Toitudega seotud valeteadmised

[Külaline]

Ma hommikuti pudruga oma pead ei vaeva. Olgu moosiga või ilma, täidab see kõhtu väga lühikest aega. Teen hommikuti kohvi kõrvale korraliku kattega täistera võileiva ja kõht on lõunani rahul. Samas pudruga on juba tund hiljem tunne, et tahaks midagi süüa.

Aga söögi siis esimest korda lõuna aega. Milleks seedimist mingi süsivesikupommiga hommikul ärritada? Kõht läheb nii või teisiti lõuna ajal tühjaks, sõid sa seda võileiba või mitte.

Ja mõnus on terve hommikupooliku koriseva kõhuga tööd teha ja pikkisilmi oodata, et millal ometi see lõunaaeg kätte tuleb, saaks vähemalt süüa Kohe kindlasti eelistan hommikul midagi süüa ja lihapraadi kohe hommikul nagu ei taha, siis sööngi tavaliselt putru ja muna (et rasva/valku ka oleks) lisaks. Jah, lõunaks läheb kõht tavaliselt uuesti tühjaks (ma ei mõtle siin karjuvat nälga, aga uuesti süüa tahtmise tunne nagu tekib küll) ja söön uuesti. Aga parem vist ikka, kui kohe hommikust peale tühja kõhtu kannatada?

Seda on juba ammu öeldud, et eriti, kui kaaluprobleemi pole, ei tasu iga süsivesikut karta ehk selliseid asju nagu rukkileib, keedukartul ja igasugu tervislikke tangained (kaerahelves, tatar, hirss) demoniseerida - ära üle söö(liiga suuri koguseid) ja ei juhtu midagi. Kui tegu on just ränga kaaluprobleemiga isikuga (kehakaal kohe üldse muidu normaalne ei püsi), siis võib ülimadalaks viidud süsivesikutega toitumine olla õigustatud, aga see ei tähenda jällegi, et kõik peaksid toituma nii ja ainult nii.

[külaline]

Aga ülaltoodule vaatamata mu meelest ongi okei süüa või anda lastele putru ja vahel ka poejogurtit või kommi, rääkimata puuviljadest - lihtsalt võttagi arvesse, et need on nagu magustoidud kõik. Igatahes nende asjadega seoses mu meelest on sageli valeteadmisi inimestel.

Puder on magustoit? Piim, kaerahelves, sool ja või, millest nt kaerashelbepuder koosneb, on magustoit? Või piim, manna ja või? Vesi, tatar, sool ja või? Kruubid, vesi, sool ja või? Sellist asja kuulen nüüd küll esmakordselt.

Ma usun, et sa siiski oled ennegi kuulnud, et pudrule pannakse üsna levinult peale moosi-marju ja päris paljud eelistavad ainult soolaga tehtud pudrule suhkru ja/või soolaga tehtud magusamat purtu? Selline söök annab magustoidu mõõdu välja küll.

No vahet pole, olgu siis kasvõi magustoit. Igatahes on vähetöödeldud algainetest (kus tera küljest pole ära kooritud väärtuslikumat osa) ja marjadega puder parem kui see, et jäetakse see puder söömata ja süüakse oma süsivesikute norm täis/üle maiustustest, krõpsudest, pastast ja saiast.

Kui palju inimesi on paksuks läinud umbes nagu õuntest ja kaerahelbepudrust (kui maiustusi/saia ei söö või sööb imevähe) ja kui palju maiustustest, kiirtoidust, saiast? Seda putru (olgu või marjadega) ei lahmi inimene reeglina sisse arututes kogustes/näksi iga natukese aja tagant (see pole ikkagi niiii magus ja ahvatlev, isu saab täis), nende teiste puhul, aga on kerge märkamatult üle süüa.

[Külaline]

Kui palju inimesi on paksuks läinud umbes nagu õuntest ja kaerahelbepudrust (kui maiustusi/saia ei söö või sööb imevähe) ja kui palju maiustustest, kiirtoidust, saiast? Seda putru (olgu või marjadega) ei lahmi inimene reeglina sisse arututes kogustes/näksi iga natukese aja tagant (see pole ikkagi niiii magus ja ahvatlev, isu saab täis), nende teiste puhul, aga on kerge märkamatult üle süüa.

Ikka vohmi, ikka vohmi.

[Külaline]

Ühesõnaga, tekib küsimus, et kas selle "ikka päris puhta toidu" tagaajamine tasub ära - ma ei mõtle siin niivõrd rahaliselt, vaid tervise mõttes, eluea mõttes? Paned oma vaba aja kinni kõige selle loomatalitamise, lihakeha soolamise ja kammaiaa peale ja siis pärast mõni linnaprovva, kes "ei investeerinud" oma vaba aega rügamisse ja puhkas ja käis teatris, elab sama kaua või teeb tervise/eluea osas koguni ära? Ebaaus, eks?

Sa ei tee vahet sinu vanaema ja ema-aegsel poetoidul ja praegusaegsel poetoidul?! Nõukaajal, kui kaup osteti ära juba enne, kui müüja selle välja jõudis laduda, ei olnud vaja kasutada säilitusaineid säilivuse pikendamiseks, ega värv- või lõhnaaineid toidu välimuse parandamiseks. Kõik oli naturaalne, mingeid aastaajalise säilivusega piimasid, kooresid sinke või kooke ei müüdud. Selles on see vahe!

[külaline]

Ühesõnaga, tekib küsimus, et kas selle "ikka päris puhta toidu" tagaajamine tasub ära - ma ei mõtle siin niivõrd rahaliselt, vaid tervise mõttes, eluea mõttes? Paned oma vaba aja kinni kõige selle loomatalitamise, lihakeha soolamise ja kammaiaa peale ja siis pärast mõni linnaprovva, kes "ei investeerinud" oma vaba aega rügamisse ja puhkas ja käis teatris, elab sama kaua või teeb tervise/eluea osas koguni ära? Ebaaus, eks?

Sa ei tee vahet sinu vanaema ja ema-aegsel poetoidul ja praegusaegsel poetoidul?! Nõukaajal, kui kaup osteti ära juba enne, kui müüja selle välja jõudis laduda, ei olnud vaja kasutada säilitusaineid säilivuse pikendamiseks, ega värv- või lõhnaaineid toidu välimuse parandamiseks. Kõik oli naturaalne, mingeid aastaajalise säilivusega piimasid, kooresid sinke või kooke ei müüdud. Selles on see vahe!

Sa räägid säilitus-ja värvainetest, aga keskkonnast tulevate mürkide võimalike jääkide vältimine on isegi keerulisem - nii vanaemade/emade ajal siis kui nüüd. Nõukogudeaegne poetoit polnud mahereeglite järgi kasvatatud. Loomad said ravimeid ikkagi, taimekaitsevahendeid - umbrohutõrje, haigustõrje, putukatõrje- kasutati nõukogude ajal nii suurpõldudel (ei hakanud keegi kapsastel/kaalikatel suurpõllul "kapsausse" käsitsi ära korjama) kui ka sa kindlalt ei teadnud, millega turu kapsamüüja oma kapsad "ussidest" puhtad hoidnud oli (Dihlofossi jm. pritsimisvahendeid müüdi aianduspoodides) jne. Või need Aasia liiduvabariikidest/kuskilt sotsmaadest toodud viinamarjad/rosinad/ploomid jms., teadis tavainimene, millega kahjurid tõrjutud (ilmselt ei).

Säilitus- ja värvaineid, mida tuleb tootesse lisamisel koostisse märkida, võib ka tänapäeval (kui koostisi lugeda ja toodete "parim enne" säilivusi võrrelda) ka tänapäeval üsna edukalt vältida. Näit. kui plastkarbis pasteedi koostises pole säilitusainet ja "parim enne" on märgitud lühem, siis ongi tegu rutem rikneva tootega ja vali see. Ka rutem kõvaks minevat lihtsama koostisega saia-leiba (see ei ole reeglina kilekoti-sai/leib) poest leiab. Näiteks gruusia leib, koostis. jahu, vesi, pärm (hea samal päeval, järgmisel päeval on kõva), küpsetisi leiab nö. koduse koostisega (või/muna/jahu), kui valida jne.

[külaline]

Taimekasvatustehnoloogiatest (mida millega kui palju pritsiti) ei teadnud tüüpiline 70.-80.-te linnaelanik suurt midagi ega tea ka tänapäeva linnainimene eriti.

Seoses mahe-maailmavaate levikuga on mõni taimekaitsevahend (näit. glüfosaat) kuskilt kuuldud ehk ollakse isegi teadlikumad. Nõukogude ajal linnainimene neid nimetusi, mis kolhoosi- ja sovhoosipõllul pritsiti, isegi polnud kuulnud reeglina.

[Külaline]

Sa ei tee vahet sinu vanaema ja ema-aegsel poetoidul ja praegusaegsel poetoidul?! Nõukaajal, kui kaup osteti ära juba enne, kui müüja selle välja jõudis laduda, ei olnud vaja kasutada säilitusaineid säilivuse pikendamiseks, ega värv- või lõhnaaineid toidu välimuse parandamiseks. Kõik oli naturaalne, mingeid aastaajalise säilivusega piimasid, kooresid sinke või kooke ei müüdud. Selles on see vahe!

Kaugele näha, et sa ei tea mitte midagi nõukaaegsest toidust- väetiselaod olid laeni täis, seda lihtsalt pilluti igale poole, kasutatavad putukamürgid ja umbrohumürgid on nüüdseks ammu katsero- ja teratogeenseks tunnistatud ja keelatud, millega siis leotati põlde nagu praegugi hiinas. Ei mingit tervisekaitset, ei mingit loodusekaitset jnejne, nitritite jne sisalduse kohta vorstides polnud minged piirmäärasid jnejne. Niipalju siis "puhtast" nõukaaegsest toidust.

[Külaline]

Vene ajal põhiline mis vedeles oli lämmastikväetis. Umbrohumürke vene ajast ei mäleta, miks muidu ju palgati suvel peedi põlde kõplama.

[käguan]

Vene ajal põhiline mis vedeles oli lämmastikväetis. Umbrohumürke vene ajast ei mäleta, miks muidu ju palgati suvel peedi põlde kõplama.

Noh, selleks tuleb lugeda tolleaegseid ajakirju, näit. "Sotsialistlik põllumajandus", mai 1964
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=AKsotspo ... --------
"Keemiline umbrohutõrje hernepõldudel ja ristiku allakülviga suviteraviljapõldudel"
"Herbitsiidide kasutamine vabariigi põllumajanduses laieneb"
"Keemilise umbrohjutõrje kasutamine Harju tootmisvalitsuse majandites"
"Uusi mürkkemikaale vabariigi põllumajandusele"

Teine artikkel algab: "NLKP Keskkomitee 1963.a detsembri- ja 1964.a veebruaripleenumi otsustes on märgitud, et põllumajanduse üks tähtsamaid ülesandeid on põllumajanduse igakülgne kemiseerimine. Olulist osa põllumajanduse kemiseerimisel etendab ka keemiline umbrohutõrje. Umbrohud ei vähenda üksnes põllumajanduskultuuride saaki, vaid vähendavad ka tööviljakust ning teevad toodangu omahinna kalliks. Tuleb ju umbrohtunud põllukultuuride hooldamiseks ning vilja umbrohuseemnest puhastamiseks kulutada lisatööd ja raha."

Kui praegu räägitakse, et ikka rohelisem ja keemiliste vahendite kasutamist tuleks vähendada, siis 60.-tel, tundub, suhtuti kemiseerimisse ja põllumajanduse intensiivistamissse kui progressi ilmingusse ja pandi helge optimismiga muudkui edasi.

[Külaline]

Vene ajal põhiline mis vedeles oli lämmastikväetis. Umbrohumürke vene ajast ei mäleta, miks muidu ju palgati suvel peedi põlde kõplama.

Noh, selleks tuleb lugeda tolleaegseid ajakirju, näit. "Sotsialistlik põllumajandus", mai 1964
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=AKsotspo ... --------
"Keemiline umbrohutõrje hernepõldudel ja ristiku allakülviga suviteraviljapõldudel"
"Herbitsiidide kasutamine vabariigi põllumajanduses laieneb"
"Keemilise umbrohjutõrje kasutamine Harju tootmisvalitsuse majandites"
"Uusi mürkkemikaale vabariigi põllumajandusele"

Teine artikkel algab: "NLKP Keskkomitee 1963.a detsembri- ja 1964.a veebruaripleenumi otsustes on märgitud, et põllumajanduse üks tähtsamaid ülesandeid on põllumajanduse igakülgne kemiseerimine. Olulist osa põllumajanduse kemiseerimisel etendab ka keemiline umbrohutõrje. Umbrohud ei vähenda üksnes põllumajanduskultuuride saaki, vaid vähendavad ka tööviljakust ning teevad toodangu omahinna kalliks. Tuleb ju umbrohtunud põllukultuuride hooldamiseks ning vilja umbrohuseemnest puhastamiseks kulutada lisatööd ja raha."

Kui praegu räägitakse, et ikka rohelisem ja keemiliste vahendite kasutamist tuleks vähendada, siis 60.-tel, tundub, suhtuti kemiseerimisse ja põllumajanduse intensiivistamissse kui progressi ilmingusse ja pandi helge optimismiga muudkui edasi.

Nõuka-aeg oli tsipa pikem, kui 63-64.

[Külaline]

Vene ajal põhiline mis vedeles oli lämmastikväetis. Umbrohumürke vene ajast ei mäleta, miks muidu ju palgati suvel peedi põlde kõplama.

Noh, selleks tuleb lugeda tolleaegseid ajakirju, näit. "Sotsialistlik põllumajandus", mai 1964
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=AKsotspo ... --------
"Keemiline umbrohutõrje hernepõldudel ja ristiku allakülviga suviteraviljapõldudel"
"Herbitsiidide kasutamine vabariigi põllumajanduses laieneb"
"Keemilise umbrohjutõrje kasutamine Harju tootmisvalitsuse majandites"
"Uusi mürkkemikaale vabariigi põllumajandusele"

Teine artikkel algab: "NLKP Keskkomitee 1963.a detsembri- ja 1964.a veebruaripleenumi otsustes on märgitud, et põllumajanduse üks tähtsamaid ülesandeid on põllumajanduse igakülgne kemiseerimine. Olulist osa põllumajanduse kemiseerimisel etendab ka keemiline umbrohutõrje. Umbrohud ei vähenda üksnes põllumajanduskultuuride saaki, vaid vähendavad ka tööviljakust ning teevad toodangu omahinna kalliks. Tuleb ju umbrohtunud põllukultuuride hooldamiseks ning vilja umbrohuseemnest puhastamiseks kulutada lisatööd ja raha."

Kui praegu räägitakse, et ikka rohelisem ja keemiliste vahendite kasutamist tuleks vähendada, siis 60.-tel, tundub, suhtuti kemiseerimisse ja põllumajanduse intensiivistamissse kui progressi ilmingusse ja pandi helge optimismiga muudkui edasi.

Kas seda reaalsuses ka ellu viidi? Ajalehes ikka kiideti asju üles, samas ma küll ei mäleta lapsena maal elades mingitest pritsimistest. Miks muidu lapsi veeti põldudele kartulimardikaid ära korjama jne.
Traktoritega veeti lehma sõnnikut küll põldudele ja künti sisse, aga virtsa laotamist sellisel kujul hästi ei olnud mis täna on.

[Külaline]

Kaugele näha, et sa ei tea mitte midagi nõukaaegsest toidust- väetiselaod olid laeni täis, seda lihtsalt pilluti igale poole, kasutatavad putukamürgid ja umbrohumürgid on nüüdseks ammu katsero- ja teratogeenseks tunnistatud ja keelatud, millega siis leotati põlde nagu praegugi hiinas. Ei mingit tervisekaitset, ei mingit loodusekaitset jnejne, nitritite jne sisalduse kohta vorstides polnud minged piirmäärasid jnejne. Niipalju siis "puhtast" nõukaaegsest toidust.

No siis on ju lausa ime, et seda ära mürgitatud toitu söövad inimesed elasid kauem ja tervemini kui ise endale toidu kasvatajad. Halleluuja!

[Külaline]

Kaugele näha, et sa ei tea mitte midagi nõukaaegsest toidust- väetiselaod olid laeni täis, seda lihtsalt pilluti igale poole, kasutatavad putukamürgid ja umbrohumürgid on nüüdseks ammu katsero- ja teratogeenseks tunnistatud ja keelatud, millega siis leotati põlde nagu praegugi hiinas. Ei mingit tervisekaitset, ei mingit loodusekaitset jnejne, nitritite jne sisalduse kohta vorstides polnud minged piirmäärasid jnejne. Niipalju siis "puhtast" nõukaaegsest toidust.

No siis on ju lausa ime, et seda ära mürgitatud toitu söövad inimesed elasid kauem ja tervemini kui ise endale toidu kasvatajad. Halleluuja!

Ei elanud nad midagi.

[Külaline]

Ühesõnaga, tekib küsimus, et kas selle "ikka päris puhta toidu" tagaajamine tasub ära - ma ei mõtle siin niivõrd rahaliselt, vaid tervise mõttes, eluea mõttes? Paned oma vaba aja kinni kõige selle loomatalitamise, lihakeha soolamise ja kammaiaa peale ja siis pärast mõni linnaprovva, kes "ei investeerinud" oma vaba aega rügamisse ja puhkas ja käis teatris, elab sama kaua või teeb tervise/eluea osas koguni ära? Ebaaus, eks?

Sa ei tee vahet sinu vanaema ja ema-aegsel poetoidul ja praegusaegsel poetoidul?! Nõukaajal, kui kaup osteti ära juba enne, kui müüja selle välja jõudis laduda, ei olnud vaja kasutada säilitusaineid säilivuse pikendamiseks, ega värv- või lõhnaaineid toidu välimuse parandamiseks. Kõik oli naturaalne, mingeid aastaajalise säilivusega piimasid, kooresid sinke või kooke ei müüdud. Selles on see vahe!

Ma tahtsin sama kirjutada. Siis ei tehtud midagi säilitusainetega, kõik oli naturaalne. Tegelikult ju väetati ka väga palju sõnnikuga, kunstväetis oli ka muidugi, aga see pole kindlasti isegi mitte natukene võrreldav sellega, mis tänapäeva toitudes sisaldub.

[Külaline]

Ma tahtsin sama kirjutada. Siis ei tehtud midagi säilitusainetega, kõik oli naturaalne. Tegelikult ju väetati ka väga palju sõnnikuga, kunstväetis oli ka muidugi, aga see pole kindlasti isegi mitte natukene võrreldav sellega, mis tänapäeva toitudes sisaldub.

Ja Lenin võttis lapsi sülle ja peadki neil paitas. Nii hellalt, nii hellalt.

[Külaline]

Ma hommikuti pudruga oma pead ei vaeva. Olgu moosiga või ilma, täidab see kõhtu väga lühikest aega. Teen hommikuti kohvi kõrvale korraliku kattega täistera võileiva ja kõht on lõunani rahul. Samas pudruga on juba tund hiljem tunne, et tahaks midagi süüa.

Mul sama. Rukkileiva 2 poolikut 100g lõhefilee, frillise ja 2 keedumunaga. Puder on laupäeva hommikuti, kaerahelbepuder kliidega-piima ja võiga.

Sinu hommikusöök ületab kalorite poolest ca 4x minu toormoosiga pudru-hommikusöögi.
Mina olen oma pudru-hommikusöökidega jaanipäevast peale 10kg alla võtnud. kui sööksin nii, nagu sina, oleks kal pigem juurde tulnud.

[Külaline]

Ma hommikuti pudruga oma pead ei vaeva. Olgu moosiga või ilma, täidab see kõhtu väga lühikest aega. Teen hommikuti kohvi kõrvale korraliku kattega täistera võileiva ja kõht on lõunani rahul. Samas pudruga on juba tund hiljem tunne, et tahaks midagi süüa.

Mul sama. Rukkileiva 2 poolikut 100g lõhefilee, frillise ja 2 keedumunaga. Puder on laupäeva hommikuti, kaerahelbepuder kliidega-piima ja võiga.

Sinu hommikusöök ületab kalorite poolest ca 4x minu toormoosiga pudru-hommikusöögi.
Mina olen oma pudru-hommikusöökidega jaanipäevast peale 10kg alla võtnud. kui sööksin nii, nagu sina, oleks kal pigem juurde tulnud.

Ma pole juurde võtnudki. Kui ma peaks 10 kg alla võtma, siis vist vajaksin tilgutit...