Ristimine

[Külaline]

Kui isa on ristitud, ema ristimata, kas siis last saab lasta ristida?

[Külaline]

Jah, saab,oleneb kogudusest. Isa peab olema ka leeritatud.

[Külaline]

Jah, üks vanematest peab olema ristitud ja leeritatud (meil nt laste isa, mina olen pagan). ja ka ristivanemad peavad olema ristitud ja leeritatud- kuidas muidu saaksid mitteusklikud last "kristlikus vaimus" kasvatada või vanematel kasvatada aidata.

[Külaline]

Siitsamast foorumist loetud

Uusrikas tuleb kirikusse papi jutule: kuule papp, tarvis oleks mu koer maha matta, kas pühapäevaks saaks?
-Ei-ei-ei, mis te nüüd, loomi õnnistatud maale ei maeta.
-No kui nii, siis mis seal ikka, viin selle kümme tonni juudi rabi kätte, ehk leiab sealsel surnuaial koha, kuigi jah, juudid meie pole...
-Oota nüüd ikka, mis sa kohe ei öelnud et koer oli kristlane, too pühapäeval kohale!

[Külaline]

Jah, saab,oleneb kogudusest. Isa peab olema ka leeritatud.

Esmalt tuleks ikka selgeks mõelda, millise kirikuga liituda kavatsetakse ja uurida, milline süsteem seal on. Igas kirikus polegi leeri.

[Külaline]

Eks raha eest saab kõike. Kui musta kuuega mehele õiges suuruses rahatähe pihku pistad, siis ristitakse ära ka kõige suurem pagan.

[Külaline]

Eks raha eest saab kõike. Kui musta kuuega mehele õiges suuruses rahatähe pihku pistad, siis ristitakse ära ka kõige suurem pagan.

Enne ristimist on kõik paganad ja mingit raha see ei nõua (va kirikumaks) või ka lihtsalt vaba annetus. Jätaks nüüd selle rumala umbropsu põhjamise oma suures vihas.

[Külaline]

Jätaks nüüd selle rumala umbropsu põhjamise oma suures vihas.

Ma polegi kedagi põhjanud, raha eest ristitakse ka viimane pagan ära. See pole ju põhjamine.

[Külaline]

Ma polegi kedagi põhjanud, raha eest ristitakse ka viimane pagan ära. See pole ju põhjamine.

Isegi viimasel paganal on õigus oma meelt muuta ja usku astuda, ei saa kirikuõpetaja hakata selekteerima, kes on ja kes ei ole ristimist väärt.

[Külaline]

Eks raha eest saab kõike. Kui musta kuuega mehele õiges suuruses rahatähe pihku pistad, siis ristitakse ära ka kõige suurem pagan.

Enne ristimist on kõik paganad ja mingit raha see ei nõua (va kirikumaks) või ka lihtsalt vaba annetus. Jätaks nüüd selle rumala umbropsu põhjamise oma suures vihas.

Ei pruugi olla. Ristitav võib olla ju enne ka juba kuskil ristitud, ega see otsaette kirjutatud ei ole. Kirikuid on ju nagu kirjuid koeri, tohutult palju erinevaid, mingi 20 kindlasti.

[Külaline]

Ei pruugi olla. Ristitav võib olla ju enne ka juba kuskil ristitud, ega see otsaette kirjutatud ei ole. Kirikuid on ju nagu kirjuid koeri, tohutult palju erinevaid, mingi 20 kindlasti.

Kas siis kuskilt teada ja kontrollida ei saagi? Lähed lihtsalt ja ütled, et sündides ristiti seal või seal ja ongi usutav? Või on võimalik kirikuraamatuid kontrollida (kui ristimine on Eestis toimunud)?

[Külaline]

Teineteise kliente meelitatakse üle hea meelega.

Eestlaste usuleigus on ju teada. Kirikute "kliendibaas" väheneb, sest vanad inimesed surevad ära ja uusi noori peale ei tule, kes aitaks kirikukassat täita. Vahepeal üks usutegelane nimega Urmas üritas isegi koolidesse usuõpetust sisse sokutada, et siis noori harida, et kirikutel oleks ka tulevikus "kliente", aga see ei läinud läbi.

[Külaline]

Teineteise kliente meelitatakse üle hea meelega.

Eestlaste usuleigus on ju teada. Kirikute "kliendibaas" väheneb, sest vanad inimesed surevad ära ja uusi noori peale ei tule, kes aitaks kirikukassat täita. Vahepeal üks usutegelane nimega Urmas üritas isegi koolidesse usuõpetust sisse sokutada, et siis noori harida, et kirikutel oleks ka tulevikus "kliente", aga see ei läinud läbi.

Olles ise koolis õppinud usuõpetust, tollase nimetusega kultuurilugu, pakun, et sel ongi pigem vastupidine efekt. Maailma usundite laiem tundmine avardab maailmapilti ja vähendab soovi ennast kindlalt ühe või teise usuvooluga siduda. Vähemalt meie klassist ei tea küll kedagi, kes ühegi kirikuga seotuks oleks saanud või jäänud. Sõbrannade seas olen samuti pigem üks vähestest, kes pole ise ristitud - üheksakümnendatel oli see suht moevooluks - ega oma muid kontakte ühegi kindla kirikuga.

[Külaline]

Olles ise koolis õppinud usuõpetust, tollase nimetusega kultuurilugu, pakun, et sel ongi pigem vastupidine efekt. Maailma usundite laiem tundmine avardab maailmapilti ja vähendab soovi ennast kindlalt ühe või teise usuvooluga siduda

Ka mul oli omal ajal TTÜ-s õppides selline õppeaine nagu ateism. Üks semester kas esimesel või teisel kursusel. Seal räägiti erinevatest maailma usunditest, samas jutustajaks oli mingi selleaegne usutegelane (ilmselt kristlane). Ta kirikusse kedagi ei kutsunud, lihtsalt rääkis maailma usunditest. Nüüd põhimine. Kui sellist asja loetakse üliõpilastele ülikoolis, siis see on isegi okei, suured inimesed, väärtused juba paljuski välja kujunenud. See urmas soovis aga seda, et sama asja loetakse põhikoolis ja gümnaasiumis. Vaat see ei ole õige tegu.
Artikkel sellest on siin
https://www.err.ee/1609187188/viilma-ka ... ettepaneku

[Külaline]

Teineteise kliente meelitatakse üle hea meelega.

Eestlaste usuleigus on ju teada. Kirikute "kliendibaas" väheneb, sest vanad inimesed surevad ära ja uusi noori peale ei tule, kes aitaks kirikukassat täita. Vahepeal üks usutegelane nimega Urmas üritas isegi koolidesse usuõpetust sisse sokutada, et siis noori harida, et kirikutel oleks ka tulevikus "kliente", aga see ei läinud läbi.

Ei tea sa sellest teemast midagi. Ainult seal kus elanikkond vananeb. Meil on külasid ja aleveid, kus elavad peamiselt pensionärid. Kust sinna pensionäri küla kirikussegi siis noored sattuma peaks? Tallinnas see aga nii ei ole. Igal kogudusel on igal aastal leerikursused ja ei käis seal vanurid. Kogu aeg tuleb noori peale. Seltskond äärmiselt haritud, kusjuures. Valdavalt kõrgharidusega.

[Külaline]

Koguduste erakoolid on üha popimad ja seal saab juba kuni gümnaasiumi lõpuni käia. Koolide rahulolu küsitlustes on kristlikud koolid üleriigilise pingerea tipus. Lapsed rahul.

[Külaline]

Koguduste erakoolid on üha popimad ja seal saab juba kuni gümnaasiumi lõpuni käia. Koolide rahulolu küsitlustes on kristlikud koolid üleriigilise pingerea tipus. Lapsed rahul.

Aga õppeedukuse pingerivis paraku keskpärased...

[Külaline]

Teineteise kliente meelitatakse üle hea meelega.

Eestlaste usuleigus on ju teada. Kirikute "kliendibaas" väheneb, sest vanad inimesed surevad ära ja uusi noori peale ei tule, kes aitaks kirikukassat täita. Vahepeal üks usutegelane nimega Urmas üritas isegi koolidesse usuõpetust sisse sokutada, et siis noori harida, et kirikutel oleks ka tulevikus "kliente", aga see ei läinud läbi.

Ei tea sa sellest teemast midagi. Ainult seal kus elanikkond vananeb. Meil on külasid ja aleveid, kus elavad peamiselt pensionärid. Kust sinna pensionäri küla kirikussegi siis noored sattuma peaks? Tallinnas see aga nii ei ole. Igal kogudusel on igal aastal leerikursused ja ei käis seal vanurid. Kogu aeg tuleb noori peale. Seltskond äärmiselt haritud, kusjuures. Valdavalt kõrgharidusega.

Kõrgharidusega usklik kõlab nagu oksüümoron.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

TA sai oma vastuse kätte. Vastus oli siis selline. Võta rahakott kaasa ja musta kuuega mees korraldab kõik mis vaja, pole vaja karta, et keegi ristimata jääb.

[Külaline]

Koguduste erakoolid on üha popimad ja seal saab juba kuni gümnaasiumi lõpuni käia. Koolide rahulolu küsitlustes on kristlikud koolid üleriigilise pingerea tipus. Lapsed rahul.

See on normaalne. Vanemad vabatahtlikult panevad lapse kristlikku kooli. Vabatahtlikult. Urmas tahtis seda usuõpetust igasse kooli ja see ei ole normaalne. Õnneks ei läinud see läbi.