oskuseid, seikluseid, eestlaseid, rootslaseid...

[Külaline]

Kas keegi oskab seletada, miks on viimasel ajal hakatud rääkima ja kirjutama: oskuseid, sündmuseid, seikluseid, eestlaseid, soomlaseid, rootslaseid...?

Mis järgmiseks? Venelaseid ja inimeseid? Pole seni veel näinud, aga kui nii edasi läheb, siis ilmselt tulevad ka need?

Kas ma olen ainus, kellel on "seikluseid" ja "eestlaseid" vastu tõrge ning kuni viimase ajani rohkem levinud lühem vorm - oskusi, seiklusi, sündmusi, eestlasi, soomlasi, rootslasi jne. tundub palju paremini kõlav?

[Külaline]

FBs on keelegrupid, kus inimesed räägivad/vaidlevad/pahandavad juba aastaid samal teemal. Nt Keelekiirabi. Seal saad suhelda sel teemal.

[iiR]

Nende sõnade puhul pikema osastava kasutamine mul üldse kõrva ei riiva. "Venelaseid" või "inimeseid" oleks muidugi teine lugu. Aga miks sa tunnetad, et see just viimase aja tendents on, pigem enamasti just läheb keelekasutus ju lihtsamaks ja lühemaks?

[Egalitaar]

Isegi ajakirjanikud kasutavad, delfi koguni pealkirjas. Ju siis keel kujuneb ümber. Kõrva ei riiva, aga kaks tähte tuleb juurde tippida...

[Külaline]

Pikk osastav on normaalne, oskuseid ja tutvuseid jms ei riiva üldse, juba eelmise ÕSiga on pikk osastav suht normaliseeritud. Seda on lihtsam moodustada.

[Külaline]

Pikk osastav on normaalne, oskuseid ja tutvuseid jms ei riiva üldse, juba eelmise ÕSiga on pikk osastav suht normaliseeritud. Seda on lihtsam moodustada.

Kuidas on oskuseid ja tutvuseid lihtsam moodustada kui oskusi ja tutvusi? See inimeste lauslollus on ikka jube. Ja veel jubedam on selle pidev õigustamine.

[Külaline]

Pikk osastav on normaalne, oskuseid ja tutvuseid jms ei riiva üldse, juba eelmise ÕSiga on pikk osastav suht normaliseeritud. Seda on lihtsam moodustada.

Kuidas on oskuseid ja tutvuseid lihtsam moodustada kui oskusi ja tutvusi? See inimeste lauslollus on ikka jube. Ja veel jubedam on selle pidev õigustamine.

Asi on kõlas. Vaata mõnda 1960 aastate ENSV dok.filmi, siis kuuled kui imelikku eesti keelt toona räägiti.

[Egalitaar]

Pikk osastav on normaalne, oskuseid ja tutvuseid jms ei riiva üldse, juba eelmise ÕSiga on pikk osastav suht normaliseeritud. Seda on lihtsam moodustada.

Kuidas on oskuseid ja tutvuseid lihtsam moodustada kui oskusi ja tutvusi? See inimeste lauslollus on ikka jube. Ja veel jubedam on selle pidev õigustamine.

Asi on kõlas. Vaata mõnda 1960 aastate ENSV dok.filmi, siis kuuled kui imelikku eesti keelt toona räägiti.

Veel vanem https://www.youtube.com/watch?v=sPRQU_a1TAk

[Külaline]

Kas keegi oskab seletada, miks on viimasel ajal hakatud rääkima ja kirjutama: oskuseid, sündmuseid, seikluseid, eestlaseid, soomlaseid, rootslaseid...?

Mis mõttes viimasel ajal? Minu jaoks sellised vormid näiteks ongi tavalised, nii olen kogu aeg kuulnud räägitavat. Võib-olla on siin piirkondlik erinevus mängus. Igatahes on grammatiliselt korrektsed mõlemad vormid, nii pikem kui lühem, nii et ei saa sellest pahameelest praegu üldse aru.

[Külaline]

Pikk osastav on normaalne, oskuseid ja tutvuseid jms ei riiva üldse, juba eelmise ÕSiga on pikk osastav suht normaliseeritud. Seda on lihtsam moodustada.

Kuidas on oskuseid ja tutvuseid lihtsam moodustada kui oskusi ja tutvusi? See inimeste lauslollus on ikka jube. Ja veel jubedam on selle pidev õigustamine.

Antud juhul kraaksud sa -s(eid) vormide kallal, mis pikalt olemas olnud ja ammu juba tagasi ning lubatud. Seega vähe loll mulje jääb endast praegu sul
Loeme: https://keeljakirjandus.eki.ee/Kaalep94-111.pdf
Hiljem on normingut veelgi lõdvendatud ja praegu kehtiv norming
jätab kasutajale üsna vabad käed: „soolane-tüübis on võimalik ainult formatiiv id (soolase/id), oluline-tüübis on võimalik ainult vormitüvi (olulisi), jõuline-tüübis on paralleelselt võimalikud nii vormitüvi kui id (`jõulisi ~
`jõulise/id). Lühemate sõnade korral on selline jaotus selgepiiriline. Keerulisema struktuuriga mitmeliiteliste sõnade korral on jaotus küsitavam ning
sõnade liigitumist on korduvalt ümber normitud. [...] Seetõttu on siinses käsiraamatus kõik keerulisema struktuuriga sõnad arvatud jõuline-tüübi alla,
mis lubab mõlemat formatiivi”