Talveaeg!

[Külaline]

Lõpuks talveaeg
Ainus hea asi selles kõledas külmas - saab kauem magada.

Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas. Maga, palju tahad.

Minu keha pole robot. Minu kehal on omad rütmid ja vööndiaeg sobib mulle paremini. Sina maga, millal aga soovid - mina nii ei saa.

Sinu keha muidugi unikaalne, mitte kellegil teisel pole rütme ega midagi.

[Külaline]

See on vööndiaeg, mitte talveaeg. Meil on vööndiaeg ja suveaeg. Ei tulnud üllatusena, ootasin seda juba. Minu jaoks on sügisene kellakeeramine hea, kevadine on esialgu natuke ebamugav, aga mõne päevaga harjub ära.

[Külaline]

Mina küll oma lemmikloomale sellist üllatust ei korraldaks.

Ma jälle ei harjutaks ealeski oma lemmikloomi mingil ülikindlal ajal minutipealt süüa saama või õue minema - mu elu pole kunagi nii raudpoltkindlas graafikus, et selline punktuaalsus kätte maksma ei hakkaks ja asjatult stressi tekitaks kõigile osapooltele.

Tahaks näha, kuidas sulle endale nii meeldiks, kui sinu heaolu sõltuks kellestki. Hoiad oma kanget häda kinni 13 tundi, kuniks keegi, kes otsustas seekord lõunani magada, WC ukse lukust lahti teeb. Või ootad, kuni keegi oma armust sulle süüa suvatseb anda, sest sa kunagi ei tea, millal järgmine kõhutäis tuleb. Tundub päris mõnna või mis?

Nii segane ja imelik postitus. Too kommenteerija ju ei öelnud seda, et jätab oma looma tundeks kannatama. Jutt käis sellest, et kas peab just minutipealt looma söötma.

Mina oma kassile annan küll siis süüa, kui olen oma une täis maganud. Ja tõsi, puhkepäeval ma magan mõnikord kella 6-ni, teinekord kella 11-ni. Kui ärkan, siis annan süüa. Ma ei usu, et mu kass nüüd sellepärast piinleb, et ta iga päev punkt kell 7 süüa ei saa.

Lisaks, kui tal on kõht ikka väga tühi, siis ta oskab sellest väga häälekalt märku anda.

Ja , mis WC ukse lukust lahti teeb? Sul käib koer inimeste vetsus?

[Külaline]

Meenutasite, et mul on nüüd üks keeramist vajav kell. Kas peab suure ringiga keerama või võin tunni tagasi keerata?

Öelge ometi!

[Külaline]

Mulle üldse see talveaeg ei meeldi, tahaks püsivalt suveajas olla. Just vaatasin, et täna loojub päike 16.39, varsti on 15.30 juba kottpime. Aga tuleb ära kannatada.

[Külaline]

Meenutasite, et mul on nüüd üks keeramist vajav kell. Kas peab suure ringiga keerama või võin tunni tagasi keerata?

Öelge ometi!

Magasid õige hetke nagunii maha, enam pole vahet.

[Külaline]

Öelge ometi!

Magasid õige hetke nagunii maha, enam pole vahet.

möhh??

[Külaline]

Mulle üldse see talveaeg ei meeldi, tahaks püsivalt suveajas olla. Just vaatasin, et täna loojub päike 16.39, varsti on 15.30 juba kottpime. Aga tuleb ära kannatada.

Ärka siis varem, kes keelab! Pealegi on talvel niikuinii kogu aeg pime, mis vahet seal on, mis kell näitab.

Tuline vööndiaja pooldaja

[Egalitaar]

Brüsseli aeg rohkem.

[Külaline]

Mulle üldse see talveaeg ei meeldi, tahaks püsivalt suveajas olla. Just vaatasin, et täna loojub päike 16.39, varsti on 15.30 juba kottpime. Aga tuleb ära kannatada.

Ärka siis varem, kes keelab! Pealegi on talvel niikuinii kogu aeg pime, mis vahet seal on, mis kell näitab.

Tuline vööndiaja pooldaja

Mida see varem ärkamine muudab?
Mind lihtsalt väga häirib, et lapsed pikematel koolipäevadel pimedas koolist koju peavad tulema. See tund aega muudab päris palju.

[Külaline]

Mulle üldse see talveaeg ei meeldi, tahaks püsivalt suveajas olla. Just vaatasin, et täna loojub päike 16.39, varsti on 15.30 juba kottpime. Aga tuleb ära kannatada.

Ärka siis varem, kes keelab! Pealegi on talvel niikuinii kogu aeg pime, mis vahet seal on, mis kell näitab.

Tuline vööndiaja pooldaja

Mida see varem ärkamine muudab?
Mind lihtsalt väga häirib, et lapsed pikematel koolipäevadel pimedas koolist koju peavad tulema. See tund aega muudab päris palju.

Ja mind häiriks jälle väga, kui tuleks lapsed talvehommikul kottpimedasse külma öösse saata, päike tõuseks alles 10 paiku. Suveaeg talvel siiski ei sobi, samuti nagu vööndiaeg suvel. Olen kellakeeramise poolt.

[Külaline]

Ja mind häiriks jälle väga, kui tuleks lapsed talvehommikul kottpimedasse külma öösse saata, päike tõuseks alles 10 paiku. Suveaeg talvel siiski ei sobi, samuti nagu vööndiaeg suvel. Olen kellakeeramise poolt.

Talvel tulebki ju lapsed pimedas kooli saata. Päike tõuseb peale üheksat. Aga kui koolipäev lõpeb 15.45, siis suveajas olles oleks veel enam-vähem valge, talveajal mitte. Minu tark telefon ütleb, et detsembris loojub päike kell 15.22.
Eile uudistes räägiti, et kui kellakeeramine lõppeks, jääks Eesti ilmselt suveajale, mis on ka igati mõistlik.

[dmy]

Mind lihtsalt väga häirib, et lapsed pikematel koolipäevadel pimedas koolist koju peavad tulema. See tund aega muudab päris palju.

Südatalvel tuleksid nii ehk naa pimedas, see ei ole mingi argument. Loodan väga, et kunagi jääme päriselt oma vööndiaega ja lõpeb see jabur edasi-tagasi keeramine, mis ainult kurnab organismi.

Eesti on peaaegu tervenisti ajavööndis UTC+2 ja Eesti Vabariik võttis 1. mail 1921 tsiviilajana kasutusele vööndiaja. Ajaarvamine oli stabiilne kogu vabariigi aja. Pärast sõda jäi Eesti Nõukogude Liidu koosseisu ja siin püsis 45 aastat Moskva aeg UTC+3. 1981. aastal alustati Nõukogude Liidus „säästuaja“ rakendamist – kell keerati kevadel tund edasi ja sügisel tund tagasi. Kellakeeramise põhjenduseks oli elektrienergia sääst. NSV Liidu „suveajal“ oli Eestis kell vööndiajast ees kaks tundi – UTC+4. Rahva rahulolematus Eestis Moskva aja kasutamisega ja eriti suveajaga kaasneva kahetunnise erinevusega vööndiajast viis selleni, et Eesti ei viinud 1989. a kevadel kella suveajale UTC+4 ja sügisel nihutas kella tund aega tagasi, s.t vööndiajale. Suveks kella suveajale keeramine jäi endiselt jõusse.

Kellaaeg on osa ajamõõdusüsteemist. Igat mõõdusüsteemi kirjeldavad kaks parameetrit – mõõtühik ja skaala alguspunkt. Kellaaja kaks korda aastas muutmine tähendab ajamõõdusüsteemi kaks korda aastas muutmist. Ühtegi teist mõõdusüsteemi ei muudeta kaks korda aastas, sest see oleks erakordselt rumal. Kella keerates muutub kaks korda aastas kellaaja arvestamise alguspunkt ning aastas on üks ööpäev 23 tundi ja üks 25 tundi.

Lähtudes rahvatervise seaduse paragrahvist 7 ja rahva tervise huvides peatas valitsus 2000. aastal suveaja rakendamise. Arstid on kogu kellakeeramise aja tõestanud, et kellakeeramine mõjub tervisele halvasti, eriti väikelastele. Uuringud näitavad, et kellakeeramine põhjustab tähelepanuhäireid ja kahjustab töövõimet. Nii liiklus- kui ka tööõnnetused sagenevad pärast iga kellakeeramist ja eriti just suveajale üleminekul.4 Muutused une struktuuris ei möödu mõne päevaga ja kohanemine võib võtta aega kaks-kolm nädalat.5 Kellaaja nihutamine põhjustab nii biorütmide omavaheliste seoste kui ka biorütmide ja välismõjurite vaheliste seoste muutumist, tekitades desünkronoosi. Desünkronoos on meditsiiniline seisund, mille puhul inimese biorütmid (eriti ööpäevalähedased e tsirkadiaanrütmid) on tavapärasest hälbinud. Täheldatakse unetust, väsimust, halba enesetunnet, seedehäireid, ka mäluhäireid ja psüühika muutusi. Need nähud kestavad enamasti üks kuni kaks nädalat, mõnel ka kuni kuu või kauemgi.6 Desünkronoosi põhjustav kellakeeramine mõjutab kaks korda aastas kogu rahvast.

Kella keeramata jätmine ei põhjusta mingeid lisakulusid elektriarvetes. Hoopiski kellakeeramisega tekivad täiendavad kaudsed kulud. 2017. aastal võttis Bloomberg põhjalikele uurimustele tuginedes kõik kellakeeramisega seotu kokku ühes lauses: „Säästuaeg on rumal, ohtlik ja kallis." 2018. aasta suvel korraldas Euroopa Komisjon küsitluse, kus uuriti arvamust „suveaja” kasutamise kohta. Kokku 4,6 miljonist vastanust 84% pooldas „suveajast” loobumist. Soomes ja Poolas oli lausa 95% küsitletuist seda meelt, et suveajale pöördumine tuleks lõpetada.

2017. aasta lõpus pöördus Soome valitsus Euroopa Parlamendi poole ettepanekuga kellakeeramine lõpetada. Euroopa Liit otsustas kellakeeramise lõpetada 2020. aastal, aga 2018. aasta lõpus teatas ELi tollane eesistuja Austria, et valmistatakse ette dokumenti, millega tehakse ettepanek kellakeeramise lõpetamise edasilükkamiseks 2021. aastani. Selle asemel et toetada Soome ettepanekut lõpetada see rumal, ohtlik ja kallis kellakeeramine, toetas peaminister Ratas kohe Austria ettepanekut jätkata kellakeeramist.

Arstide hinnangul on tervisele, töövõimele ja pikemas perspektiivis ühiskonna heaolule tähtis elada võimalikult vööndiajale lähedastes tingimustes. Euroopa unemeditsiini spetsialiste ühendav organisatsioon (ESRS) toob välja argumendid vööndiaja kasuks. Seisukoht põhineb 2017. aastal Nobeli preemia vääriliseks tunnistatud teadustööl une-ärkveloleku rütmidest ning aastaaegade muutumise mõjude analüüsil elusorganismidele. Teadustöödel põhinev hinnang toonitab pidevalt vööndiajale jäämise kasulikku toimet rahvatervisele.

Vööndiaeg on kõige loomulikum ajaarvestuse viis, kus skaala nullpunkt on seatud vastavusse päikese kulminatsiooniga. Keskpäeval on päike kõige kõrgemal ja kesköösel kõige sügavamal horisondi all – siis on vööndiaeg 12.

Geofüüsikadoktor Andres Kuusk https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-tea ... -talveaeg/

[Külaline]

Ja mind häiriks jälle väga, kui tuleks lapsed talvehommikul kottpimedasse külma öösse saata, päike tõuseks alles 10 paiku. Suveaeg talvel siiski ei sobi, samuti nagu vööndiaeg suvel. Olen kellakeeramise poolt.

Talvel tulebki ju lapsed pimedas kooli saata. Päike tõuseb peale üheksat. Aga kui koolipäev lõpeb 15.45, siis suveajas olles oleks veel enam-vähem valge, talveajal mitte. Minu tark telefon ütleb, et detsembris loojub päike kell 15.22.
Eile uudistes räägiti, et kui kellakeeramine lõppeks, jääks Eesti ilmselt suveajale, mis on ka igati mõistlik.

Hommiku pimedusel ja pimedusel on siiski päris suur vahe. Ei ole sama asi, kas päike tõuseb lähema tunni jooksul või on selleni veel paar tundi. Nii et jään oma seisukoha juurde ja just talviseid pimedaid hommikuid arvestades sobib vööndiaeg sel perioodil rohkem. Samas on vööndiaeg suvel veel eriti ebameeldiv, mäletan seda kunagist suveajast loobumise katsetust sajandivahetuse paiku, kui päike suvel juba kell 3 öösel taevas siras. Seetõttu mina pooldangi kellakeeramist, aga kui peaks see lõpetatama, siis on suveaeg kokkuvõttes mõistlikum.

[Külaline]

Armastan vööndiaega, mitte Moskva aega. Selles ajas tundub elu lihtsalt normaalsem. Võib ju öelda, et mis vahet sel on, aga minu jaoks on. Pärast õigesse vööndiaega naasmist ma kuidagi rahunen maha. Ei oska seda seletada. Talveajas on kõik rahulikum, õigem. Talveõhtud peavadki pimedad olema, suvehommikud seevastu peavad valged olema. Kesktalvel ja kesksuvel on enam-vähem ükskõik, võib-olla umbes kuu aja jooksul. Kuid kogu ülejäänud aasta minu jaoks ei ole. Ebanormaalne on ärgata valgel ajal hämaras ja pimedal ajal valges. Kui oleks kogu aeg vööndiaeg, siis talv on talv ja suvi on suvi. Ega me kosmost ikka ei reguleeri. Kosmosereguleerijad on nagu kliimapäästjad - kujutavad ette, et neil on mõju universumile.

[Külaline]

Mõttetu vaielda, ühele meeldib üks ja teisele teine. Kellakeeramisega saavad kõik oma eelistatud ajas elada ja nii jäägugi.

[Külaline]

Talveajas on suvel nagu polaaröö oleks õhtuti.

[Külaline]

Ja mind häiriks jälle väga, kui tuleks lapsed talvehommikul kottpimedasse külma öösse saata, päike tõuseks alles 10 paiku. Suveaeg talvel siiski ei sobi, samuti nagu vööndiaeg suvel. Olen kellakeeramise poolt.

Kool algab üldjuhil kell 8. Pole vahet, kas on talveaeg või suveaeg, mitu kuud aastas on sel ajal pime nagunii. Ja juhuslikult langeb koolis käimise arg ka sellele perioodile.
Küll aga oleks lastele abiks kui nad vähemalt valges saaks koolist tulla. Aga talveaeg võtab ka selle ära.

[Külaline]

Mäletan ka seda, kui paar aastat kella ei keeratud ja olime vööndiajas. Mind tohutult häiris, kui päike südasuvel kell 3 öösel tõusis. Olin siis väga noor ja armastasin pidutseda, jube nõme oli valges peolt koju tulla. Lisaks ülejäänud Euroopa ikka keeras kellasid ja pidi kogu aeg mõtlema, et mis see ajavahe nüüd on.

[Külaline]

Mõttetu vaielda, ühele meeldib üks ja teisele teine. Kellakeeramisega saavad kõik oma eelistatud ajas elada ja nii jäägugi.

Kellakeeramise mõtet poleks mitte iialgi tohtinud kellelegi pähe tulla. Kõige mõttetum piinamise viis läbi aegade. Millisele tüübile tuleb üldse mõttesse hakata kella keerama ja pealegi veel absoluutselt idiootlike põhjendustega. Ja nüüd ongi ühiskondades permanentne tüliõun kaks korda aastas pureda. Just nagu meelega oleks see loodud.