Kas te pühi peate?

[Tolmukübe]

Mina ei pea.

[Tõutäkk]

Tuleb pidada, lapsed majas.

[kolja]

Ma oleks ka pakkunud, et tolmukübe väga ei pühi.

[Mauno]

Loomulikult.

[Külaline]

Jõule ei tähista, aastavahetust aga küll.

[Külaline]

Mulle pole ka jõulud kunagi olulised olnud, nõukaajal olid näärid ja aastavahetus ühel õhtul, kuidagi ägedam oli. Õhtul lasti rakette, uus aasta tuli, kõik ühe plaksuga. Jõulud on selline munemise aeg. Siis osad peavad veel nädala tööl käima ja alles siis tuleb aastavahetus, aga siis ju pidulauda enam pole, niisama siis ootad õhtuni kuni saab õue minna.

[Külaline]

Muidugi peame, nii jõule kui nääre.

[taivopalm]

Mina tähistan jõule nii, et külastan lähedasi inimesi, istume jõululauas ja ajame juttu. Perekondlik kokkusaamise püha, nagu paljudel. Vana aasta õhtu möödub kodus, katame laua, sööme ja vaatame televiisorit. Linna peale kuuse alla ei lähe.

Ühte asja olen veel tähele pannud. Vene rahvusest inimestele on põhiline ikka "vstretit novõi god" ja nemad jõulupühadest (24-26.12) nii väga lugu ei pea.

[Külaline]

Ühte asja olen veel tähele pannud. Vene rahvusest inimestele on põhiline ikka "vstretit novõi god" ja nemad jõulupühadest (24-26.12) nii väga lugu ei pea.

Nende jõulud on ju jaanuaris. Aga ega nad neid ka vist väga ei pea. Rakette lasevad kell 11.

[taivopalm]

Nende jõulud on ju jaanuaris. Aga ega nad neid ka vist väga ei pea. Rakette lasevad kell 11.

Kes on õigeusklikud, need peaksid jah jaanuaris justkui jõule pidama. Siin tuleb mängu see uue ja vana kalendri värk. Aga ma olen vene rahvusest inimestega suheldes aru saanud, et vana aasta õhtu on ikka nagu vingem, saab kärtsu ja mürtsu, kulda ja karda.