Juuksur ja vaimne tervis

[Külaline]

Uudis võtab sõnatuks. Juuksurid vaimset tervist märkama. Mismoodi seda ette kujutatakse???
Läheb inimene juuksurisse, ongi näiteks väsinud, võib-olla ka mingi väiksem probleem töö juures või kodus. Tahaks vaikselt olla ja korraks lõõgastuda. Ja siis aktiivne juuksur hakkab urgitsema, inimene ei taha vastata. Ja siis juuksur sai enda arust mingile suurele probleemile lähedale. Mis siis edasi saab? Teatab kuhugi või?
Või millised need vaimsed probleemid välja peavad nägema, et juuksur oleks abiks suitsiidi ennetamisel. Ja kuidas ta seda teeb. Need, kes päriselt suitsiidile mõtlevad, neist ei saa tihti kodusedki aru, kus see juuksuri idee nüüd tuli.
Mul küll ei ole probleeme, tavaline igapäevaelu oma murede ja rõõmudega. No ei kujuta ettegi, et keegi hakkaks urgitsema, pärima, isegi siis, kui tundun murelikuna.
Mida teie arvate, mis see veel on, kust see tuli, kas on vajalik ja kas on üldse teostatav.

[Külaline]

Seda vist saab kasutada siis, kui sul on oma juuksur. Nagu üks kuulsus ütles et juuksuris räägitskse oma elu sündmustest ja klatsitakse teisi. Kui sa nüüd ei taha rääkida ja klatsida...siis võib olla sul depressioon. Aga ehk oled muutnud oma suhtumist, et enam ei soovi kõigest rääkida ja klatshida teisi. Oled
kasvanud. Samas vaevalt paari kuuga? Minul oma juuksurit pole. Minust ei saa ükski juuksur aru, kas ma olen depressioonis või mitte. Tal pole võrdlust.

[Külaline]

Minu juuksur on õnneks tibla, Eesti keeli küsib ainult "kas randiga?" Ja pärast ütleb "kakskjummend"

[Külaline]

See asi on põhinev kahel faktil. Inimesel on oma juuksur, keda ta tunneb juba aastaid. Ja et juuksuris räägitakse ikka oma elust.
Kas on nii? Kuidas teil?

[Külaline]

Kui leiaks juuksuri, kes teeb oma tööd vaikides ja küsib ainult asjakohaseid küsimusi, näiteks kui palju tukka lühemaks lõigata vms, siis oleksin täiega õnnelik. Seni on olnud kõik lobapidamatuse all kannatajad, nii et peale juuksuris käiku olen alati surmväsinud vestlemisest ükskõik mis suvalistel teemadel. Eriti õudne, kui on vaja teha lõikus + värv, siis oled pantvangis 2 h, räägib surnuks.

[Külaline]

Kui leiaks juuksuri, kes teeb oma tööd vaikides ja küsib ainult asjakohaseid küsimusi, näiteks kui palju tukka lühemaks lõigata vms, siis oleksin täiega õnnelik. Seni on olnud kõik lobapidamatuse all kannatajad, nii et peale juuksuris käiku olen alati surmväsinud vestlemisest ükskõik mis suvalistel teemadel. Eriti õudne, kui on vaja teha lõikus + värv, siis oled pantvangis 2 h, räägib surnuks.

Väga imelik. Minu juuksur on küll tunduvalt delikaatsem. Tema ei alusta ise kunagi juttu, aga kui klient alustab, siis lööb kaasa. Nii palju kui kõrvalt olen kuulanud, on kõik juuksurid seal sellised. Vahel kuulan teiste klientide jutte, need on päris naljakad, aga juuksurid ei vaidle kunagi vastu, alati toetavad seda naljakat juttu. Eelmine kord näiteks üks klient ütles, et tema arust paljud kannavad parukaid, ta ise ilmus ka kohale, mingi tuustist parukas oli peas. Juuksur ütles, et jaa, kannavad küll. SIis klient ütles, et Anne Veskil on ka parukas peas, juuksur ütles, et jaa, võib-olla tõesti.

[Külaline]

Kui leiaks juuksuri, kes teeb oma tööd vaikides ja küsib ainult asjakohaseid küsimusi, näiteks kui palju tukka lühemaks lõigata vms, siis oleksin täiega õnnelik. Seni on olnud kõik lobapidamatuse all kannatajad, nii et peale juuksuris käiku olen alati surmväsinud vestlemisest ükskõik mis suvalistel teemadel. Eriti õudne, kui on vaja teha lõikus + värv, siis oled pantvangis 2 h, räägib surnuks.

Me käime vist ühe ja sama juuksuri juures . Ma seetõttu seal nii harva käingi, et ma lihtsalt ei viitsi ajada juttu võõra inimesega, kes mind üldse ei huvita. Ei taha kuulata ega ise rääkida.

[Egalitaar]

Huvitav kas mul on nägu selline või mis, aga hoopis minule kiputakse oma muresid kaebama. Teinekord võhivõõrad. Tulid just meelde kaks juuksurit kes oma elu lahkasid. Kirsiks tordil on psühholoog, kes oma hädasid mulle kurtma hakkas.

[Külaline]

Kui leiaks juuksuri, kes teeb oma tööd vaikides ja küsib ainult asjakohaseid küsimusi, näiteks kui palju tukka lühemaks lõigata vms, siis oleksin täiega õnnelik. Seni on olnud kõik lobapidamatuse all kannatajad, nii et peale juuksuris käiku olen alati surmväsinud vestlemisest ükskõik mis suvalistel teemadel. Eriti õudne, kui on vaja teha lõikus + värv, siis oled pantvangis 2 h, räägib surnuks.

Väga imelik. Minu juuksur on küll tunduvalt delikaatsem. Tema ei alusta ise kunagi juttu, aga kui klient alustab, siis lööb kaasa. Nii palju kui kõrvalt olen kuulanud, on kõik juuksurid seal sellised. Vahel kuulan teiste klientide jutte, need on päris naljakad, aga juuksurid ei vaidle kunagi vastu, alati toetavad seda naljakat juttu. Eelmine kord näiteks üks klient ütles, et tema arust paljud kannavad parukaid, ta ise ilmus ka kohale, mingi tuustist parukas oli peas. Juuksur ütles, et jaa, kannavad küll. SIis klient ütles, et Anne Veskil on ka parukas peas, juuksur ütles, et jaa, võib-olla tõesti.

Mida parukaga inimene juuksuris üldse tegi?

[Külaline]

Uudis võtab sõnatuks. Juuksurid vaimset tervist märkama. Mismoodi seda ette kujutatakse???
Läheb inimene juuksurisse, ongi näiteks väsinud, võib-olla ka mingi väiksem probleem töö juures või kodus. Tahaks vaikselt olla ja korraks lõõgastuda. Ja siis aktiivne juuksur hakkab urgitsema, inimene ei taha vastata. Ja siis juuksur sai enda arust mingile suurele probleemile lähedale. Mis siis edasi saab? Teatab kuhugi või?
Või millised need vaimsed probleemid välja peavad nägema, et juuksur oleks abiks suitsiidi ennetamisel. Ja kuidas ta seda teeb. Need, kes päriselt suitsiidile mõtlevad, neist ei saa tihti kodusedki aru, kus see juuksuri idee nüüd tuli.
Mul küll ei ole probleeme, tavaline igapäevaelu oma murede ja rõõmudega. No ei kujuta ettegi, et keegi hakkaks urgitsema, pärima, isegi siis, kui tundun murelikuna.
Mida teie arvate, mis see veel on, kust see tuli, kas on vajalik ja kas on üldse teostatav.

Seda uudist lugedes mõtlesin isegi esimese hooga, et olen 1. aprilli följetonile sattunud.

[Külaline]

Mida parukaga inimene juuksuris üldse tegi?

Kõrvalt kuulasin, et tema teeb ennast korda, aga juba kahe nädala pärast on väljakasv näha ja soeng korratu. Kuna tema töötab teenindussektoris, siis peab olema kogu aeg "hoolitsetud", siis paneb pähe paruka. Ja kohale ilmus siis paari kuu pärast koos oma parukaga, et saaks jälle paar nädalat "korras" olla nii palju, et oleks töö juures korralik väljanägemine. Minu arust ei hooli sellest suva müüjast nii palju keegi, et vahtida tema väljasvu, aga inimestel on erinev arusaam asjadest.

[Külaline]

Mind on elus teistest enam aidanud minu küünetehnik. Ma ei suutnud otsustada, kas vahetada töökohta või mitte, tema oli see, kes ladus mulle ette pluss-
ja miinusküljed selle otsuse juures. Tema abiga tegib otsuse ja see oli õige!

[Külaline]

Üldiselt on asjalood nii, et regulaarselt juuksuris käiv inimene ei ole depressioonis. Depressioonis olev inimene ei saa voodistki välja, heal päeval suudab juuksed võibolla natuke kammida, pesus käimine on juba ülisuur ettevõtmine.

Aga noh, kui keegi arvab, et mingi põhiharidusega isik suudab peale värvimiskoolituse läbimist hakata diagnoose panema, siis olgu nii.

[Külaline]

Üldiselt on asjalood nii, et regulaarselt juuksuris käiv inimene ei ole depressioonis. Depressioonis olev inimene ei saa voodistki välja, heal päeval suudab juuksed võibolla natuke kammida, pesus käimine on juba ülisuur ettevõtmine.

Aga noh, kui keegi arvab, et mingi põhiharidusega isik suudab peale värvimiskoolituse läbimist hakata diagnoose panema, siis olgu nii.

Depressiooni on erinevat. Ja juuksurid pole sugugi kõik põhiharidusega. Keegi pole rääkinud ka mingist diagnoosi panekust.

[Külaline]

Üldiselt on asjalood nii, et regulaarselt juuksuris käiv inimene ei ole depressioonis. Depressioonis olev inimene ei saa voodistki välja, heal päeval suudab juuksed võibolla natuke kammida, pesus käimine on juba ülisuur ettevõtmine.

Aga noh, kui keegi arvab, et mingi põhiharidusega isik suudab peale värvimiskoolituse läbimist hakata diagnoose panema, siis olgu nii.

Naeratavast depressioonist ei ole midagi kuulnud?
See just kõige ohtlikum ongi.
Väliselt paistab inimene igati ok aga seesmiselt on suremas. Sellised tihtipeale ka sooritavad enesetapu.

[Külaline]

Üldiselt on asjalood nii, et regulaarselt juuksuris käiv inimene ei ole depressioonis. Depressioonis olev inimene ei saa voodistki välja, heal päeval suudab juuksed võibolla natuke kammida, pesus käimine on juba ülisuur ettevõtmine.

Aga noh, kui keegi arvab, et mingi põhiharidusega isik suudab peale värvimiskoolituse läbimist hakata diagnoose panema, siis olgu nii.

Naeratavast depressioonist ei ole midagi kuulnud?
See just kõige ohtlikum ongi.
Väliselt paistab inimene igati ok aga seesmiselt on suremas. Sellised tihtipeale ka sooritavad enesetapu.

Ja juuksur nüüd tuvastab ära selle ja hoiab enesetapu ära? Mismoodi, huvitav?

[Külaline]

Jah, tõepoolest - et mismoodi see juuksur nüüd kliendi võimaliku enesetapu siis ka ära hoiab???
Teatab, kuhu vaja, ja järgmisel päeval on kliendi postkastis reklaamleheke psühhi kontaktiga, et helista, meie hoolime sinu heaolust ja õnnest!

[Külaline]

See on nii, et juuksur siis soovitaks minna arstile, et inimene tegeleks oma probleemiga.
Huvitav millal hakatakse koolitama märkamaks kehakaalu tõusu. Et siis soovitab ka juuksur minna selle probleemiga arstile.

[Külaline]

See on nii, et juuksur siis soovitaks minna arstile, et inimene tegeleks oma probleemiga.
Huvitav millal hakatakse koolitama märkamaks kehakaalu tõusu. Et siis soovitab ka juuksur minna selle probleemiga arstile.

Ja siis märkab juuksur su näol aknet ja käsib minna nahaarsti juurde. Siis märkab juuksur sul küüneseent ja käsib minna küüneseenearsti juurde. SIis märkab juuksur sinu lonkamist ja käsib minna ortopeedi juurde. Jne-jne-jne. Mis kuradi ülemusi need juuksurid nüüd äkitselt inimestele mängivad? Inimene läheb juuksuri juurde juukseid lõikama, miks kohtleb juuksur teda lollakana, kes ise pole võimeline otsustama, kuhu ja millise arsti juurde ta minema peaks? P.S. Kes ajaks psühhiaatri juurde juuksurit ennast?

[Külaline]

See on nii, et juuksur siis soovitaks minna arstile, et inimene tegeleks oma probleemiga.
Huvitav millal hakatakse koolitama märkamaks kehakaalu tõusu. Et siis soovitab ka juuksur minna selle probleemiga arstile.

Ja siis märkab juuksur su näol aknet ja käsib minna nahaarsti juurde. Siis märkab juuksur sul küüneseent ja käsib minna küüneseenearsti juurde. SIis märkab juuksur sinu lonkamist ja käsib minna ortopeedi juurde. Jne-jne-jne. Mis kuradi ülemusi need juuksurid nüüd äkitselt inimestele mängivad? Inimene läheb juuksuri juurde juukseid lõikama, miks kohtleb juuksur teda lollakana, kes ise pole võimeline otsustama, kuhu ja millise arsti juurde ta minema peaks? P.S. Kes ajaks psühhiaatri juurde juuksurit ennast?

Idee nüüd selles küll pole. Keegi kedagi ei käsi.
Mul pole midagi selle vastu, et klienditeenindajad saavad veidi psühholoogia alast koolitust. Ehk oskavadki toredamini suhelda.