Selles mõttes huvitav artikkel, et lisaks sellele sin varem viidatud vassimisele ja vastustest hoidumisele, mis EKA oma selgitusena avaldas, on Kalm ka otseselt valetanud, kui ütles ajakirjanikule: "Meil on olnud ka Iisraeli koolidega selleteemaline kirjavahetus ja nad on väljendanud mõistmist. Iisraeli ülikoolid ju teavad, mis meeleolud valitsevad, see ei olnud neile üllatus." Ei teavitud Iisraeli kooli ega õppejõudu koostöö lõpetamisest, ei kooskõlastatud midagi. Arg ja alatu.
Aga valetamine on selles mõttes iseloomulik, et ka siinses foorumis on kõlanud ju konkreetselt valeväited just Palestiina pooldajatelt.
Ka nende ajaloole viitamine on selles mõttes veider, sest tõesti, miks me ei peaks tunnustama ÜRO otsust? Teistes sarnastes küsimustes on ÜRO ju autoriteet? Kogu jama algas sellest, et ÜRO otsusega eraldati Iisraelile üks naeruväärselt väike (pool Eestit) ja viljatu (üle poole sellest alast on kõrb) ala, kuid araablased ÜRO otsust ei tunnustanud, vaid ründasid seitsmekesi Iisraeli ning peale sõja kaotamist on toimunud pidev terrirünnakutega terroriseerimine, millele Iisrael on reageerinud tarastamise ja ründajate kaugemale surumisega.
Jaa saan aru küll, et tsiviilohvrid on sellise sissisõja oludes paratamatult suured, kuid ausalt öelda, kui ikka 90% elanikest pooldab Iisraeli likvideerimist, siis on nad ikka sama palju süüdi. Minu kaastunne on umbes sama suur kui venelastele, kes 80% valivad Putinit- vaata ise enda sisse, kui palju sa tunned kaasa diktatuuri ja kurjategija valijale? Sõja lõpuaastatel ei tundnud keegi kaasa Saksa tsiviilidele Dresdenis- Hitleri valijad ju. Ja neil ongi kaassüü, kui nad valivad sellise "poliitika" (tegelikult küll kuriteod oleks õigem sõna). Ja ega see tsiviilohvrite jutt praegu Iisraeli boikoteerijatelt ei kõla veenvalt, kuna mäletan väga hästi, kui krdi üllatunud ma olin, kui juba paar päeva peale 7. oktoobri rünnakuid olid USAs vasakäärmuslaste demonstratsioonid, mis nõudisd Iisraeli (sic!) karistamist. Iisraeli, mitte Hamasi! Iisrael polnud veel oma hukkunuid kokkugi lugenud, nende esimese reaktsioonini läks mitu kuud aega, kuid juba kõigepealt USAs, natuke hiljem ka kohati Euroopas räägiti Iisraeli ebaproportionaalsest vastusest, kümnetest tuhandetest hukkuvatest tsiviilidest ja nõuti Iisraeli karistamist. Ja loomulikult ei kõlanud neil protestidel sõnagi Hamasi kohta, seda hukkamõistu pidi ikka väga välja pinnima neilt ja siis ka tuli see pigem kujul "jah, aga Iisrael ise ka nii-ja-naa". Naeruväärne saast ja mul on kahju, et Martin Laine, kes on muidu ju väga hea ajakirjanik, seda ajajoont oma EPL-i artiklis näe. Et kõigepealt olid Iisraeli-vastasus, siis läks pool aastat mööda, enne kui tekkisid esimesed palestiinlastest tsiviilohvrid ja nüüd räägivad needsamad demonstrandid, et nad on Iisraeli vastu seetõttu, et ta reageerib ebaproportsionaalselt 7. oktoobri terrorile. No ei ole põhjus-tagajärg õiges ajalises järgnevuses.
