Millal ma enam ei mõtle ta peale?

[Külaline]

Mul oli suhe. 10 aastat. Vahepeal kaugsuhtena üks ühel teine teiselpool maakera, vahepeal koos. Jne.
Mina olin sellest mehest pööraselt sisse võetud. Ikka tõesti täiesti ülepeakaela armunud, kõik 10 aastat.
Temale mina meeldisin hästi. Aga nii pöörane ta mu järgi polnud.
Ta läks järjest passiivsemaks ja lõpuks ütles mulle, et tal ei põle sees tuli mu vastu.
Paar nädalat hiljem lõpetasin ma suhte ära. Kõik oli viisakas ja sõbralik. See toimus novembris.
Aga minu küsimus on see.. millal see krdi obsessioon mul üle läheb? Ma mõtlen tema peale sada korda päevas.
Olen rahulik, aga mõtetes on ta lihtsalt kogu aeg. Mul on nii kõrini sellest.
Uusaastal soovis ta mulle head uut aastat ja siis meil oli väike sõnumivahetus. Tõesti paar sõnumit ainult, neutraalsed, sõbra.ikud sõnumid. Aga see tegi mu olukorra veel hullemaks.
Äkki on kellelgi olnud sellist asja? Kaua veel? Ma tahan, et ma ei mõtleks ta peale. Rohkem polegi vaja.

[Külaline]

*sõbralikud
No päris naljakas kukkus välja, aga ausõna, ei tahtnud mingit totrat sõnamängu. Telefonist kirjutan.
Tahtsin kirjutada: sõbralikud sõnumid

[Külaline]

Äkki on kellelgi olnud sellist asja? Kaua veel? Ma tahan, et ma ei mõtleks ta peale. Rohkem polegi vaja.

Lohutada selles mõttes ei oska, et üle saamine võib vabalt ka 10 aastat võtta. Lihtsalt peab üritama ellu igasugust muud sisu saada ja ennast uutele võimalikele suhetele avama. Ega siin muu ei aitagi.

[Külaline]

Jah, vara veel. Anna aega.

[Külaline]

Mul oli selline jube armumine ühe päris kehva iseloomuga meesterahva vastu. Proovisin teda viis korda maha jätta ja iga kord läksin jälle tema juurde tagasi. Nüüd viimane kord õnnestus aasta eemal olla ja ta ka uue aasta puhul helistas mulle ja ma ei tundnud enam mitte midagi. Mul on muidugi vahepeal nii palju asju juhtunud, et see aitas ka unustada, aga tõesti mõtlesin, et issand, mida ma temas küll nägin. Mõtlesin, et kuna mul kedagi pole, oli vaba aega, et võiks temaga ju lihtsalt seksidagi, aga ka see tundus vastumeelne. Tuli meelde, kuidas ta oli mul külas, laiutas voodis ja norskas, nii et ma ei saanud üldse magada. Siis läksin teise tuppa magama, selle peale nii solvus, et läks keset ööd minema. Tulid meelde pigem halvad asjad, mitte head. Me muidugi 10 aastat koos ka polnud, aga aasta täielikku mittesuhtlemist igatahes võttis mul tuurid täiesti maha.

[Külaline]

Minu kogemusel sa ise ei saagi midagi teha. Arvan, et ainult aeg aitab. Minu puhul pole ka 2-3 aastat veel aidanud. Suhet mul pole ka temaga olnud.
Kui ei näe teda, siis vast saad kiiremini üle.
Anna siin aasta pärast ka teada kas oled üle saanud.

[Külaline]

Mul oli selline jube armumine ühe päris kehva iseloomuga meesterahva vastu. Proovisin teda viis korda maha jätta ja iga kord läksin jälle tema juurde tagasi. Nüüd viimane kord õnnestus aasta eemal olla ja ta ka uue aasta puhul helistas mulle ja ma ei tundnud enam mitte midagi. Mul on muidugi vahepeal nii palju asju juhtunud, et see aitas ka unustada, aga tõesti mõtlesin, et issand, mida ma temas küll nägin. Mõtlesin, et kuna mul kedagi pole, oli vaba aega, et võiks temaga ju lihtsalt seksidagi, aga ka see tundus vastumeelne. Tuli meelde, kuidas ta oli mul külas, laiutas voodis ja norskas, nii et ma ei saanud üldse magada. Siis läksin teise tuppa magama, selle peale nii solvus, et läks keset ööd minema. Tulid meelde pigem halvad asjad, mitte head. Me muidugi 10 aastat koos ka polnud, aga aasta täielikku mittesuhtlemist igatahes võttis mul tuurid täiesti maha.

Oh, oleks mul nii. Ma muidugi saan aru, et ma ei ole tegelikult objektiivne hindama, sest ma olengi armunud. Aga ma reaalselt ei näe selle mehe juures mitte ühtegi miinust peale selle, et ta on minu suhtes sellise “noh, võib kah” suhtumisega. Ta ei käitunud minuga halvasti, aga ta käitus ükskõikselt. Tema ei olnud armunud minusse.
Aga ta ise, mehena, on (minu jaoks) täielik supermees. No kümne aasta jooksul ei leidnud midagi, mis mulle ei meeldiks.
Aga ma loodan, ma tõesti loodan, et see, kes nii arvab on ainult minu loll armunud aju. Ja et ma mingi aja pärast saan aru, et tal oli ikka halbu külgi ka.

[Külaline]

Aga ma loodan, ma tõesti loodan, et see, kes nii arvab on ainult minu armunud aju.

Igal juhul miski temas tekitab sulle tundeid. Sa ei saa seda ise juhtida. See ei allu sinu kontrollile.
Arusaamatu on, et miks see miski tekitab tundeid kellegi vastu kellel pole sinu vastu tundeid. Kas see miski, siis ei tea seda, et ta “tühja” tekitab neid tundeid. Aga miski sinus tahab, et sa neid tundeid tunneks millegipärast.

[Külaline]

Mul oli selline jube armumine ühe päris kehva iseloomuga meesterahva vastu. Proovisin teda viis korda maha jätta ja iga kord läksin jälle tema juurde tagasi. Nüüd viimane kord õnnestus aasta eemal olla ja ta ka uue aasta puhul helistas mulle ja ma ei tundnud enam mitte midagi. Mul on muidugi vahepeal nii palju asju juhtunud, et see aitas ka unustada, aga tõesti mõtlesin, et issand, mida ma temas küll nägin. Mõtlesin, et kuna mul kedagi pole, oli vaba aega, et võiks temaga ju lihtsalt seksidagi, aga ka see tundus vastumeelne. Tuli meelde, kuidas ta oli mul külas, laiutas voodis ja norskas, nii et ma ei saanud üldse magada. Siis läksin teise tuppa magama, selle peale nii solvus, et läks keset ööd minema. Tulid meelde pigem halvad asjad, mitte head. Me muidugi 10 aastat koos ka polnud, aga aasta täielikku mittesuhtlemist igatahes võttis mul tuurid täiesti maha.

Norskav mees on veel eriline siga. Selline tuleb peale seksi kohe maha jätta

[Külaline]

Mul oli suhe. 10 aastat. Vahepeal kaugsuhtena üks ühel teine teiselpool maakera, vahepeal koos. Jne.
Mina olin sellest mehest pööraselt sisse võetud. Ikka tõesti täiesti ülepeakaela armunud, kõik 10 aastat.
Temale mina meeldisin hästi. Aga nii pöörane ta mu järgi polnud.
Ta läks järjest passiivsemaks ja lõpuks ütles mulle, et tal ei põle sees tuli mu vastu.
Paar nädalat hiljem lõpetasin ma suhte ära. Kõik oli viisakas ja sõbralik. See toimus novembris.
Aga minu küsimus on see.. millal see krdi obsessioon mul üle läheb? Ma mõtlen tema peale sada korda päevas.
Olen rahulik, aga mõtetes on ta lihtsalt kogu aeg. Mul on nii kõrini sellest.
Uusaastal soovis ta mulle head uut aastat ja siis meil oli väike sõnumivahetus. Tõesti paar sõnumit ainult, neutraalsed, sõbra.ikud sõnumid. Aga see tegi mu olukorra veel hullemaks.
Äkki on kellelgi olnud sellist asja? Kaua veel? Ma tahan, et ma ei mõtleks ta peale. Rohkem polegi vaja.

Postitus on kustutatud

Postitus on kustutatud

Oletame, et pole hull. Mida selle karna all silmas peetakse?

[Külaline]

Sa saad remast üle. Ühel hommikul sa ärkad üles ja tunned et sul on temast jumala ükskõik. Küll see varsti juhtub usu mind. Vahepeal tegele kõigega mis sulle huvi pakub,küll sa näed elu läheb edasi.

[Külaline]

ei saagi lahti, ta on pugenud su hinge alatiseks, näiteks nagu ema või isa, kellele mõtled kogu aeg.
miks just tema on nii eriline, raske põhjendada.
kindlasti ta erutab sind meeletult või tema käitumisjooned sarnanevad tugevalt sinu hoiakutele.
aeg ei aita unustada, lepid temalaadse mõtete olemasoluga ja paned oma isiklikku elu edasi ilma traagikata.

[Külaline]

ei saagi lahti, ta on pugenud su hinge alatiseks, näiteks nagu ema või isa, kellele mõtled kogu aeg.
miks just tema on nii eriline, raske põhjendada.
kindlasti ta erutab sind meeletult või tema käitumisjooned sarnanevad tugevalt sinu hoiakutele.
aeg ei aita unustada, lepid temalaadse mõtete olemasoluga ja paned oma isiklikku elu edasi ilma traagikata.

Ma keegi teine.
See jutt mind küll aitas, vähemalt praegu ma tunnen end rahulikumana. Mingi häiriv pinge natuke kadus, midagi vabanes.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Postitus on kustutatud

Oletame, et pole hull. Mida selle karna all silmas peetakse?

Kõik tehtu tuleb kaarega tagasi. Arvan, et oled paljudele südamevalu põhjustanud ja nüüd saad täie rauaga tagasi, et mõistaksid mida teinud oled.

[Külaline]

Kõik tehtu tuleb kaarega tagasi. Arvan, et oled paljudele südamevalu põhjustanud ja nüüd saad täie rauaga tagasi, et mõistaksid mida teinud oled.

Minu puhul siis südamevalu ma ei tea mis puhul.
Mul tegelt pole varem üldse armastusetundeid olnud. Nüüd keskeeas nad tulid ei tea kust sellise valuga.
Omateada pole kellelegi ise südamevalu teinud.

Ma ise arvan, et need tunded tulid nüüd kõik pauguga ära koos mis varem olemata jäi.

[Külaline]

Mina olen teemaalgataja. Mul on nii, et suur õnnetunne ja ka südamevalu ja kõik muud tugevad emotsioonid on juba ammu ära olnud. Praeguseks on jäänud ainult see häiriv obsessioon. Ma tõesti mõtlen ta peale kogu aeg. Aga tunnetest kutsub see esile ainult seda tunnet, et ma olen täiesti tüdinenud selle suhtega tegelemast. Kas tüütu on emotsioon? Kui on, siis vot see ongi mu põhiemotsioon.

[Külaline]

vot see ongi mu põhiemotsioon.

Ma ei tea kas aitab, aga proovi nii, et luues oma emotsiooniga kontakti, ütled talle:
Ma ei vaja sind enam, sa võid ära minna.

[Külaline]

Mul oli suhe. 10 aastat. Vahepeal kaugsuhtena üks ühel teine teiselpool maakera, vahepeal koos. Jne.
Mina olin sellest mehest pööraselt sisse võetud. Ikka tõesti täiesti ülepeakaela armunud, kõik 10 aastat.
Temale mina meeldisin hästi. Aga nii pöörane ta mu järgi polnud.
Ta läks järjest passiivsemaks ja lõpuks ütles mulle, et tal ei põle sees tuli mu vastu.
Paar nädalat hiljem lõpetasin ma suhte ära. Kõik oli viisakas ja sõbralik. See toimus novembris.
Aga minu küsimus on see.. millal see krdi obsessioon mul üle läheb? Ma mõtlen tema peale sada korda päevas.
Olen rahulik, aga mõtetes on ta lihtsalt kogu aeg. Mul on nii kõrini sellest.
Uusaastal soovis ta mulle head uut aastat ja siis meil oli väike sõnumivahetus. Tõesti paar sõnumit ainult, neutraalsed, sõbra.ikud sõnumid. Aga see tegi mu olukorra veel hullemaks.
Äkki on kellelgi olnud sellist asja? Kaua veel? Ma tahan, et ma ei mõtleks ta peale. Rohkem polegi vaja.

Ma ei usu elu sees, et üks mees ütleks 'mul ei põle sees tuli sinu vastu'. No vähemalt mitte eestlane.

[Külaline]

Mul oli suhe. 10 aastat. Vahepeal kaugsuhtena üks ühel teine teiselpool maakera, vahepeal koos. Jne.
Mina olin sellest mehest pööraselt sisse võetud. Ikka tõesti täiesti ülepeakaela armunud, kõik 10 aastat.
Temale mina meeldisin hästi. Aga nii pöörane ta mu järgi polnud.
Ta läks järjest passiivsemaks ja lõpuks ütles mulle, et tal ei põle sees tuli mu vastu.
Paar nädalat hiljem lõpetasin ma suhte ära. Kõik oli viisakas ja sõbralik. See toimus novembris.
Aga minu küsimus on see.. millal see krdi obsessioon mul üle läheb? Ma mõtlen tema peale sada korda päevas.
Olen rahulik, aga mõtetes on ta lihtsalt kogu aeg. Mul on nii kõrini sellest.
Uusaastal soovis ta mulle head uut aastat ja siis meil oli väike sõnumivahetus. Tõesti paar sõnumit ainult, neutraalsed, sõbra.ikud sõnumid. Aga see tegi mu olukorra veel hullemaks.
Äkki on kellelgi olnud sellist asja? Kaua veel? Ma tahan, et ma ei mõtleks ta peale. Rohkem polegi vaja.

Ma ei usu elu sees, et üks mees ütleks 'mul ei põle sees tuli sinu vastu'. No vähemalt mitte eestlane.

Ta ei öelnudki seda "sõna-sõnalt". Mõte oli selles. Ausalt öeldes ma ei mäleta täpseid sõnu.

[Külaline]

Mul oli suhe. 10 aastat. Vahepeal kaugsuhtena üks ühel teine teiselpool maakera, vahepeal koos. Jne.
Mina olin sellest mehest pööraselt sisse võetud. Ikka tõesti täiesti ülepeakaela armunud, kõik 10 aastat.
Temale mina meeldisin hästi. Aga nii pöörane ta mu järgi polnud.
Ta läks järjest passiivsemaks ja lõpuks ütles mulle, et tal ei põle sees tuli mu vastu.
Paar nädalat hiljem lõpetasin ma suhte ära. Kõik oli viisakas ja sõbralik. See toimus novembris.
Aga minu küsimus on see.. millal see krdi obsessioon mul üle läheb? Ma mõtlen tema peale sada korda päevas.
Olen rahulik, aga mõtetes on ta lihtsalt kogu aeg. Mul on nii kõrini sellest.
Uusaastal soovis ta mulle head uut aastat ja siis meil oli väike sõnumivahetus. Tõesti paar sõnumit ainult, neutraalsed, sõbra.ikud sõnumid. Aga see tegi mu olukorra veel hullemaks.
Äkki on kellelgi olnud sellist asja? Kaua veel? Ma tahan, et ma ei mõtleks ta peale. Rohkem polegi vaja.

Ma ei usu elu sees, et üks mees ütleks 'mul ei põle sees tuli sinu vastu'. No vähemalt mitte eestlane.

Ta ei öelnudki seda "sõna-sõnalt". Mõte oli selles. Ausalt öeldes ma ei mäleta täpseid sõnu.

Üks asi veel selle mitte mäletamise kohta. Meil oli üsna pikk vestlus see viimane ja tavaliselt ma mäletan kõike väga täpselt. Tõesti igasuguseid detaile ka täiesti juhuslikest jutuajamistest igasuguste inimestega. Ja selliseid tähenduslikemaid hetki võin enamasti sõna-sõnalt tsiteerida. Ja see vestlus on mul nagu udus. Ma ei mäleta mida mina täpselt ütlesin ja ma ei mäleta, mida tema täpselt ütles.
Ma mäletan muidugi, mis tundeid see minus tekitas ja meeleolu, atmosfääri. Justnimelt seda, et mis point edasi anti. Aga vat sõnu ei mäleta.