Kasse abistavad organisatsioonid ja meeletud rahasummad

[Külaline]

Mis kohaga need kasse abistavate organisatsioonide inimesed mõtlevad? Pidevalt mingid rahakogumiskampaaniad täiesti kohutavas seisus olevate loomade raviks - mitmetuhandeeurosed operatsioponid, uuringud ja parimal juhul on tulemuseks ikkagi väga vigane ja erihoolt vajav kass, kellele ilmselt kodupakkumist kunagi ei tule.

Ja siis püütake jälgijates tekitada halba tunnet, et kui teie raha ei anna, siis me ei saa enam kedagi aidata ja kõik kiisukesed jäävad nälga ja külma.

Kui nad otsustaksid mõistusega, et väga haiged ja vigased pannakse magama, ei oleks neil tohutuid võlgu ja saaks kokkuvõttes päästa tänavalt palju rohkem kasse. Enamus armastatud kodukasse pannakse raske südamega magama, kui avastatakse raske terviseprobleem, mis nõuab tuhandetesse ulatuvaid operatsioone ja jätab looma pärast ikkagi vigaseks. Ja nemad putitavad vanu ja kurje tänavakasse selleks, et need saaksid siis kõik oma ülejäänud elupäevad kuskil kassitoas veeta. Mis kohaga neis organisatsioonides mõeldakse? Ma armastan loomi, aga nende organisatsioonide tegevus on küll kohati täielik arulagedus.

[Külaline]

Täpselt sama kehtib ka inimeste heaks tehtavate kampaaniate kohta.

[Külaline]

Ma tõesti tahaksin ka liituda mõne kassiabiga, aga see, kuidas nad seal laristavad nagu rahanumbril poleks mingit väärtust, lihtsalt ei ole minu meelest mõistlik ja läheksin ilmselt kohe seal teiste vabatahtlikega riidu, kui julgeksin oma arvamuse välja öelda. Nii kahetised tunded - ühelt poolt teevad nad nii tänuväärset tööd, on päästnud palju elusid. Ja teiselt poolt siis see liigne ogarus, et tõesti iga puruhaige looma eest tuleb lõpuni võidelda, kuigi ise teavad, et võlad kuhjuvad ja raha tegelikult ei ole. Nagu kolmeaastase paneks organisatsiooni juhtima, kes lihtsalt TAHAB ja teised peavad siis võimaldama või muidu tuleb jonn.

Kas nad ise ei saa sellest aru, et kokkuvõttes saaksid nad päästa tänavatelt rohkem noori ja terveid kasse, kellele oleks lihtsam kodusid leida kui nad ei tõmbaks end lõhki nende väga raskete juhtumite kinniplekkimisega.

[Külaline]

Kuna olen kassisõber ja endal on eluaeg kodus olnud kassid, siis pakub kiisude käekäik ikka huvi ja sealtkaudu hoian silma peal ka varjupaikade infol. Ning mis mulle viimasel ajal on silma hakanud - äkki on hakatud pakkuma üpris palju vanu kasse. Kusjuures, ma saan igati aru, kui tegemist on hiljuti nt omaniku surma tõttu varjupaika jõudnud 10+aastaste kassidega. Siis on asi selge.

Küll aga paneb mind imestama tutvustav jutt koduotsiva kiisu pildi kõrval, et see kass olevat elanud varjupaigas juba 8 aastat - ja nüüd korraga otsib kodu. Kui vana ta enne varjupaika sattumist üldse oli? Jääb selline mulje, et mõni varjupaik püüab sokutada ära vanaks ja väetiks jäänud loomad, kellelegi kelle kohuseks saab lihtsalt plekkida üüratuid raviarveid. Päris oma kiisut ju kümneaastasest kassist perele ilmselgelt enam ei saa, need 8 aastat varjupaigas elanud kassid peavad varjupaika oma koduks.

[Külaline]

Ilmselt pead silmas Cats Helpi ja nende hiljutist kirja sotsiaalmeedias? Kuna mul on nendelt võetud kass, siis olen ka toetaja. Just paar päeva tagasi vaatasin konto väljavõttelt, et käesoleval aastal olen neid toetanud peaaegu 500 euroga, lisaks toetan veel Kitten Helpi.
Olen nõus, et need abipalved on kasvanud kolossaalseks ja motivatsioon annetada hakkab kaduma. Et kui võlad on 20 000, mida see minu 50 eurot aitab. Tundub, et kliinikud on ka nende näol omale hea rahalehma leidnud?

[Külaline]

Eks need 8 aastat varjupaigas elanud kassid on kogu aeg kodu otsinud - varjupaiga kodulehel on nende kuulutus koos infoga ilmselt terve selle aja üleval olnud. Mõni lihtsalt ongi näiteks metsik kass, kes jääbki inimese peale susisema ja kes teda siis ikka endale võtab, kui kõrval on mitmeid sõbralikke kasse ka valida. Seni, kuni kassiabidel raha liiga palju käes ei ole, aga Eestis tänavad kasse täis, peaks palju kainema mõistusega seda abistamist korraldama.

Noored, enamvähem sõbralikud ja suurte terviseprobleemideta kassid ravida, steriliseerida ja jätta kassituppa või hoiukodudesse kodusid ootama.

Väga metsikud kassid, kes suure tõenäosusega kodu ei leia, korraks kinni püüda, steriliseerida ja samasse kohta lahti lasta kust püüti.

Suurte terviseprobleemidega kassid kohe ilma uuringuteta magama panna.

Nii saab hakata samm-sammult kolooniaid kontrolli all hoidma ja tänavakasside populatsiooni vähendama ilma organisatsioone liigselt üle koormamata.

Ja kui kunagi saabub selline imeline aeg, mil tänavakassid hakkavad otsa lõppema ja kassiabidel raha üle jääma, siis võib hakata mõtlema sellele, et aitaks ka mõnda keerulisemat ja kallimat juhtu. Aga seni kuni raha pole, on minu meelest väga ebaeetiline oma jälgijate kallal võtta, et meil pole raha, palun annetage. Seni, kuni nad tuhandeid eurosid kulutavad ilma silmade ja hammasteta loomade raviks, kes jäävad igaveseks kassituppa virelema, ei taha ma midagi annetada. Jah, on kurb, et mõni loom on nii haige ja vigane, aga kui raha pole, siis tuleb võtta vastu otsus ta magama panna ja kui mõnel on isiklik hobiprojekt püüdagi raskeid juhtumeid päästa, siis võib seda teha oma isikliku raha eest. Organisatsiooni ei saa sedasi juhtida.

[taivopalm]

Ma proovin seletada. Eks igasugune rahakogumine on suures plaanis äri. Inimestel läheb süda haledaks ja annetatakse. Konks on aga selles, et kui palju annetustest peaks minema abivajajale (kassid, koerad, inimesed) ja kui palju raha võib kuluda masinavärgi töös hoidmiseks (reklaam, turundus, mõne asjapulga palgakulu, transpordikulu jne). Kas see suhe peaks olema 50-50 või 30-70 või 70-30? Kes oskab öelda? Tegelikult mitte keegi. Oletame näiteks, et abivajaja sai 10 ja masinavärgi töös hoidmiseks kulus 90 prossa annetustest. Keegi ju ei saa öelda, et abivajajat ei aidatud. Aidati ju, 10% sai ju endale:) Vaat nii.

Sama asja üle põhimõtteliselt vaieldi või vaieldakse siiani Kodutunde saate kohtuasjas.

[Tolmukübe]

Kas nad ise ei saa sellest aru, et kokkuvõttes saaksid nad päästa tänavatelt rohkem noori ja terveid kasse, kellele oleks lihtsam kodusid leida kui nad ei tõmbaks end lõhki nende väga raskete juhtumite kinniplekkimisega.

Küll nad aru saavad, aga lihtsam on kultuurselt soojas autos veterinaari ukse taha sõita, kui külmas mööda pimedaid urkaid küünistavaid hulkurkasse otsimas käia. Sellest saavad nad ju ka aru.

[Külaline]

Ma arvan ka, et hulkurkasside steriliseerimine ja taas lahti laskmine võib isegi töötada. Päris mitmetes teistes maades on mindud seda teed. Nad aitaksid näriliste populatsiooni kontrolli all hoida ja saaksid jätkata harjunud metsikut eluviisi. Paimaiaid kodukiisusid neist vaevalt et väga tuleb.

[Külaline]

Mis kohaga need kasse abistavate organisatsioonide inimesed mõtlevad? Pidevalt mingid rahakogumiskampaaniad täiesti kohutavas seisus olevate loomade raviks - mitmetuhandeeurosed operatsioponid, uuringud ja parimal juhul on tulemuseks ikkagi väga vigane ja erihoolt vajav kass, kellele ilmselt kodupakkumist kunagi ei tule.

Ja siis püütake jälgijates tekitada halba tunnet, et kui teie raha ei anna, siis me ei saa enam kedagi aidata ja kõik kiisukesed jäävad nälga ja külma.

Kui nad otsustaksid mõistusega, et väga haiged ja vigased pannakse magama, ei oleks neil tohutuid võlgu ja saaks kokkuvõttes päästa tänavalt palju rohkem kasse. Enamus armastatud kodukasse pannakse raske südamega magama, kui avastatakse raske terviseprobleem, mis nõuab tuhandetesse ulatuvaid operatsioone ja jätab looma pärast ikkagi vigaseks. Ja nemad putitavad vanu ja kurje tänavakasse selleks, et need saaksid siis kõik oma ülejäänud elupäevad kuskil kassitoas veeta. Mis kohaga neis organisatsioonides mõeldakse? Ma armastan loomi, aga nende organisatsioonide tegevus on küll kohati täielik arulagedus.

Mida siin ikka mõelda ja arutleda - see kasside abistamine on enamjaolt pettus ja lollikestelt raha äravõtmine. Raha läheb igasugu loomakliinikutele ja vabatahtlikele aga palju neist kassidest reaalselt abi saavad või pannakse märkimisväärne osa neist ikka lõpuks magama - kuskil keegi sellekohast statistikat avalikkusele ei esita.

[WD40]

Imelik on see, et mitte ükski kassitädi pole viitsinud hankida veterinaari pädevust, et saaks siis avada oma loomakliiniku või velskriüunkti, kus kasvõi neid lihtsamaid ja rutiinseid hoolekande ja diagnoosi operatsioone teha pro bono või tasuga, mis katab ainult kulud. Ka ravimeid saaks hulgi ju odavamalt. Kui sihuke arstipunkt organiseerida, siis saaks kulusid tohutult alla tõmmata.
Aga see vist pole eesmärk.

[Külaline]

Imelik on see, et mitte ükski kassitädi pole viitsinud hankida veterinaari pädevust, et saaks siis avada oma loomakliiniku või velskriüunkti, kus kasvõi neid lihtsamaid ja rutiinseid hoolekande ja diagnoosi operatsioone teha pro bono või tasuga, mis katab ainult kulud. Ka ravimeid saaks hulgi ju odavamalt. Kui sihuke arstipunkt organiseerida, siis saaks kulusid tohutult alla tõmmata.
Aga see vist pole eesmärk.

Loomaarstiks õppimiseks on vajalik oluliselt teistsugune mõtlemisvõime ja närvikava kui keskmisel kassisõbrast loomaarmastajast aktivistil. Loomaarstiks õppimine tähendab ka loomadelt elu võtmist, kui see paistab olevat parim lahendus. Pea kohe hakatakse praktika käigus muuhulgas vasikaid lihaks ja piimaloomaks sorteerima ning varjupaigaptaktika käigus tuleb paraku ka väga haigeid loomi magama panna.

[Külaline]

Kasside varjupaik nimega Pesaleidja ju tegi oma kliiniku, aga ei ole küll näha, et nende rahakogumised sellest väiksemaks oleksid läinud. Ikka on iga sadades ja tuhandetes need ravid. Ma mõtlesin, et selle kliiniku loomise mõte oligi see, et saaks oma varjupaiga kasse omahinnaga ravida ning kliinikus käivate teiste loomade ravimisest tekkinud kasum aitab siis seda kõike rahastada. Aga ei. Mis selle Pesaleidja kliiniku mõte siis üldse on, kui nad endiselt peavad iga protseduuri jaoks hiiglaslikke summasid koguma.

[Külaline]

Imelik on see, et mitte ükski kassitädi pole viitsinud hankida veterinaari pädevust, et saaks siis avada oma loomakliiniku või velskriüunkti, kus kasvõi neid lihtsamaid ja rutiinseid hoolekande ja diagnoosi operatsioone teha pro bono või tasuga, mis katab ainult kulud. Ka ravimeid saaks hulgi ju odavamalt. Kui sihuke arstipunkt organiseerida, siis saaks kulusid tohutult alla tõmmata.
Aga see vist pole eesmärk.

Täpselt sama imelik kui see, et ükski vähihaige või haruldase haigusega inimene pole vaevunud farmaatsiat õppima ja ise oma mitmesajatuhandesi ravimeid mõne euroga kokku ei sega

[Külaline]

Imelik on see, et mitte ükski kassitädi pole viitsinud hankida veterinaari pädevust, et saaks siis avada oma loomakliiniku või velskriüunkti, kus kasvõi neid lihtsamaid ja rutiinseid hoolekande ja diagnoosi operatsioone teha pro bono või tasuga, mis katab ainult kulud. Ka ravimeid saaks hulgi ju odavamalt. Kui sihuke arstipunkt organiseerida, siis saaks kulusid tohutult alla tõmmata.
Aga see vist pole eesmärk.

Mingil ajal ma pidasin sind suht targaks inimeseks, kes lihtsalt aeg-ajalt üritab sarkastiliste kommentaaride kirjutamisega oma üleolekut näidata, aga no see viimane komm kaotas küll igasugu usu su loogilisse mõtlemisse ja asjadest arusaamisesse.
Pro bono võib kõike seda teha vaid väga-väga rikas inimene, kes on ka võimeline aastaid ülikoolis käima ja hariduse omandama.
Tavaline "kassitädi", nagu sa neid loomasõpru nimetad, teeb seda vabatahtlikult oma põhitöö ja pereelu kõrvalt.
Jah, on ka mõned palgalised kassitädid, mõni ehk isegi teenib selliselt elatist, aga need on üksikud siiski.

Olen ka seda meelt, et ülihaigete vanade loomade piinad lõpetada, keskmises vanuses tänavakassid steriliseerida/kastreerida/vaktsineerida/ussirohtu anda ja tänavale tagasi lasta.
Jääks rohkem raha kasvandustest päästetud või hüljatud kodukasside jaoks, kellest on näha, et on elujõulised ja sobivad ka toakassiks. Kui keegi neid tõesti tahab.

[Külaline]

Imelik on see, et mitte ükski kassitädi pole viitsinud hankida veterinaari pädevust, et saaks siis avada oma loomakliiniku või velskriüunkti, kus kasvõi neid lihtsamaid ja rutiinseid hoolekande ja diagnoosi operatsioone teha pro bono või tasuga, mis katab ainult kulud. Ka ravimeid saaks hulgi ju odavamalt. Kui sihuke arstipunkt organiseerida, siis saaks kulusid tohutult alla tõmmata.
Aga see vist pole eesmärk.

Mingil ajal ma pidasin sind suht targaks inimeseks, kes lihtsalt aeg-ajalt üritab sarkastiliste kommentaaride kirjutamisega oma üleolekut näidata, aga no see viimane komm kaotas küll igasugu usu su loogilisse mõtlemisse ja asjadest arusaamisesse.
Pro bono võib kõike seda teha vaid väga-väga rikas inimene, kes on ka võimeline aastaid ülikoolis käima ja hariduse omandama.
Tavaline "kassitädi", nagu sa neid loomasõpru nimetad, teeb seda vabatahtlikult oma põhitöö ja pereelu kõrvalt.
Jah, on ka mõned palgalised kassitädid, mõni ehk isegi teenib selliselt elatist, aga need on üksikud siiski.

Olen ka seda meelt, et ülihaigete vanade loomade piinad lõpetada, keskmises vanuses tänavakassid steriliseerida/kastreerida/vaktsineerida/ussirohtu anda ja tänavale tagasi lasta.
Jääks rohkem raha kasvandustest päästetud või hüljatud kodukasside jaoks, kellest on näha, et on elujõulised ja sobivad ka toakassiks. Kui keegi neid tõesti tahab.

Loomahullud teevadki kõike pereelu kõrvalt, laste kõrvalt nii et lapsed oma ema ei näegi.

[Külaline]

Imelik on see, et mitte ükski kassitädi pole viitsinud hankida veterinaari pädevust, et saaks siis avada oma loomakliiniku või velskriüunkti, kus kasvõi neid lihtsamaid ja rutiinseid hoolekande ja diagnoosi operatsioone teha pro bono või tasuga, mis katab ainult kulud. Ka ravimeid saaks hulgi ju odavamalt. Kui sihuke arstipunkt organiseerida, siis saaks kulusid tohutult alla tõmmata.
Aga see vist pole eesmärk.

Mingil ajal ma pidasin sind suht targaks inimeseks, kes lihtsalt aeg-ajalt üritab sarkastiliste kommentaaride kirjutamisega oma üleolekut näidata, aga no see viimane komm kaotas küll igasugu usu su loogilisse mõtlemisse ja asjadest arusaamisesse.
Pro bono võib kõike seda teha vaid väga-väga rikas inimene, kes on ka võimeline aastaid ülikoolis käima ja hariduse omandama.
Tavaline "kassitädi", nagu sa neid loomasõpru nimetad, teeb seda vabatahtlikult oma põhitöö ja pereelu kõrvalt.
Jah, on ka mõned palgalised kassitädid, mõni ehk isegi teenib selliselt elatist, aga need on üksikud siiski.

Olen ka seda meelt, et ülihaigete vanade loomade piinad lõpetada, keskmises vanuses tänavakassid steriliseerida/kastreerida/vaktsineerida/ussirohtu anda ja tänavale tagasi lasta.
Jääks rohkem raha kasvandustest päästetud või hüljatud kodukasside jaoks, kellest on näha, et on elujõulised ja sobivad ka toakassiks. Kui keegi neid tõesti tahab.

Loomahullud teevadki kõike pereelu kõrvalt, laste kõrvalt nii et lapsed oma ema ei näegi.

Ma tean ka mõnda sellist, väga kurb.