erateed - kuidas seadus sellist jama üldse lubab?
-
külaline
erateed - kuidas seadus sellist jama üldse lubab?
Miks üldse peab saama tee, mis on naabri krundi juurdepääsutee, olla kellegi teise eratee? Ehk siis miks üldse on seadusandja lubanud tekkida olukordadel, kus naaber saab öelda, et see tee, mida mööda sina koju lähed, on minu oma ? Milleks on vaja lubada omada ühel naabril teise naabri juurdepääsuteed? Tobe ju.
Esiteks kõik need vaidlused, kus keegi jälle ei lase naabril oma erateed kasutada, paneb mingid takistused, jälgib kaameratega vms. - millest tuleb ametnike ja kohtute tööaja raiskamine järjekordse tobeda teevaidluse peale, mida kohus võiks kasutada parem muu, olulisema töö tegemiseks. Teiseks, isegi kui omanik isegi on mõistev ja laseb teisel armulikult mööda oma erateed koju kulgeda, jääb ikkagi tee hooldus. Omanik peaks justkui oma erateed hooldama. Kui suur huvi on aga eraisikul hooldada teed, mida temal pole vaja, aga kasutab hoopis keegi teine (oma koju pääsemiseks)? Mitte kuigi suur huvi, eks. Ehk siis hea pinnas vaidluste tekkeks: "miks sina ei hoolda minu koduni viivat teed" - "aga mul pole raha" jne. Jällegi - probleemid juba sisse kirjutatud. Oletame, on normaalne naaber, aga siis toimub ost/müük/pärimine - ja järgmine omanik on hoolimatu või suisa kiuslik. Jälle võimalus tobedate vaidluste tekkeks, raisatakse ametnike ja kohtute tööaega. Milleks küll?
Selle asemel peaks seadus ette nägema nii, et kui antud tee on kellegi krundile minev ainus tee - siis on see kov- i tee ja kõik. Et iga krundi piirini viib vähemalt üks kovi-i (või mõnel juhul ka riigi) tee, mille osas naaber tujutseda ei saa. Kui näiteks keegi müüb pool oma kinnistut ära, millest läbi läheb ka tema (ainus) juurdepääsutee - siis krundi ostja ei saa teed endale erateeks, vaid muu maa läheb uuele omanikule, aga tee mõõdetakse automaatselt eraldi kinnistuks ja läheb kovi-ile. Läbi teise omaniku maa viiv juurdepääasutee on alati kovi-i teedevõrgu osa, mida hooldab kov. Palju mõttetuid vaidlusi jääks ära.
Esiteks kõik need vaidlused, kus keegi jälle ei lase naabril oma erateed kasutada, paneb mingid takistused, jälgib kaameratega vms. - millest tuleb ametnike ja kohtute tööaja raiskamine järjekordse tobeda teevaidluse peale, mida kohus võiks kasutada parem muu, olulisema töö tegemiseks. Teiseks, isegi kui omanik isegi on mõistev ja laseb teisel armulikult mööda oma erateed koju kulgeda, jääb ikkagi tee hooldus. Omanik peaks justkui oma erateed hooldama. Kui suur huvi on aga eraisikul hooldada teed, mida temal pole vaja, aga kasutab hoopis keegi teine (oma koju pääsemiseks)? Mitte kuigi suur huvi, eks. Ehk siis hea pinnas vaidluste tekkeks: "miks sina ei hoolda minu koduni viivat teed" - "aga mul pole raha" jne. Jällegi - probleemid juba sisse kirjutatud. Oletame, on normaalne naaber, aga siis toimub ost/müük/pärimine - ja järgmine omanik on hoolimatu või suisa kiuslik. Jälle võimalus tobedate vaidluste tekkeks, raisatakse ametnike ja kohtute tööaega. Milleks küll?
Selle asemel peaks seadus ette nägema nii, et kui antud tee on kellegi krundile minev ainus tee - siis on see kov- i tee ja kõik. Et iga krundi piirini viib vähemalt üks kovi-i (või mõnel juhul ka riigi) tee, mille osas naaber tujutseda ei saa. Kui näiteks keegi müüb pool oma kinnistut ära, millest läbi läheb ka tema (ainus) juurdepääsutee - siis krundi ostja ei saa teed endale erateeks, vaid muu maa läheb uuele omanikule, aga tee mõõdetakse automaatselt eraldi kinnistuks ja läheb kovi-ile. Läbi teise omaniku maa viiv juurdepääasutee on alati kovi-i teedevõrgu osa, mida hooldab kov. Palju mõttetuid vaidlusi jääks ära.
-
Külaline
-
Külaline
Aga mine selle saadiku juurde rääkima, kellele hääle andsid, mis siin kisad.
-
Külaline
Sa vist pole aru saanud, et ametnikega on mõttetu rääkida.
PS! Probleemile viitamine pole kisamine.
PPS! Ei ole teemaalgataja
-
Külaline
Teemaalgataja muidugi tulistab ka puusalt umbropsu, vist naaber ärritas.
Kui asjad on paika pandud, ei tule uus omanik midagi tahtma-nõudma, aga segast võib alati panna.
Kui asjad on paika pandud, ei tule uus omanik midagi tahtma-nõudma, aga segast võib alati panna.
-
Külaline
KOV ei pruugi olla huvitatud mingite teede endale saamisest. Eratee kasutamise eest saab ka renti küsida naabri käest. Siis on veel selline mõiste nagu servituudi seadmine. Pikk jutt ei viitsi kirjutada. Lõpuks on võimalik maamõõtja tellida, see mõõdab selle teejupi ühe naabri maa küljest välja ja siis minnakse notarisse kinnisvara tehingut tegema. Nüüd jälle küsimus, kes kulud kannab?
-
Külaline
Vene ajal tehti suva teid mingite kolhoosi popside porgandimaale, ega need kõik pole veel õiged teed. Mõni on veetud lausa üle 200 aasta vanuse taluõue, nagu tibla komissaril mõte tuli
Traditsioonilised teed tehti vanasti nii, et ei segaks kedagi ja vähe väärtuslikule maale. Nii et õiglus võib paikneda nii siin kui seal.
Kui on selline tee, mis viib vähemalt kolme majapidamiseni, siis saab taotleda omavalitsuse bilanssi seda vägisi.
Traditsioonilised teed tehti vanasti nii, et ei segaks kedagi ja vähe väärtuslikule maale. Nii et õiglus võib paikneda nii siin kui seal.
Kui on selline tee, mis viib vähemalt kolme majapidamiseni, siis saab taotleda omavalitsuse bilanssi seda vägisi.
-
Külaline
Ma soovisin teada foorumi kasutajate arvamust. Kas teised on ka nii mõelnud või näevad asju hoopis kuidagi teisiti.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:11Sa vist pole aru saanud, et ametnikega on mõttetu rääkida.
PS! Probleemile viitamine pole kisamine.
PPS! Ei ole teemaalgataja
Lihtsalt, alati kui kuulen neid "naaber ei luba kasutada teed" uudiseid, olen mõelnud: kui absurdne, miks peab selline tobe olukord üldse võimalik olema?
-
Külaline
Kui see sinu tee oleks ja naaber tahaks kasutada...mõtle niipidi ka.
-
Külaline
Aga miks vähemalt kolme? Ka kahe ja ühe majapidamiseni viiva tee pärast võib ju tõusta samahästi tüli - kui ei tõuse praguste omanike ajal, siis võib tõusta järgmiste ajal. Taevas teab, kui palju järgnevate aastakümnete jooksul jälle neid kuskil lahvatab?
Kas siis poleks mõistlikum teha kohe nii, et poleks pinnast nende kellegi isekusest "see on minu tee, sina siin ei liigu, kasvata tiivad ja lenda oma koduni, kui tahad" tülide tekkeks?
Kas siis poleks mõistlikum teha kohe nii, et poleks pinnast nende kellegi isekusest "see on minu tee, sina siin ei liigu, kasvata tiivad ja lenda oma koduni, kui tahad" tülide tekkeks?
-
Külaline
Jah, palju sul pappi selle tee sisse läinud on? Ja nüüd tuleb naaber ja tahab seal sõita...
-
Külaline
Põhjuseks on vene aeg. Mõtle ise, sul on talu, ümberringi 50 ha maad on sinu oma.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:26Ma soovisin teada foorumi kasutajate arvamust. Kas teised on ka nii mõelnud või näevad asju hoopis kuidagi teisiti.
Lihtsalt, alati kui kuulen neid "naaber ei luba kasutada teed" uudiseid, olen mõelnud: kui absurdne, miks peab selline tobe olukord üldse võimalik olema?
Aga vene ajal võeti see maa kõik ära, alles jäi ainult maja. Hoiad seda korras kuidas suudad.
Aga siis kolhoosis vaadati, et teeme sinna metsa veerde uue lauda ja lüpsjate maja, et vähem teed ehitada oleks vaja, siis võeti kasutusele tee, mis tuli varem sinu hoovi. Sinna peale ju lihtsam ehitada. Ja sealt veel edasi, üle sinu hoovi ja sitamaja tagant edasi. Uue tee ehitus kaugemalt kaarega oleks kalliks läinud, nüüd hoiti raha kokku. Ja vene ajal eramaja omaniku arvamus ei kottinud kedagi.
Ok, vene aeg lõppes, omanik sai oma maad tagasi ja lootis et lõppeb ka see üle hoovi sõitmine, saaks rahu ka tagasi, aga sittagi...
-
külaline
Jah, ka niipidi võib olla jama. Näiteks võib ahakata naaber süüdistama, et ei hoolda piisavalt tema sissesõiduteed.
Igatahes, mitte midagi head ma selles olukorras, kus sissesõidutee on naabri eraomandis, ei näe - ei niipidi ega naapidi.
Ja siit tekibki küsimus, kas ei võiks olukorda, milles kohe üldse mitte midagi head ei ole, seadusega välistada?
-
külaline
No vot, aga miks siis üldse tekitatakse olukord, kus kellegi sisesõidutee sisse peab taguma pappi keegi teine - ja pärast pahane olema, et mis ta siin sõidab?Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:35Jah, palju sul pappi selle tee sisse läinud on? Ja nüüd tuleb naaber ja tahab seal sõita...![]()
Äkki saaks nii, et ei tekitaks selliseid ebamõistlikke olukordi?
Olgu eratee ainult see, mis läheb sama omaniku krundi sees ainult tema oma majapidamiseni. See on loogiline.
-
külaline
Samas ei saa süüdistada ainult nõukaaega, sest tekitakse saranaseid olukordi uuel Eesti ajal usinalt juurde. Näide: siin lähedal pärijad müüsid talumaa ühele ja hooned koos hooviga teisele omanikule. Tee, mis algab kov-i teelt ja läheb üle põllu majapidamiseni - teise omaniku eraomand. Tee omanik küll takistanud kuidagi pole, aga majapidamise omanik on ebakindel, et mis siis saab, kui teisel omanikul äkki tekib tuju takistada. Ja et teine omanik ei taha teed hooldada (tema seal ju ei ela, seda teed ei vaja). Ongi järjekordne teevaidlus, kuulavasti kohus seab vist servituudi, aga pinged on juba omavahel tekkinud ja mine tea, milleni kõik viib. Määraks seadus, et läbi teise omaniku kinnistu kulgev tee läheb vältimatult kov-ile, selliseid olukordi ei tekikski ja oleks ju palju vähem tüli ja jama ja kohtuskäimisi.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:39Põhjuseks on vene aeg. Mõtle ise, sul on talu, ümberringi 50 ha maad on sinu oma.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:26Ma soovisin teada foorumi kasutajate arvamust. Kas teised on ka nii mõelnud või näevad asju hoopis kuidagi teisiti.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:11
Sa vist pole aru saanud, et ametnikega on mõttetu rääkida.
PS! Probleemile viitamine pole kisamine.
PPS! Ei ole teemaalgataja
Lihtsalt, alati kui kuulen neid "naaber ei luba kasutada teed" uudiseid, olen mõelnud: kui absurdne, miks peab selline tobe olukord üldse võimalik olema?
Aga vene ajal võeti see maa kõik ära, alles jäi ainult maja. Hoiad seda korras kuidas suudad.
Aga siis kolhoosis vaadati, et teeme sinna metsa veerde uue lauda ja lüpsjate maja, et vähem teed ehitada oleks vaja, siis võeti kasutusele tee, mis tuli varem sinu hoovi. Sinna peale ju lihtsam ehitada. Ja sealt veel edasi, üle sinu hoovi ja sitamaja tagant edasi. Uue tee ehitus kaugemalt kaarega oleks kalliks läinud, nüüd hoiti raha kokku. Ja vene ajal eramaja omaniku arvamus ei kottinud kedagi.
Ok, vene aeg lõppes, omanik sai oma maad tagasi ja lootis et lõppeb ka see üle hoovi sõitmine, saaks rahu ka tagasi, aga sittagi...
-
Külaline
Täna siin meie kandis ei lubata enam selliseid kinnistuid moodustada, kus teele pole seatud servituuti.külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 14:01Samas ei saa süüdistada ainult nõukaaega, sest tekitakse saranaseid olukordi uuel Eesti ajal usinalt juurde. Näide: siin lähedal pärijad müüsid talumaa ühele ja hooned koos hooviga teisele omanikule. Tee, mis algab kov-i teelt ja läheb üle põllu majapidamiseni - teise omaniku eraomand. Tee omanik küll takistanud kuidagi pole, aga majapidamise omanik on ebakindel, et mis siis saab, kui teisel omanikul äkki tekib tuju takistada. Ja et teine omanik ei taha teed hooldada (tema seal ju ei ela, seda teed ei vaja). Ongi järjekordne teevaidlus, kuulavasti kohus seab vist servituudi, aga pinged on juba omavahel tekkinud ja mine tea, milleni kõik viib. Määraks seadus, et läbi teise omaniku kinnistu kulgev tee läheb vältimatult kov-ile, selliseid olukordi ei tekikski ja oleks ju palju vähem tüli ja jama ja kohtuskäimisi.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:39Põhjuseks on vene aeg. Mõtle ise, sul on talu, ümberringi 50 ha maad on sinu oma.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 12:26
Ma soovisin teada foorumi kasutajate arvamust. Kas teised on ka nii mõelnud või näevad asju hoopis kuidagi teisiti.
Lihtsalt, alati kui kuulen neid "naaber ei luba kasutada teed" uudiseid, olen mõelnud: kui absurdne, miks peab selline tobe olukord üldse võimalik olema?
Aga vene ajal võeti see maa kõik ära, alles jäi ainult maja. Hoiad seda korras kuidas suudad.
Aga siis kolhoosis vaadati, et teeme sinna metsa veerde uue lauda ja lüpsjate maja, et vähem teed ehitada oleks vaja, siis võeti kasutusele tee, mis tuli varem sinu hoovi. Sinna peale ju lihtsam ehitada. Ja sealt veel edasi, üle sinu hoovi ja sitamaja tagant edasi. Uue tee ehitus kaugemalt kaarega oleks kalliks läinud, nüüd hoiti raha kokku. Ja vene ajal eramaja omaniku arvamus ei kottinud kedagi.
Ok, vene aeg lõppes, omanik sai oma maad tagasi ja lootis et lõppeb ka see üle hoovi sõitmine, saaks rahu ka tagasi, aga sittagi...
Aga need vanad asjad peab lihtsalt lõpuni vaidlema, las kohus otsustab argumentide alusel. Ei ole nii et ainult tee omaniku kius, vahest on vastupidi ka.
-
Külaline
Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 14:08Täna siin meie kandis ei lubata enam selliseid kinnistuid moodustada, kus teele pole seatud servituuti.külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 14:01Samas ei saa süüdistada ainult nõukaaega, sest tekitakse saranaseid olukordi uuel Eesti ajal usinalt juurde. Näide: siin lähedal pärijad müüsid talumaa ühele ja hooned koos hooviga teisele omanikule. Tee, mis algab kov-i teelt ja läheb üle põllu majapidamiseni - teise omaniku eraomand. Tee omanik küll takistanud kuidagi pole, aga majapidamise omanik on ebakindel, et mis siis saab, kui teisel omanikul äkki tekib tuju takistada. Ja et teine omanik ei taha teed hooldada (tema seal ju ei ela, seda teed ei vaja). Ongi järjekordne teevaidlus, kuulavasti kohus seab vist servituudi, aga pinged on juba omavahel tekkinud ja mine tea, milleni kõik viib. Määraks seadus, et läbi teise omaniku kinnistu kulgev tee läheb vältimatult kov-ile, selliseid olukordi ei tekikski ja oleks ju palju vähem tüli ja jama ja kohtuskäimisi.
Aga need vanad asjad peab lihtsalt lõpuni vaidlema, las kohus otsustab argumentide alusel. Ei ole nii et ainult tee omaniku kius, vahest on vastupidi ka.
Näed, ikkagi tasapisi hakatakse aru saama, et sellised olukorard on probleemide allikas. Hea seegi.
Minu meelest oleks aga parem teha üleüldine õiguslik muudatus. Teise krundile juurdepääsu tagav tee on kov-i tee ja kõik. Ma mingipärast arvan,et enamus oleks selle muudatusega rahul ja rahulolematuid (kellele käib kuidagi au pihta, et ribake teealust maad kov-ile läks) oleks mõni üksik.
-
Külaline
Esiteks, eravaldus on puutumatu. Pole enam see aeg, kui eraomandus riigi kasuks lihtsalt ära võeti. Täna tohib eraomandit riigistada ainult ülekaaluka huvi puhul ja kohese ning piisava tasu eest. Kui nüüd need teed kõik ära munitsipaliseerida ühe käskkirjaga, siis homme saabub kohtusse terve kuhi avaldusi, et tasu pole piisav. Nii et kohtuprotsessidest pole ikka pääsu, ainult et nüüd juba riigi kulul;)Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 17:43Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 14:08Täna siin meie kandis ei lubata enam selliseid kinnistuid moodustada, kus teele pole seatud servituuti.külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 14:01
Samas ei saa süüdistada ainult nõukaaega, sest tekitakse saranaseid olukordi uuel Eesti ajal usinalt juurde. Näide: siin lähedal pärijad müüsid talumaa ühele ja hooned koos hooviga teisele omanikule. Tee, mis algab kov-i teelt ja läheb üle põllu majapidamiseni - teise omaniku eraomand. Tee omanik küll takistanud kuidagi pole, aga majapidamise omanik on ebakindel, et mis siis saab, kui teisel omanikul äkki tekib tuju takistada. Ja et teine omanik ei taha teed hooldada (tema seal ju ei ela, seda teed ei vaja). Ongi järjekordne teevaidlus, kuulavasti kohus seab vist servituudi, aga pinged on juba omavahel tekkinud ja mine tea, milleni kõik viib. Määraks seadus, et läbi teise omaniku kinnistu kulgev tee läheb vältimatult kov-ile, selliseid olukordi ei tekikski ja oleks ju palju vähem tüli ja jama ja kohtuskäimisi.
Aga need vanad asjad peab lihtsalt lõpuni vaidlema, las kohus otsustab argumentide alusel. Ei ole nii et ainult tee omaniku kius, vahest on vastupidi ka.
Näed, ikkagi tasapisi hakatakse aru saama, et sellised olukorard on probleemide allikas. Hea seegi.
Minu meelest oleks aga parem teha üleüldine õiguslik muudatus. Teise krundile juurdepääsu tagav tee on kov-i tee ja kõik. Ma mingipärast arvan,et enamus oleks selle muudatusega rahul ja rahulolematuid (kellele käib kuidagi au pihta, et ribake teealust maad kov-ile läks) oleks mõni üksik.
Teiseks, KOV id ei ole sellest huvitatud, sest lisaks ostmisele ja muule jamale tuleb hakata neid teid ka hooldama - meeletu lisakulu.
-
Külaline
Vahepeal oli ju mingi ärimees Vasja, kes ostis kokku palju teesid ja hakkas siis omanikelt välja pressima tee kasutamise eest. Ja kui ei maksnud, siis pani tõkked, ei lasknud inimesi koju jne. Selge see, et see on omavalitsuse kokkukeeratud jama. Aga vahepeal oligi nii, et omavaltsus müüs või andis teed ära ükstapuha kellele, sest ei tahtnud ise teede eest hoolitseda. Meil on 15 a tagasi ehitatud maja ja tee erastas mingi MTÜ, mille üks naaber lõi. Ta ka täitsa ära pole veel keeranud, aga esitab siin ka mingeid arusaamatuid arveid elektri eest. Mingi raha see tänavavalgustus muidugi maksab küll, aga keegi seda kontrollida ei saa, mis raha siin maksta tuleb. Vahepeal tahtis mingeid tõkkeid ka hakata ehitama ja tänava sulgeda, õnneks sellest on ta praegu loobunud.
-
Külaline
mitte Vasja vaid täitsa eesti nimi oli, Margus. Erastas ära Heldri tee ja hakkas raha tahtma.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 18:11 Vahepeal oli ju mingi ärimees Vasja, kes ostis kokku palju teesid ja hakkas siis omanikelt välja pressima tee kasutamise eest. Ja kui ei maksnud, siis pani tõkked, ei lasknud inimesi koju jne. Selge see, et see on omavalitsuse kokkukeeratud jama. Aga vahepeal oligi nii, et omavaltsus müüs või andis teed ära ükstapuha kellele, sest ei tahtnud ise teede eest hoolitseda. Meil on 15 a tagasi ehitatud maja ja tee erastas mingi MTÜ, mille üks naaber lõi. Ta ka täitsa ära pole veel keeranud, aga esitab siin ka mingeid arusaamatuid arveid elektri eest. Mingi raha see tänavavalgustus muidugi maksab küll, aga keegi seda kontrollida ei saa, mis raha siin maksta tuleb. Vahepeal tahtis mingeid tõkkeid ka hakata ehitama ja tänava sulgeda, õnneks sellest on ta praegu loobunud.
See oli vahepeal päris tulus äri, tänavad osteti ära ja hakati edasi müüma, töötas ja puha.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Kirile ja 7 külalist