Õpilaste jõululaadad

[Külaline]

Õpilaste jõululaadad tekitavad minus vastakaid tundeid. Aidake neid mõista. Ühel pool on müüjad, kes on vaeva näinud. Mõelnud välja oma arust parima toote. Aga kui sellele pole ostjaid. On see väärt kogemus, kui kogemus on negatiivne?
Teisel pool on ostjad. Lähed, mõtled, et jalutad läbi. Ehk leiad midagi vajalikku, maitsvat ka. Aga kõil need õpilased, st lapsed, soovivad ju müüa. Endal tekib kahjutunne, et ei osta nende kõigi käest midagi. Kuidas sest kahjutundest üle olla? Armas laps ju nii väga sooviks müüa, on mäinud vaeva. Eriti hull on veel, kui ta püüab su kinni ja tutvustab oma kaupa. Kuidas sa siis ei osta? Samas ma ei vaja seda asja mida ta pakub. Olen vist liiga tundeline? Need müüjad kurvastavad vaid mu mõtetes?

[Külaline]

Eriti hull on veel, kui ta püüab su kinni ja tutvustab oma kaupa. Kuidas sa siis ei osta? Samas ma ei vaja seda asja mida ta pakub.

Sama siin. Nii kahju lapsest, kelle kaupa ei osteta. On siin mõni lapsevanem, kelle laps käis laadal müümas, aga ei läinud müük. Kuidas nad ise suhtuvad?

[Külaline]

No küllap nad kurvastavad, kui ei osteta, aga samas on see ju ka väärt kogemus, et mingi asja valmis tegemisest ja müüki paiskamisest on vähe abi, seda asja peavad ka inimesed soovima osta. Las saavad teada, et äri ajamine ei ole nii lihtne, et täna mõtlen mingi junni välja ja homme olen rikas. Seda lapsepõlve ja vati sees hoidmist venitataksegi meil ülearu pikaks.

[Külaline]

Õpilaste jõululaadad tekitavad minus vastakaid tundeid. Aidake neid mõista. Ühel pool on müüjad, kes on vaeva näinud. Mõelnud välja oma arust parima toote. Aga kui sellele pole ostjaid. On see väärt kogemus, kui kogemus on negatiivne?
Teisel pool on ostjad. Lähed, mõtled, et jalutad läbi. Ehk leiad midagi vajalikku, maitsvat ka. Aga kõil need õpilased, st lapsed, soovivad ju müüa. Endal tekib kahjutunne, et ei osta nende kõigi käest midagi. Kuidas sest kahjutundest üle olla? Armas laps ju nii väga sooviks müüa, on mäinud vaeva. Eriti hull on veel, kui ta püüab su kinni ja tutvustab oma kaupa. Kuidas sa siis ei osta? Samas ma ei vaja seda asja mida ta pakub. Olen vist liiga tundeline? Need müüjad kurvastavad vaid mu mõtetes?

Mul on täpselt samad tunded. Mina lihtsalt ei käi neil laatadel. See pole mingi õige lahendus, aga ma lihtsalt ei suuda.

[Külaline]

Minu poeg õppis juba esimesel korral, et niisama präänikud ei ole seal hea kaup, sest nende valmistamiseks kulub palju raha, kui ilusti soovid pakkida, veel läheb lisaks ja kolmandaks on konkurents suur. Hakkas hoopis müüma mahlajooki ja alati ostetakse ja teenib hästi raha. Ükskord müüs ka popkorni, oli jälle kasumlik asi. Peadki eristuma ja pakkuma seda, mida on rahaliselt mõttekas müüa. Minu arust on see väga hea elu õppetund.

[Katerin]

Olen oma lastega osalenud enam-vähem kõikidel nende koolide jõululaatadel, nii müüjate kui ostjate rollis. Minu meelest on need lastele lõbus ja kasulik kogemus. Ei ole vaja kuidagi põdeda, et miks ma kõigilt lastelt midagi ei osta ja et äkki lapsed kurvastavad vms. Lastele tuleb kasuks ka see kogemus, et kõik ei tormagi ummisjalu nende präänikuid ostma. Nad õpivad, et kauba valmistamisega tuleb vaeva näha, õpivad, et tooraine maksab ka midagi, kenasti pakkimine, korraliku pilkupüüdva leti kujundamine, samuti kannatlikkus leti taga seista ja sõbralik välja näha jne-jne. Kõik need on eluks ülivajalikud omadused.

Koolilaat on nagu pehme maandumine pärisellu, ainult et seal on teised samasugused lapsed oma samasuguste lettidega kohe kõrval ja sestap on lastel võimalik võrrelda - näevad, et ka teiste lettide juurest jalutab mõni ostja minema, ja mõni ostja seevastu otsustab valida ostu sooritamiseks just nimelt sinu letil oleva kauba. Ja kui sinult ei osteta, siis analüüsi, et miks ei osteta - kas on kaup liiga kallis või ei näe ahvatlev välja vms.

Palju hullem, kui last on 18 aastat hoitud igasuguse kaotamiskogemuse eest ja siis korraga visatakse hooga vette. Siis on ehmatus suur ja võib jalad alt lüüa. Nii et mingem koolilaadale ja võtkem vabalt.