootab ja planeerib, et mis ma teen kui ta saadab jne. Uhh kui hale.
Läheks ometi üle juba! Vahepeal oli natuke parem.
Tegelikult sa ju tahad teda. Ta on sul südames ja hinges.
Minu puhul on aeg näidanud, et asi pole kuudes vaid aastates.
Hullupööra tahan teda ennast. Aga seda suhet ma ei taha. See ei olnud hea suhe.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 21:08 Tegelikult on ju praegu juba lõplik, aga miski minus ikkagi loodab mingit imet.
Aga mis see ime olema peaks täpsemalt?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 22:50
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 21:08 Tegelikult on ju praegu juba lõplik, aga miski minus ikkagi loodab mingit imet.
Aga mis see ime olema peaks täpsemalt?
Ei olegi midagi. Seda imet pole olemas.
Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.

Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.

Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.

Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.

Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Ei kujuta seda praegu isegi ette. Ma arvan, et iga suhe oleks praegu ainult pettumus, sest temaga võrreldavat meest ma nagunii ei leia. Ma olin ikka pööraselt armunud. Ja olen praegu ka. Inimene ise oli super. Lihtsalt mitte minu jaoks.
Aga hetkel on meestega suhtlemine küll viimane asi, mis mind huvitab.


Aga see on tõsi jah, et kui hoolib, siis ei käitu nii. Väga lihtne test: kas sina teeks nii kellelegi kellest hoolid. Kui vastus on ei, siis ongi vastus käes. Lihtsalt pole see vastus, mida tahaks kuulda. Mul täpselt sama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.

Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.

Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Sul polnud aimugi, et mehel armuke?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 16:54
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.

Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.

Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Sul polnud aimugi, et mehel armuke?
Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.
Mina jätsin ise maha. Aga see oli ainult näiliselt nii, et mina jätsin. Tegelikult oli ikkagi tema see, kes suhet ei tahtnud enam. Ja ma ei tea, kas tal oli armuke või on ta uues suhtes. See pole lihtsalt oluline. Oluline on see, et elud ei ole enam seotud ja enda omaga tuleb nüüd kuidagi hakkama saada.
Muidugi, erand on siis kui on lapsed, siis on jah oluline, et kas oli/on uus naine või ei.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 17:54
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 16:54
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.

Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.

Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.



Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Sul polnud aimugi, et mehel armuke?
Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.
Mina jätsin ise maha. Aga see oli ainult näiliselt nii, et mina jätsin. Tegelikult oli ikkagi tema see, kes suhet ei tahtnud enam. Ja ma ei tea, kas tal oli armuke või on ta uues suhtes. See pole lihtsalt oluline. Oluline on see, et elud ei ole enam seotud ja enda omaga tuleb nüüd kuidagi hakkama saada.
Muidugi, erand on siis kui on lapsed, siis on jah oluline, et kas oli/on uus naine või ei.
Ma küsisin selle käest, kelle jaoks tuli mehe kalk mahajätmine kui selgest taevast. Miks sa küsimust trollimiseks pead? Tõesti huvitab, kas tagasi vaadates mitte mingeid märke polnud? Sest selge on see, et kui nii käitutakse, on mängus teine naine.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 16:26
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.

Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.

Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Ei kujuta seda praegu isegi ette. Ma arvan, et iga suhe oleks praegu ainult pettumus, sest temaga võrreldavat meest ma nagunii ei leia. Ma olin ikka pööraselt armunud. Ja olen praegu ka. Inimene ise oli super. Lihtsalt mitte minu jaoks.
Aga hetkel on meestega suhtlemine küll viimane asi, mis mind huvitab.


Aga see on tõsi jah, et kui hoolib, siis ei käitu nii. Väga lihtne test: kas sina teeks nii kellelegi kellest hoolid. Kui vastus on ei, siis ongi vastus käes. Lihtsalt pole see vastus, mida tahaks kuulda. Mul täpselt sama.
Kas sul ja temal on lapsed kellegi teisega? Te olite 10 aastat koos, kas lapsed ei olnud teemaks?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 18:30
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 16:26
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.

Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.

Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.



Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Ei kujuta seda praegu isegi ette. Ma arvan, et iga suhe oleks praegu ainult pettumus, sest temaga võrreldavat meest ma nagunii ei leia. Ma olin ikka pööraselt armunud. Ja olen praegu ka. Inimene ise oli super. Lihtsalt mitte minu jaoks.
Aga hetkel on meestega suhtlemine küll viimane asi, mis mind huvitab.


Aga see on tõsi jah, et kui hoolib, siis ei käitu nii. Väga lihtne test: kas sina teeks nii kellelegi kellest hoolid. Kui vastus on ei, siis ongi vastus käes. Lihtsalt pole see vastus, mida tahaks kuulda. Mul täpselt sama.
Kas sul ja temal on lapsed kellegi teisega? Te olite 10 aastat koos, kas lapsed ei olnud teemaks?
Lapsed ei olnud teemaks. Objektiivsed põhjused. Lihtsalt polnud võimalik saada neid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 18:17
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 17:54
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 16:54
Sul polnud aimugi, et mehel armuke?
Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.
Mina jätsin ise maha. Aga see oli ainult näiliselt nii, et mina jätsin. Tegelikult oli ikkagi tema see, kes suhet ei tahtnud enam. Ja ma ei tea, kas tal oli armuke või on ta uues suhtes. See pole lihtsalt oluline. Oluline on see, et elud ei ole enam seotud ja enda omaga tuleb nüüd kuidagi hakkama saada.
Muidugi, erand on siis kui on lapsed, siis on jah oluline, et kas oli/on uus naine või ei.
Ma küsisin selle käest, kelle jaoks tuli mehe kalk mahajätmine kui selgest taevast. Miks sa küsimust trollimiseks pead? Tõesti huvitab, kas tagasi vaadates mitte mingeid märke polnud? Sest selge on see, et kui nii käitutakse, on mängus teine naine.
Mina olen see Külaline, kelle käest küsiti. Tead, ei kahtlusta(nud) tõesti armukest. Aga kes teab, miski pole võimatu.

Meie lugu on väga lühike:

Juunis hakkasime suhtlema sõbra tasandil. Suhe algas septembris-oktoobris. Kõik oli näiliselt ideaalne, mitte ühtegi probleemi, üksmeel, arusaamine. Siin on ka üks väike aspekt - mees oli algusest peale aus, et on 50-50 võimalus, et ta peab välismaale kolima kevade-suve paiku (jätan täpsema info siin mainimata). Võtsin teatavaks. Sellegipoolest soovisime mõlemad koos olla ja suhet. See idüll kestis kuni detsembri lõpuni.

Siis olime mõlemad jõulu- ja aastavahetuseaja reisimas (eraldi, oma sõpradega, ammu enne suhet ostetud reisid). Enne tema tagasilendu tuligi uudis - märtsis on mehel välismaale kolimine ees. Ja välk selgest taevast: Kuna ta ei soovi, et me rohkem üksteisesse kiinduksime, siis on parem kohe ära lõpetada, selle asemel, et kummi venitada ja hiljem rohkem haiget saada.

Ma protestisin ja tuletasin talle meelde, kuidas me mõlemad sellest võimalikust kolimisest teadlikud olime. Milleks just nüüd, mitu kuud varem lahku minna? Ta seletas siis uuesti, teiste sõnadega aga põhimõte sama. Kuidas ta olevat proovinud asja muuta, edasi lükata, minuga kauem koos olla. Aga pole midagi teha. Ta oli nii rahulik, emotsioonitu, justkui juba ammu lahkuminekuga leppinud.

Lõppu veel ütles: “kui midagi vajad, mis iganes see oleks, võid alati mulle helistada või sõnumi saata”. Hmm. Võib-olla oli see viisakusest öeldud. Aga lisas juurde: “Loodan sinuga varsti rääkida” No mis see veel on?

Ma tõesti ei osanud arvata, et see suhe nii lühikeseks jääb. Tunnen end ärakasutatuna, tunnen et kõik tema sõnad viimase poole aasta jooksul olid lihtsalt üks suur vale.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 19:22
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 18:17
Külaline kirjutas: 21 Jaan 2025 17:54

Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.
Mina jätsin ise maha. Aga see oli ainult näiliselt nii, et mina jätsin. Tegelikult oli ikkagi tema see, kes suhet ei tahtnud enam. Ja ma ei tea, kas tal oli armuke või on ta uues suhtes. See pole lihtsalt oluline. Oluline on see, et elud ei ole enam seotud ja enda omaga tuleb nüüd kuidagi hakkama saada.
Muidugi, erand on siis kui on lapsed, siis on jah oluline, et kas oli/on uus naine või ei.
Ma küsisin selle käest, kelle jaoks tuli mehe kalk mahajätmine kui selgest taevast. Miks sa küsimust trollimiseks pead? Tõesti huvitab, kas tagasi vaadates mitte mingeid märke polnud? Sest selge on see, et kui nii käitutakse, on mängus teine naine.
Mina olen see Külaline, kelle käest küsiti. Tead, ei kahtlusta(nud) tõesti armukest. Aga kes teab, miski pole võimatu.

Meie lugu on väga lühike:

Juunis hakkasime suhtlema sõbra tasandil. Suhe algas septembris-oktoobris. Kõik oli näiliselt ideaalne, mitte ühtegi probleemi, üksmeel, arusaamine. Siin on ka üks väike aspekt - mees oli algusest peale aus, et on 50-50 võimalus, et ta peab välismaale kolima kevade-suve paiku (jätan täpsema info siin mainimata). Võtsin teatavaks. Sellegipoolest soovisime mõlemad koos olla ja suhet. See idüll kestis kuni detsembri lõpuni.

Siis olime mõlemad jõulu- ja aastavahetuseaja reisimas (eraldi, oma sõpradega, ammu enne suhet ostetud reisid). Enne tema tagasilendu tuligi uudis - märtsis on mehel välismaale kolimine ees. Ja välk selgest taevast: Kuna ta ei soovi, et me rohkem üksteisesse kiinduksime, siis on parem kohe ära lõpetada, selle asemel, et kummi venitada ja hiljem rohkem haiget saada.

Ma protestisin ja tuletasin talle meelde, kuidas me mõlemad sellest võimalikust kolimisest teadlikud olime. Milleks just nüüd, mitu kuud varem lahku minna? Ta seletas siis uuesti, teiste sõnadega aga põhimõte sama. Kuidas ta olevat proovinud asja muuta, edasi lükata, minuga kauem koos olla. Aga pole midagi teha. Ta oli nii rahulik, emotsioonitu, justkui juba ammu lahkuminekuga leppinud.

Lõppu veel ütles: “kui midagi vajad, mis iganes see oleks, võid alati mulle helistada või sõnumi saata”. Hmm. Võib-olla oli see viisakusest öeldud. Aga lisas juurde: “Loodan sinuga varsti rääkida” No mis see veel on?

Ma tõesti ei osanud arvata, et see suhe nii lühikeseks jääb. Tunnen end ärakasutatuna, tunnen et kõik tema sõnad viimase poole aasta jooksul olid lihtsalt üks suur vale.
Aga oligi vale. Naised teevad seda pidevalt. Mingil X põhjusel otsustavad, et aitab. Nii igaksjuhuks. Ja seda korduvalt. Tegelikult teadis see mees kui ka need suhtest suhtesse jooksvad naised, et nad lihtsalt ei viitsi pühenduda. Justnimelt pühenduda. Teha otsus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 15:47
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 14:12
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 14:03

Aga oligi vale. Naised teevad seda pidevalt. Mingil X põhjusel otsustavad, et aitab. Nii igaksjuhuks. Ja seda korduvalt. Tegelikult teadis see mees kui ka need suhtest suhtesse jooksvad naised, et nad lihtsalt ei viitsi pühenduda. Justnimelt pühenduda. Teha otsus.
Postitus on kustutatud
Postitus on kustutatud
Mind pole kunagi maha jäetud, seega sinuga võrreldes on ikka kõvasti :D :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 17:47
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 17:26
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 15:47
Postitus on kustutatud
Mind pole kunagi maha jäetud, seega sinuga võrreldes on ikka kõvasti :D :D
Postitus on kustutatud
Nii head naist ei jäeta. Lihtne. Kelle teene siis veel?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 15:04
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 14:09
Külaline kirjutas: 20 Jaan 2025 21:09

Hullupööra tahan teda ennast. Aga seda suhet ma ei taha. See ei olnud hea suhe.
Postitus on kustutatud
Postitus on kustutatud
Ei ole välistavad. Vastupidi. Terve eesti on täis keskealisi naisi kes jutnimelt siis kui tal hakkavad tunded tekkima pööravad ära. Ohh ma ei vääri teda, niikuinii on ta selline, äkki tuleb veel parem jne, jne. Jube enesekindel käitumine. ONJU
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 20:32
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 17:47
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 17:26

Postitus on kustutatud
Postitus on kustutatud
Nii head naist ei jäeta. Lihtne. Kelle teene siis veel?
Head naist muidugi ei jäeta maha. Äkki sa meeldid mulle, minesatea.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 21:35
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 20:32
Külaline kirjutas: 22 Jaan 2025 17:47

Postitus on kustutatud
Nii head naist ei jäeta. Lihtne. Kelle teene siis veel?
Postitus on kustutatud
Kes ülejäänud? Pole ükski mees jätnud, ei saa loetust aru?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist