Haige ja julm ametnike Eesti

[Külaline]

Jälle on mingid ametnikud inimeste elu rikkuma asunud. Huvitav, milleks meil need munitsipaal- ja sotsiaalpinnad siis üldse on, kui mitte taoliste abivajajate jaoks?
https://www.delfi.ee/artikkel/120343464 ... tuhjendama

Eriti haige on veel see, et millegi lahendamiseks peab meediasse minema ja üle terve Eesti hiiglasuure kisa tõstma. (Nagu me ühe teise juhtumi puhul just kogedime.) Muidu inimest lihtsalt ei kuulata ja temast sõidetakse julmalt üle.

[Külaline]

Kirjutati ju, mille jaoks - ajutiseks abiks raskel perioodil, mitte elu lõpuni elamiseks. Täiesti loogiline. See, kas raske periood kestab aasta või aastaid, on siiski harilikult inimese enda teha. Kommunikatsioon muidugi on linnal allapoole igasugust arvestust nagu ikka, inimene urgitsegu ja otsigu ise infot nagu segane, aga mõte on ju õige ja julma pole midagi. Kõik need halalood on harilikult ikka mitme otsaga ja kuni linn ühtegi konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa (seadus ei luba), seni saamegi lugeda ainult ühe poole visiooni.

[Külaline]

Kirjutati ju, mille jaoks - ajutiseks abiks raskel perioodil, mitte elu lõpuni elamiseks. Täiesti loogiline. See, kas raske periood kestab aasta või aastaid, on siiski harilikult inimese enda teha. Kommunikatsioon muidugi on linnal allapoole igasugust arvestust nagu ikka, inimene urgitsegu ja otsigu ise infot nagu segane, aga mõte on ju õige ja julma pole midagi. Kõik need halalood on harilikult ikka mitme otsaga ja kuni linn ühtegi konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa (seadus ei luba), seni saamegi lugeda ainult ühe poole visiooni.

Ah, jäta juba oma hala "ühepoolsest versioonist" ja sellest, et vaene n-ö linn (kelle taha on tegelikult pugenud mõni konkreetne ametnik) ei tohtivat ühtegi juhtumit kommenteerida kuna seadus ei lubavat. Esiteks ei ole Linn ametnikud, vaid seal elavad inimesed. Ja teiseks langeb seaduse järgi vaikimiskohustus niipea, kui juhtumi on juba avalikustanud eraisik. Seega - kui ametnikul ikkagi midagi öelda ei ole, siis tal polegi midagi öelda. Ajakirjanduses saavad ametnikud palju enam sõna kui tavakodanikud, ja nende juttude kohta ei julge küll eales keegi öelda, et see on ainult "ühe poole versioon" - ehkki ta seda ju on.

Jah, seaduses võib tõesti olla kirjas, et sotsiaalpind on ette nähtud ajutiseks kasutamiseks. Selles osas ei vaidle. Kuid sel juhul tuleb ilmselgelt seda ka korralikult, normaalselt ja selgelt kommunikeerida. Ja teiseks tuleb siin ette inimlik aspekt. Kas tõesti peab üksikema väikese lapsega kihutama kuuse alla täpselt just jõululaupäevaks? Kas peab?

Muide, puutun oma töö tõttu kokku väga palju selliste inimestega, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Ja ikka üsna suur osa neist tuleksid minu silma järgi täitsa toime, kui riik nende suhtes omal ajal pisutki inimlikkust üles oleks näidanud. Kõikide nende depressioonide, kodutuna kuriteo ohvriks langemiste, suitsiidide ja suitsiidikatsetega tegelemine läheb riigile palju-palju enam kulukaks kui aidata hädas üksikemadel leida/säilitada elamispind.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Üks tingimus sellisel sotspinnal elamiseks peaks olema kohustuslik korteri sissemakse kogumine vms, mis automaatselt peetakse kõikidelt toetusetelt või sissetulekutelt kinni ja inimene peab raha kätte saamiseks selle summa hiljem oma korteri või maja laenu omafinantseeringuks maksma. Kedagi ei röövita ja inimene saab järje peale oma eluga.

[Külaline]

Minu arvates meil ongi haige ja julm ametnike riik. Tavakodanikule aetakse mingit uugapuugat, et ükski konn ei köhiks. Niite tõmbavad need, kel isiklik kasu mängus. Kui mõni konn julgebki hääle puhtaks köhida, ähvardatakse kohtuga või tehakse temast endast süüdlane. Tulemuseks on, et teadjad on vait, rahvas on vait ja riiki lüpstakse, nagu homset poleks.
Mõelge veidi:
https://arvamus.postimees.ee/8154876/ha ... uulutamist
Meenutame näiteks, et Jüri Liiv lasti peale Rohepesu käsiraamatu ilmumist piltlikult sõelapõhjaks.
Või see:
https://www.postimees.ee/8154090/luubi- ... tevotetele
Meenutame ka, kelle kõrvad paistavad "metsateadlaste uurimistööde" tagant.
Või see:
https://www.err.ee/1609511479/riigikont ... a-hinnangu
Või kelle huvides on tuulepargid? Rail Baltic?
Fosforiidi kaevandamisest võidaks kes? Eesti? Juba räägitaksegi välisinvesteeringutest ja Euroopa vajaduste rahuldamisest.
Eesti Energia audit.
Nordica pankrot.
Mõelge või hiljutistele sündmustele, mis tõid esile suured puudujäägid lastekaitse töös.
Nüüd selgus, et ka kohtuniku töös oli terve rida rikkumisi. Kas peavoolumeedia on midagi sellest kirjutanud? Aga mida kirjutati emast, kes LK töö puudujääkidele avalikult tähelepanu juhtis? Kes julges ametnike üllas töös kahelda, tembeldati kärmelt äratinistatuteks.
Või absurdihuumor PRIA ametnikelt: https://majandus.postimees.ee/8126583/k ... umajandust
Pange tähele ka seda, kuidas skandaale pr-lahendatakse, rahvas ilusa jutukesega jälle maha rahustatakse või mõni teine sündmus suurelt eetrisse paisatakse. Või siis ollakse hästi tasa, nagu kuldid rukkis ja oodatakse, kuni huvi vaibub (uus jama peale tuleb või Tänak sõitma läheb).

Palun usaldusväärset riiki, mida juhiksid oma valdkonna spetsialistid ja nõustaksid asjatundjad, usaldusväärset meediat, kes päevakajastaksid infot erapooletult ja sõltumatult. Riiki, mis looks ka väikeettevõtetele reaalselt suurepärased tingimused ja need saaks pakkuda oma toodangut ja inimestele tööd. Pole ju palju tahetud või on?

[WD40]

Minu arvates meil ongi haige ja julm ametnike riik. Tavakodanikule aetakse mingit uugapuugat, et ükski konn ei köhiks. Niite tõmbavad need, kel isiklik kasu mängus. Kui mõni konn julgebki hääle puhtaks köhida, ähvardatakse kohtuga või tehakse temast endast süüdlane. Tulemuseks on, et teadjad on vait, rahvas on vait ja riiki lüpstakse, nagu homset poleks.
Mõelge veidi:
https://arvamus.postimees.ee/8154876/ha ... uulutamist
Meenutame näiteks, et Jüri Liiv lasti peale Rohepesu käsiraamatu ilmumist piltlikult sõelapõhjaks.
Või see:
https://www.postimees.ee/8154090/luubi- ... tevotetele
Meenutame ka, kelle kõrvad paistavad "metsateadlaste uurimistööde" tagant.
Või see:
https://www.err.ee/1609511479/riigikont ... a-hinnangu
Või kelle huvides on tuulepargid? Rail Baltic?
Fosforiidi kaevandamisest võidaks kes? Eesti? Juba räägitaksegi välisinvesteeringutest ja Euroopa vajaduste rahuldamisest.
Eesti Energia audit.
Nordica pankrot.
Mõelge või hiljutistele sündmustele, mis tõid esile suured puudujäägid lastekaitse töös.
Nüüd selgus, et ka kohtuniku töös oli terve rida rikkumisi. Kas peavoolumeedia on midagi sellest kirjutanud? Aga mida kirjutati emast, kes LK töö puudujääkidele avalikult tähelepanu juhtis? Kes julges ametnike üllas töös kahelda, tembeldati kärmelt äratinistatuteks.
Või absurdihuumor PRIA ametnikelt: https://majandus.postimees.ee/8126583/k ... umajandust
Pange tähele ka seda, kuidas skandaale pr-lahendatakse, rahvas ilusa jutukesega jälle maha rahustatakse või mõni teine sündmus suurelt eetrisse paisatakse. Või siis ollakse hästi tasa, nagu kuldid rukkis ja oodatakse, kuni huvi vaibub (uus jama peale tuleb või Tänak sõitma läheb).

Palun usaldusväärset riiki, mida juhiksid oma valdkonna spetsialistid ja nõustaksid asjatundjad, usaldusväärset meediat, kes päevakajastaksid infot erapooletult ja sõltumatult. Riiki, mis looks ka väikeettevõtetele reaalselt suurepärased tingimused ja need saaks pakkuda oma toodangut ja inimestele tööd. Pole ju palju tahetud või on?

Inimesed on lambad, kes ei julge enda eest seista. Peaasi et pahandust ei tuleks. Ei tea mis nad minust mõtlevad, kui ma häält tõstan?

[Külaline]

Kirjutati ju, mille jaoks - ajutiseks abiks raskel perioodil, mitte elu lõpuni elamiseks. Täiesti loogiline. See, kas raske periood kestab aasta või aastaid, on siiski harilikult inimese enda teha. Kommunikatsioon muidugi on linnal allapoole igasugust arvestust nagu ikka, inimene urgitsegu ja otsigu ise infot nagu segane, aga mõte on ju õige ja julma pole midagi. Kõik need halalood on harilikult ikka mitme otsaga ja kuni linn ühtegi konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa (seadus ei luba), seni saamegi lugeda ainult ühe poole visiooni.

Ah, jäta juba oma hala "ühepoolsest versioonist" ja sellest, et vaene n-ö linn (kelle taha on tegelikult pugenud mõni konkreetne ametnik) ei tohtivat ühtegi juhtumit kommenteerida kuna seadus ei lubavat. Esiteks ei ole Linn ametnikud, vaid seal elavad inimesed. Ja teiseks langeb seaduse järgi vaikimiskohustus niipea, kui juhtumi on juba avalikustanud eraisik. Seega - kui ametnikul ikkagi midagi öelda ei ole, siis tal polegi midagi öelda. Ajakirjanduses saavad ametnikud palju enam sõna kui tavakodanikud, ja nende juttude kohta ei julge küll eales keegi öelda, et see on ainult "ühe poole versioon" - ehkki ta seda ju on.

Jah, seaduses võib tõesti olla kirjas, et sotsiaalpind on ette nähtud ajutiseks kasutamiseks. Selles osas ei vaidle. Kuid sel juhul tuleb ilmselgelt seda ka korralikult, normaalselt ja selgelt kommunikeerida. Ja teiseks tuleb siin ette inimlik aspekt. Kas tõesti peab üksikema väikese lapsega kihutama kuuse alla täpselt just jõululaupäevaks? Kas peab?

Muide, puutun oma töö tõttu kokku väga palju selliste inimestega, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Ja ikka üsna suur osa neist tuleksid minu silma järgi täitsa toime, kui riik nende suhtes omal ajal pisutki inimlikkust üles oleks näidanud. Kõikide nende depressioonide, kodutuna kuriteo ohvriks langemiste, suitsiidide ja suitsiidikatsetega tegelemine läheb riigile palju-palju enam kulukaks kui aidata hädas üksikemadel leida/säilitada elamispind.

16 aastane laps on väike laps? Sul peaks piinlik olema.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Palun loe uuesti üle. Elamispind ei olnud tasuta. Üür oli mitusada eurot kuus. Väikese palga juures on see suur summa ja sealt veel midagi kõrvale panna on väga raske.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Üks tingimus sellisel sotspinnal elamiseks peaks olema kohustuslik korteri sissemakse kogumine vms, mis automaatselt peetakse kõikidelt toetusetelt või sissetulekutelt kinni ja inimene peab raha kätte saamiseks selle summa hiljem oma korteri või maja laenu omafinantseeringuks maksma. Kedagi ei röövita ja inimene saab järje peale oma eluga.

Nojah, ongi nii, et inimesed, kes oska oma rahaasju ajada ja tulevikku rahaliselt planeerida, ei satu väga suure tõenäosusega abivajajateks üldse või kui satuvadki, siis lühikeseks ajaks ja lähevad ise edasi. Inimesed, kes satuvad abivajajateks, reeglina on sellised, kes väga hästi ei oska ega suuda oma rahaasju ajada, ei oska oma tulevikku rahaliselt planeerida jms.

Ja kui niisugustele inimestele tagantjärgi peale käratamisest: "Kus sa enne olid? Miks sa asju läbi mõelnud? Miks raha ei kogunud?" - sellest ei ole mingit kasu - hakkab nutma, vajub deprekasse.

Sellised inimesed vajavad nö. käe kõrvale võtmist ja juhendamist, et vat nüüd tee ni ja tee naa. Mingi sotsiaalpinnal elaja juhendatud raha kogumine sissemakseks oleks isegi hea idee - ma muidugi ei tea, kuidas seda juriidiliselt korraldada oleks võimalik, noh, et kuidas oleks KOV-il võimalik inimest survestada kinnisvaraostuks raha koguma/korterit ostma (võimalik, et see läheb mingite õigustega vastuollu)...

[Külaline]

Ah, jäta juba oma hala "ühepoolsest versioonist" ja sellest, et vaene n-ö linn (kelle taha on tegelikult pugenud mõni konkreetne ametnik) ei tohtivat ühtegi juhtumit kommenteerida kuna seadus ei lubavat. Esiteks ei ole Linn ametnikud, vaid seal elavad inimesed. Ja teiseks langeb seaduse järgi vaikimiskohustus niipea, kui juhtumi on juba avalikustanud eraisik.

Ära aja jama. Mingit vaikimiskohustust ei "lange" kunagi ametkonnalt. Ametnik tohib avaldada ainult mitte tundlikku infot, detailid kellegi majandusliku toimetuleku ja võimalike isikliku elu detailide kohta ei kuulu kindlasti nende hulga.

[Külaline]

Eesti üks omapära on see, et meil püsivaid üürimaju inimesele, kes ei taha või/ja ei suuda ennast üles töötada kinnisvaraomaniku seisusesse (korteriomanik, majaomanik) ei olegi olemas.

Siingi on rõhutatud, et sotsüürikas ei ole mõeldud eluaegseks üürimiseks, vaid ainult ajutiseks lahenuseks.

Samas, kasvõi Soomes on üürimaja tavaline nähtus: tule, ela, kui oma üüri/koomunaalid ära maksad, ela kasvõi eluaeg. Eestis aga peetakse sellist elusviisi nagu... kohatuks - kõik peavad kinnisvaraomanikud olema! Isegi siis, kui inimene ei taha/ei suuda seda kinnisvaraomaniku seisust saavutada, ta justkui nagu oleks kohustatud kinnisvaraomanikuks hakkama?

Kasvõi need teemaalgatuses mainitud. Mõnda aega said stabiilselt üürida, nüüd on šokk, no heal juhul õnnestub siis midagi eraturult üürida - aga kui kauaks, ei tea ju mis mõtted on erakinnisvara omanikul oma varaga; seejärel järgmine sunnitud uue üürikodu otsing, võibolla tagasikukkumine kuhugi munitsipaalüüripinnale ja uus ring (koli välja) jne.

Oleks püsiva üüripinna võimalus nagu Soomes, siis sellised inimesed maksaks oma arved ega tunneks, et elu loobib neile kogu aeg kaikaid kodaratesse, et neid solgutatakse, et neil pole nagu kuskil asu.

[Külaline]

Kirjutati ju, mille jaoks - ajutiseks abiks raskel perioodil, mitte elu lõpuni elamiseks. Täiesti loogiline. See, kas raske periood kestab aasta või aastaid, on siiski harilikult inimese enda teha. Kommunikatsioon muidugi on linnal allapoole igasugust arvestust nagu ikka, inimene urgitsegu ja otsigu ise infot nagu segane, aga mõte on ju õige ja julma pole midagi. Kõik need halalood on harilikult ikka mitme otsaga ja kuni linn ühtegi konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa (seadus ei luba), seni saamegi lugeda ainult ühe poole visiooni.

Kõrvalt targutada on lihtne, aga milline oleks sinu konkreetne tegevuskava sellisele perele? Ilmselt teenib ema midagi 1000-1100 euro kanti kuus. Umbes nii see teenindajate ja kassapidajate sussetulek on. Vanaema saab mingit pensioni ka, ütleme 700. Ehk kätte saavad nad midagi 1200 kanti kuus ehk pere peale. Lastetoetus 80 ka juurde. Sealt 350 pluss kommunaalid - pakun ca 200 kanti ära maksta. Alles jääb ca 730 kolme peale söögiks, riieteks, klassirahaks, äkki mõneks huviringiks?

Kuidas soivitate siit veel koreti sissemakse raha koguda? Isegi kui õnnestub ütleme 50 iga kuu 10 aasta jooksul kõrvale panna, siis millise korteri saab 6000-eurose sissemaksega? Ja milline pank laenu annab?

[Külaline]

Eesti üks omapära on see, et meil püsivaid üürimaju inimesele, kes ei taha või/ja ei suuda ennast üles töötada kinnisvaraomaniku seisusesse (korteriomanik, majaomanik) ei olegi olemas.

Siingi on rõhutatud, et sotsüürikas ei ole mõeldud eluaegseks üürimiseks, vaid ainult ajutiseks lahenuseks.

Samas, kasvõi Soomes on üürimaja tavaline nähtus: tule, ela, kui oma üüri/koomunaalid ära maksad, ela kasvõi eluaeg. Eestis aga peetakse sellist elusviisi nagu... kohatuks - kõik peavad kinnisvaraomanikud olema! Isegi siis, kui inimene ei taha/ei suuda seda kinnisvaraomaniku seisust saavutada, ta justkui nagu oleks kohustatud kinnisvaraomanikuks hakkama?

Kasvõi need teemaalgatuses mainitud. Mõnda aega said stabiilselt üürida, nüüd on šokk, no heal juhul õnnestub siis midagi eraturult üürida - aga kui kauaks, ei tea ju mis mõtted on erakinnisvara omanikul oma varaga; seejärel järgmine sunnitud uue üürikodu otsing, võibolla tagasikukkumine kuhugi munitsipaalüüripinnale ja uus ring (koli välja) jne.

Oleks püsiva üüripinna võimalus nagu Soomes, siis sellised inimesed maksaks oma arved ega tunneks, et elu loobib neile kogu aeg kaikaid kodaratesse, et neid solgutatakse, et neil pole nagu kuskil asu.

Soomes maksad selle 2-toalise riigi üürikorteri eest samuti 700 eur.

[Külaline]

Ühed üürnikud välja, mõne ametniku lähedased asemele. Tallinnas selliseid asju varemgi olnud.

[Külaline]

Eesti üks omapära on see, et meil püsivaid üürimaju inimesele, kes ei taha või/ja ei suuda ennast üles töötada kinnisvaraomaniku seisusesse (korteriomanik, majaomanik) ei olegi olemas.

Siingi on rõhutatud, et sotsüürikas ei ole mõeldud eluaegseks üürimiseks, vaid ainult ajutiseks lahenuseks.

Samas, kasvõi Soomes on üürimaja tavaline nähtus: tule, ela, kui oma üüri/koomunaalid ära maksad, ela kasvõi eluaeg. Eestis aga peetakse sellist elusviisi nagu... kohatuks - kõik peavad kinnisvaraomanikud olema! Isegi siis, kui inimene ei taha/ei suuda seda kinnisvaraomaniku seisust saavutada, ta justkui nagu oleks kohustatud kinnisvaraomanikuks hakkama?

Kasvõi need teemaalgatuses mainitud. Mõnda aega said stabiilselt üürida, nüüd on šokk, no heal juhul õnnestub siis midagi eraturult üürida - aga kui kauaks, ei tea ju mis mõtted on erakinnisvara omanikul oma varaga; seejärel järgmine sunnitud uue üürikodu otsing, võibolla tagasikukkumine kuhugi munitsipaalüüripinnale ja uus ring (koli välja) jne.

Oleks püsiva üüripinna võimalus nagu Soomes, siis sellised inimesed maksaks oma arved ega tunneks, et elu loobib neile kogu aeg kaikaid kodaratesse, et neid solgutatakse, et neil pole nagu kuskil asu.

Soomes maksad selle 2-toalise riigi üürikorteri eest samuti 700 eur.

Seal sissetulekute tase ka kõrgem.

Aga muidu, kui ei jaksa üürida kahetoalist, siis jääb variandiks ühetoaline või kööktoa tüüpi elamine. Ega alumise otsa sissetuleku teenija ei saagi alati eeldada, et elamispind on avar, tulebki leppida väiksemaga ja kasutada vanu häid lahendusi nagu narivoodid, kapitaguste tekitamine jne. Kui on soe ja puhas ja kui selline elamispind on püsivalt üüritav, võtab ikkagi hulga pingeid maha.

Ega nõuka ajalgi üürikorterid alati pere suurusele vastanud. Aga vanemad käisid tööl, lapsed koolis-huviringides, soojal ajal veedeti rohkem aega õues... Vähemalt oli stabiilne katus pea kohal, maksid üüri ja elasid. Tänapäeval on niisugune elamise viis enamuse jaoks muidugi tagurlik (sest üldine suund on, et inimene püüab saavutada laenukõlblikkuse ja võtta laenu ), kuid on neid, kes sellist, olgu või kitsast, aga stabiilset üürikodu vajaksid.

[Külaline]

Eesti üks omapära on see, et meil püsivaid üürimaju inimesele, kes ei taha või/ja ei suuda ennast üles töötada kinnisvaraomaniku seisusesse (korteriomanik, majaomanik) ei olegi olemas.

Siingi on rõhutatud, et sotsüürikas ei ole mõeldud eluaegseks üürimiseks, vaid ainult ajutiseks lahenuseks.

Samas, kasvõi Soomes on üürimaja tavaline nähtus: tule, ela, kui oma üüri/koomunaalid ära maksad, ela kasvõi eluaeg. Eestis aga peetakse sellist elusviisi nagu... kohatuks - kõik peavad kinnisvaraomanikud olema! Isegi siis, kui inimene ei taha/ei suuda seda kinnisvaraomaniku seisust saavutada, ta justkui nagu oleks kohustatud kinnisvaraomanikuks hakkama?

Kasvõi need teemaalgatuses mainitud. Mõnda aega said stabiilselt üürida, nüüd on šokk, no heal juhul õnnestub siis midagi eraturult üürida - aga kui kauaks, ei tea ju mis mõtted on erakinnisvara omanikul oma varaga; seejärel järgmine sunnitud uue üürikodu otsing, võibolla tagasikukkumine kuhugi munitsipaalüüripinnale ja uus ring (koli välja) jne.

Oleks püsiva üüripinna võimalus nagu Soomes, siis sellised inimesed maksaks oma arved ega tunneks, et elu loobib neile kogu aeg kaikaid kodaratesse, et neid solgutatakse, et neil pole nagu kuskil asu.

Soomes maksad selle 2-toalise riigi üürikorteri eest samuti 700 eur.

Seal sissetulekute tase ka kõrgem.

Aga muidu, kui ei jaksa üürida kahetoalist, siis jääb variandiks ühetoaline või kööktoa tüüpi elamine. Ega alumise otsa sissetuleku teenija ei saagi alati eeldada, et elamispind on avar, tulebki leppida väiksemaga ja kasutada vanu häid lahendusi nagu narivoodid, kapitaguste tekitamine jne. Kui on soe ja puhas ja kui selline elamispind on püsivalt üüritav, võtab ikkagi hulga pingeid maha.

Ega nõuka ajalgi üürikorterid alati pere suurusele vastanud. Aga vanemad käisid tööl, lapsed koolis-huviringides, soojal ajal veedeti rohkem aega õues... Vähemalt oli stabiilne katus pea kohal, maksid üüri ja elasid. Tänapäeval on niisugune elamise viis enamuse jaoks muidugi tagurlik (sest üldine suund on, et inimene püüab saavutada laenukõlblikkuse ja võtta laenu ), kuid on neid, kes sellist, olgu või kitsast, aga stabiilset üürikodu vajaksid.

Eestis saad samamoodi valida odavama ja väiksema.

[Külaline]

Need majad polegi mõeldud eluaegseks soodsaks eluasemeks! Mõni sai vist valesti aru, et kui sai linna üüripinna väikelapsega perena, võib seal sees elada, kuni...? Väga haige ühekülgne jõulule sobilikult haletsev jutuke, vaene üksikema visatakse jõululaupäeval välja...

[Külaline]

Seal sissetulekute tase ka kõrgem.

Aga muidu, kui ei jaksa üürida kahetoalist, siis jääb variandiks ühetoaline või kööktoa tüüpi elamine. Ega alumise otsa sissetuleku teenija ei saagi alati eeldada, et elamispind on avar, tulebki leppida väiksemaga ja kasutada vanu häid lahendusi nagu narivoodid, kapitaguste tekitamine jne. Kui on soe ja puhas ja kui selline elamispind on püsivalt üüritav, võtab ikkagi hulga pingeid maha.

Ega nõuka ajalgi üürikorterid alati pere suurusele vastanud. Aga vanemad käisid tööl, lapsed koolis-huviringides, soojal ajal veedeti rohkem aega õues... Vähemalt oli stabiilne katus pea kohal, maksid üüri ja elasid. Tänapäeval on niisugune elamise viis enamuse jaoks muidugi tagurlik (sest üldine suund on, et inimene püüab saavutada laenukõlblikkuse ja võtta laenu ), kuid on neid, kes sellist, olgu või kitsast, aga stabiilset üürikodu vajaksid.

3 lapsega ikka ühetoalises ei ela eks. Pole vaja alati fantaseerima hakata kuidas nõukaajal oli jne.

[Külaline]

Need majad polegi mõeldud eluaegseks soodsaks eluasemeks! Mõni sai vist valesti aru, et kui sai linna üüripinna väikelapsega perena, võib seal sees elada, kuni...? Väga haige ühekülgne jõulule sobilikult haletsev jutuke, vaene üksikema visatakse jõululaupäeval välja...

Ära ole küüniline.

[Külaline]

Kirjutati ju, mille jaoks - ajutiseks abiks raskel perioodil, mitte elu lõpuni elamiseks. Täiesti loogiline. See, kas raske periood kestab aasta või aastaid, on siiski harilikult inimese enda teha. Kommunikatsioon muidugi on linnal allapoole igasugust arvestust nagu ikka, inimene urgitsegu ja otsigu ise infot nagu segane, aga mõte on ju õige ja julma pole midagi. Kõik need halalood on harilikult ikka mitme otsaga ja kuni linn ühtegi konkreetset juhtumit kommenteerida ei saa (seadus ei luba), seni saamegi lugeda ainult ühe poole visiooni.

Kõrvalt targutada on lihtne, aga milline oleks sinu konkreetne tegevuskava sellisele perele? Ilmselt teenib ema midagi 1000-1100 euro kanti kuus. Umbes nii see teenindajate ja kassapidajate sussetulek on. Vanaema saab mingit pensioni ka, ütleme 700. Ehk kätte saavad nad midagi 1200 kanti kuus ehk pere peale. Lastetoetus 80 ka juurde. Sealt 350 pluss kommunaalid - pakun ca 200 kanti ära maksta. Alles jääb ca 730 kolme peale söögiks, riieteks, klassirahaks, äkki mõneks huviringiks?

Kuidas soivitate siit veel koreti sissemakse raha koguda? Isegi kui õnnestub ütleme 50 iga kuu 10 aasta jooksul kõrvale panna, siis millise korteri saab 6000-eurose sissemaksega? Ja milline pank laenu annab?

Konkreetne tegevuskava ... no mis see siis nüüd tegelikult tähendab, kas ei piisa sellest, et meil on haiged, pensionärid, puudega inimesed, keda tuleb toetada, nüüd peab toetama ka täies elujõus ja töövõimelisi sellises mahus, et inimesed saaks eluaset pidada? Suurtes sõnades on küll kõigil kõigist kahju, aga kas sa saad aru, et olukorras, kus üha suureneb nende arv, keda on vaja toetada, ülal pidada, on selleks vaja ka ressursse? Ja kui makse tõstetakse, mis sa teed, nutad ja sõimled, onju? Kust kohast see raha peaks tulema, et kõike seda teha, mis oleks nunnu ja tore?