Toitudega seotud valeteadmised

vana hea klassika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:11
Külaline kirjutas: 05 Okt 2024 16:21
Külaline kirjutas: 05 Okt 2024 14:13
Teema on nt, kas tärklis on kasulik, kahjutu või kahjulik. Sina jaurad, et mehed on paremad kokad ja dim sum on parim. Saad vahest aru?
Oh, ja hiina söök oleks puhas jama, kui nad ei kasutakse igas asjas maitsetugevdajaid, nt msg. Sulle on tekitatud kunstlik sõltuvus. Sa isegi ei tea enam, mis on hea. Mazel tov.
Aga seleta siis ära miks inimesed Hongkongis elavad kõige kauem terves maailmas? Hongkongi kantoni köök on maailmakuulus ja eriti just dimsum.
Palun esita statistika, mis su väidet esimeses lauses kinnitaks. Ja kantoni köögist ega mingitest simsumitest ei ole enamus inimesi kuulnud mitte midagi. Maailmakuulsaks võib tituleerida väga-väga paljusid toidustiile, ja päris kindlasti pole su kanton nende eesotsas.
Harimatus on hirmus asi. Enamus maailma hiina restorane pakub kantoni kööki. Kantoni toidud, see vürtsikas hiina köök, millest kõik räägivad, on maailmakuulus. Kanton ja Sechuan on Hiinas endas tuntud nagu Prantsusmaa Euroopas, sealt tuleb hea toit.
Hiina restoran on igas maailma linnas, ilma selleta ühtegi asulat linnaks isegi ei nimetata, see on lihtsalt küla. Isegi Põltsamaal on hiina restoran, kus pakutakse chop sueyd.
Mis puutub eluiga Hong-Kongis, guugelda life expectancy in world ja vaata ise järgi. Paistad teinekord targem välja;))
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:56
Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:11
Külaline kirjutas: 05 Okt 2024 16:21
Aga seleta siis ära miks inimesed Hongkongis elavad kõige kauem terves maailmas? Hongkongi kantoni köök on maailmakuulus ja eriti just dimsum.
Palun esita statistika, mis su väidet esimeses lauses kinnitaks. Ja kantoni köögist ega mingitest simsumitest ei ole enamus inimesi kuulnud mitte midagi. Maailmakuulsaks võib tituleerida väga-väga paljusid toidustiile, ja päris kindlasti pole su kanton nende eesotsas.
Harimatus on hirmus asi. Enamus maailma hiina restorane pakub kantoni kööki. Kantoni toidud, see vürtsikas hiina köök, millest kõik räägivad, on maailmakuulus. Kanton ja Sechuan on Hiinas endas tuntud nagu Prantsusmaa Euroopas, sealt tuleb hea toit.
Hiina restoran on igas maailma linnas, ilma selleta ühtegi asulat linnaks isegi ei nimetata, see on lihtsalt küla. Isegi Põltsamaal on hiina restoran, kus pakutakse chop sueyd.
Mis puutub eluiga Hong-Kongis, guugelda life expectancy in world ja vaata ise järgi. Paistad teinekord targem välja;))
Kena, aitäh!
Jätkaks siit täpsustava küsimusega: mis on vahet kantoni ja sechuani köökidel?
Ja teine küsimus: mis on chop suey? Mingi stiil või üksainus roog, mida Põltsamaa hiina restoran pakub?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ja teine küsimus: mis on chop suey? Mingi stiil või üksainus roog, mida Põltsamaa hiina restoran pakub?
Google ütleb, et mingi teatud toit, mis on tulnud Ameerika Hiina köögist.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:56
Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:11
Külaline kirjutas: 05 Okt 2024 16:21
Aga seleta siis ära miks inimesed Hongkongis elavad kõige kauem terves maailmas? Hongkongi kantoni köök on maailmakuulus ja eriti just dimsum.
Palun esita statistika, mis su väidet esimeses lauses kinnitaks. Ja kantoni köögist ega mingitest simsumitest ei ole enamus inimesi kuulnud mitte midagi. Maailmakuulsaks võib tituleerida väga-väga paljusid toidustiile, ja päris kindlasti pole su kanton nende eesotsas.
Harimatus on hirmus asi. Enamus maailma hiina restorane pakub kantoni kööki. Kantoni toidud, see vürtsikas hiina köök, millest kõik räägivad, on maailmakuulus. Kanton ja Sechuan on Hiinas endas tuntud nagu Prantsusmaa Euroopas, sealt tuleb hea toit.
Hiina restoran on igas maailma linnas, ilma selleta ühtegi asulat linnaks isegi ei nimetata, see on lihtsalt küla. Isegi Põltsamaal on hiina restoran, kus pakutakse chop sueyd.
Mis puutub eluiga Hong-Kongis, guugelda life expectancy in world ja vaata ise järgi. Paistad teinekord targem välja;))
A sa guugelda eluiga Hiinas.
Igasuguseid vürtse ja maitsetugevdajaid kasutakase, et varjata halba toormaterjali ja/või selle roiskumist. Maailmakuulus on see vaestes piirkondades, kus värske toit on tundmatu asi. No nagu meie lubasime omal ajal süüa kartulikoori vabaduse nimel.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:49
Puhtalt toituda on keeruline aga paremini toituda ei ole keeruline.
Mina rääkisingi sellest, et puhtaid tooteid pole kerge saada. Sina hakkad rääkima mingitest Lidli pihvidest või MacDonaldsist, millest mina pole sõnagi rääkinud. Ka kui nullist süüa teed, ei ole toit puhas, mis põhjustab palju tervisehäireid. Ma rääkisin sellest, et ka tervislikud toiduained nagu lõhe ja kana pole poest ostetutna tervislikud, Sina hakkad rääkima mingitest pritsitud banaanidst, mina ütlesin, et käin mahepoest puuvilju ostmas, aga tihtipeale ei ole sealt mitte midagi võtta. Piirdungi siis peamiselt kodumaise kartuli, kapsa ja porgandiga, kuigi mahedalt kasvatatud kapsast praktiliselt pole olemas. Ma räägin sellest, et tänapäeval on üldiselt toidu kvaliteet väga halb, sina räägid mingist rämpstoidust, mida mina söövat. Tegin just lastele ülesannet, mis toiduaine see võiks olla:

Koostisosad: suhkur, NISUJAHU, jõhvikas 18%, vesi, KANAMUNA, täielikult hüdrogeenitud taimsed õlid (palmituumaõli, päevalilleõli), rapsiõli, täisPIIM, RÕÕSK KOOR, VADAKUvalgu kontsentraat, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, palmirasv, PIIMAvalgud, emulgaatorid (E472, SOJAletsitiin), sool, lõhna- ja maitseained, toiduvärv E160a, stabilisaatorid (E420, E463, E412), glükoosisiirup, glükoos, paksendaja E440, happesuse regulaatorid (E330, E331), juuretis, modifitseeritud tärklis, säilitusaine E202. ToorJUUSTu 9%.

Need on selveri köögi magusad korvikesed: https://www.selver.ee/valik-magusaid-ko ... tellimisel

Sees on transrasvad, värvained, säilitusained jne, jne. Sina ütled, et ei peaks neid sööma, ei peaks jah, aga näiteks lastel on väga raske kõike saasta vältida, kui kutsutakse sünnipäevadele, külla jne. Sisi pole imestada, kui tervis on täiskasvanuna halb. Kuna inimese organism on väga vastupidav, siis ega midagi väga hullu ehk ei juhtugi, lihtsalt tulevad igasugused ebamugavust tekitavad asjad: allergiad, ekseemid, seedimine ei tööta, silmad jooksevad, nohu, ülekaal, depressioon, ärevus jne, jne.
Jaa, absoluutselt nõus, see teema eskaleeruski mitme eri vastaja poolt hoopis teistsuguseks. Mina saan aru sellest, et puhtaid tooteid ei ole kerge saada ja ma ei arva ka ise, et super puhtalt toitun. Küll aga nende selveri korvikeste puhul ongi hea tuua näide, et enamus läheb ise ostab need korvikesed mugavusest, selle asemel, et teha need korvikesed ise. Muidugi ei ole ka need ise tehtud korvikesed niiöelda "puhtad", sest puhta tooraine hankimine on keeruline aga kindlasti on need isetehtud korvikesed puhtamad kui poest valmistoiduna ostetuna.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:51
Ja siit ka teemasse toitudega seotud valeteadmine- et tänapäeval on raske normaalselt toituda.
See ei ole valeteadmine. Sul on valeteadmine, et kui rämpstoitu ei söö ja ise süüa teed, on su toit kvaliteetne ja mürgivaba. Ei ole.
Mul on teadmine, et kui ma rämpstoitu ei söö ja ise süüa teen ning hangin nii kvaliteetset toorainet kui parasjagu võimalik, siis mu toit on kvaliteetsem ja mürgivabam ning sellest teadmisest mulle piisab. Ei pea olema kõik või mittemidagi suhtumine, et kui täna mahemunasid ei saa, siis lähen ostan Maximast mingi tordilaadse plastikjunni lapsele sünnipäevalauale või? Ja siis saab kogu seltskond koos kiruda, et krt vanasti oli tort ikka tordi maitsega.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:31
Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 09:12 Suhkur ja suhkruasendajad on küsimus. Kumb on tervislikum?
Millist magusainet on kõige tervislikum süüa?
Kas tõesti on selline küsimus? Ma arvassin, et sellist küsimust enam inimestel ei ole. Lisatud suhkrutega tuleb olla ettevaatlik, vahet ei ole, on see tavaline valge suhkur, mesi või midagi muud. Suhkruasendajad on kõik kahjulikud, välja arvatud stevia, mida tehakse stevia lehest. Sellegipoolest on suurem osa stevia nime all müüdavaid tooteid paras saast, seal on põhiosas teised sünteetilised suhkruasendajad ja ainult väike osa steviat. Vastus on, et kasuta lisatud suhkrutega tooteid nii vähe kui võimalik, magusat saad puuviljadest juba täiesti piisavalt. Lisatud suhkruid on suurtes kogustes ka sellistes toodetes, mida sa võib-olla ise väga ei kahtlustagi, näiteks Heinz ketšupis on 20 g suhkrut 100 g peale. Coca-colas on näiteks 10 g, millele maks tahetakse peale panna. Ka näiteks BigMacis on 11 g suhkrut 100 g kohta, sama palju kui coca-colas.
Jaa, selline küsimus. Pakenditel kirjas nt toode on fruktoosiga. Juskui parem? Või meega. Ka justkui tervislikum. Või steviaga.
Või võtame hoidistamise. Lisaks fruktoosile mida on nagunii puuviljades, lisame juurde veel suhkru. On moos üldse tervislik?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

See "Hari ennast!" postitaja oleks võinud kirjutamise aja kokku hoida ja aknast välja vaadata. Väga ebaviisakas! Ma olen läbinud hiina toidu faasi, rohkem küll rõhusin Korea variantidele, aga oskan nüüdseks teha päris paljutki. Marion Grasby fb-s ja instas on sellel alal mu lemmik.
Isegi Notorious Foodie (suht tipptegija ja hea vaadata Fb-s ja IG-s), kes teeb kõike, paneb oma hiina toitudesse maitsetugevdajaid, need on tema "hiinakate" retseptides sees. Jah, on tervislikke asju nagu igas köögis, aga enamasti on sealne toit siiski riisi-nuudlipõhine lisanditega. Tervisliku alla liigitaksin sealsest köögist eelkõige erinevad kalaroad ja mereannid, hapendatud tooted - kimchi erinevad variandid. Ramenid, pelmeenid ja erinevalt paneeritud kanad kastmetes on nn fast comfort food - kiire, odav ja lihtne kõhutäide. Seepärast on ka igas linnas hiinakas, nagu sa ütlesid, aga viltu läksid selle väitega, et hiinaka olemasolu teeb linna linnaks :). Ei tee, usu mind.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 11:32 See "Hari ennast!" postitaja oleks võinud kirjutamise aja kokku hoida ja aknast välja vaadata. Väga ebaviisakas! Ma olen läbinud hiina toidu faasi, rohkem küll rõhusin Korea variantidele, aga oskan nüüdseks teha päris paljutki. Marion Grasby fb-s ja instas on sellel alal mu lemmik.
Isegi Notorious Foodie (suht tipptegija ja hea vaadata Fb-s ja IG-s), kes teeb kõike, paneb oma hiina toitudesse maitsetugevdajaid, need on tema "hiinakate" retseptides sees. Jah, on tervislikke asju nagu igas köögis, aga enamasti on sealne toit siiski riisi-nuudlipõhine lisanditega. Tervisliku alla liigitaksin sealsest köögist eelkõige erinevad kalaroad ja mereannid, hapendatud tooted - kimchi erinevad variandid. Ramenid, pelmeenid ja erinevalt paneeritud kanad kastmetes on nn fast comfort food - kiire, odav ja lihtne kõhutäide. Seepärast on ka igas linnas hiinakas, nagu sa ütlesid, aga viltu läksid selle väitega, et hiinaka olemasolu teeb linna linnaks :). Ei tee, usu mind.
Jumal küll mis harimatus. Sa ei tea hiina köögist mitte midagi kui sa räägid üleolevalt "ramenid ja pelmeenid". Ma ütlen sulle lihtsalt kaugeks vihjeks, et hiina keeles ei sisaldu "r" - häälikut. Hiinlased ei suuda seda öelda.

Sinu maailmapilt on nagu Platoni Sümpoosionis kirjeldatud lõkketule valguses langevad varjud koopa seinal.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Jaa, selline küsimus. Pakenditel kirjas nt toode on fruktoosiga. Juskui parem? Või meega. Ka justkui tervislikum. Või steviaga.
Või võtame hoidistamise. Lisaks fruktoosile mida on nagunii puuviljades, lisame juurde veel suhkru. On moos üldse tervislik?
Ei ole ühegi suhkruga liialdamine tervislik, organismis lagundatakse need täpselt samadeks aineteks. Vahe on lihtsalt selles, et puuviljadest saad ka muud kasuliiku, meest samuti, aga põhimõtteliselt pole vahet, suhkruga tasuks olla ettevaatlik ja lisatud suhkrut mitte kasutada. Moos muidugi eriti kasulik ei ole, kuigi oleneb ka moosist. Näiteks marjadest ise tehtud külmutatud toormoos, milles on minimaalselt suhrkut, on okei, aga poemoos, mis koosneb peamiselt suhkrust, marjasisaldus on 20 protsenti, loomulikult pole kasulik. Ka keedetud moos pole kuigi kasulik. Ma mäletan, et vanasti tegi mu vanaema moosi nii, et pani suhkrut ja marju pooleks, siis keetis seda kupatust tund aega. Sellisel moosil muidugi puudub igasugune väärtus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Vanaema moos oli nii hea. Lapsepõlve maitsed. Tänapäeval minu arust on kõikides toodetetes suhkrut vähem. Pole enam nii hea.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 10:02 Isegi Põltsamaal on hiina restoran, kus pakutakse chop sueyd.
Mis puutub eluiga Hong-Kongis, guugelda life expectancy in world ja vaata ise järgi. Paistad teinekord targem välja;))
Inimene, kes räägib ühes lauses kantoni köögist ja chop sueyst, ei peaks küll suud täis võtma kui oma arust mingi teadja. See pole isegi mingi autentne hiina roog, vaid ameerika pläust "hiinakas". Niiet samad sõnad- räägi vähem, paistad targem. Naljanumber oled. Ja neil pole seda menüüs enam ka.
Hiina kööki ei peeta tavaliselt mingiks eriti tervislikuks köögiks, maitsetugevdajad, suhkrut ja soola liiga palju.

Näiteks:

The 10 Healthiest Cuisines in the World
South Mediterranean (Italian and Greek) ...
Korean. ...
Ethiopian. ...
Nordic Scandinavian. ...
Vietnamese. ...
Lebanese. ...
Thai. Thai cuisine is typically low in saturated fat and is cooked with lean meats. ...
Spanish. This cuisine includes a lot of dried fruits and nuts, which are high in fiber content.

Top 10 Healthy Cuisines from Around the World · 1. Greek · 2. Japanese · 3. Mexican · 4. Korean · 5. Thai · 6. Spanish · 7. Italian · 8. Indian.
jnejne.


Suhkrutest: lauasuhkur on 50% fruktoosi, mida meie keha ei lagunda, vaid annab kahjulikele soolebakteritele söödaks. mesi sisladab veel rohkem, agaavi ja maiaisiirupid ja muud tööstuslikud magustajad veel rohkem. Ei hakka rääkimagi magusasõltuvusest ja veresuhkru üles-alla hüppamisest.
Kui ülemäärane fruktoosi tarbimine jätkub pikka aega (aastakümneid), siis kahjustuvad maksarakud, maks rasvub ja saadab pidevalt osa rasva verre, tõstes vererasvade hulka. Suureneb keha üldrasvumine, tekib oht vererõhu tõusuks ja edasi suureneb juba südamehaiguste risk.

Stevia on looduslik, aga kõvasti töödeldud. Kõige kasulikum siis, kui kasvatad ise suhkrulehe taime ja närid seda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 11:53
Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 11:32 See "Hari ennast!" postitaja oleks võinud kirjutamise aja kokku hoida ja aknast välja vaadata. Väga ebaviisakas! Ma olen läbinud hiina toidu faasi, rohkem küll rõhusin Korea variantidele, aga oskan nüüdseks teha päris paljutki. Marion Grasby fb-s ja instas on sellel alal mu lemmik.
Isegi Notorious Foodie (suht tipptegija ja hea vaadata Fb-s ja IG-s), kes teeb kõike, paneb oma hiina toitudesse maitsetugevdajaid, need on tema "hiinakate" retseptides sees. Jah, on tervislikke asju nagu igas köögis, aga enamasti on sealne toit siiski riisi-nuudlipõhine lisanditega. Tervisliku alla liigitaksin sealsest köögist eelkõige erinevad kalaroad ja mereannid, hapendatud tooted - kimchi erinevad variandid. Ramenid, pelmeenid ja erinevalt paneeritud kanad kastmetes on nn fast comfort food - kiire, odav ja lihtne kõhutäide. Seepärast on ka igas linnas hiinakas, nagu sa ütlesid, aga viltu läksid selle väitega, et hiinaka olemasolu teeb linna linnaks :). Ei tee, usu mind.
Jumal küll mis harimatus. Sa ei tea hiina köögist mitte midagi kui sa räägid üleolevalt "ramenid ja pelmeenid". Ma ütlen sulle lihtsalt kaugeks vihjeks, et hiina keeles ei sisaldu "r" - häälikut. Hiinlased ei suuda seda öelda.

Sinu maailmapilt on nagu Platoni Sümpoosionis kirjeldatud lõkketule valguses langevad varjud koopa seinal.
Sa ei oska isegi lihtlabast eesti keele õigekirja.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Suhkrutest: lauasuhkur on 50% fruktoosi, mida meie keha ei lagunda, vaid annab kahjulikele soolebakteritele söödaks. mesi sisladab veel rohkem, agaavi ja maiaisiirupid ja muud tööstuslikud magustajad veel rohkem. Ei hakka rääkimagi magusasõltuvusest ja veresuhkru üles-alla hüppamisest.
Kui ülemäärane fruktoosi tarbimine jätkub pikka aega (aastakümneid), siis kahjustuvad maksarakud, maks rasvub ja saadab pidevalt osa rasva verre, tõstes vererasvade hulka. Suureneb keha üldrasvumine, tekib oht vererõhu tõusuks ja edasi suureneb juba südamehaiguste risk.
Ajad siin tiba jama, aga vahet pole, liigne suhkur pole kasulik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 11:53
Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 11:32 See "Hari ennast!" postitaja oleks võinud kirjutamise aja kokku hoida ja aknast välja vaadata. Väga ebaviisakas! Ma olen läbinud hiina toidu faasi, rohkem küll rõhusin Korea variantidele, aga oskan nüüdseks teha päris paljutki. Marion Grasby fb-s ja instas on sellel alal mu lemmik.
Isegi Notorious Foodie (suht tipptegija ja hea vaadata Fb-s ja IG-s), kes teeb kõike, paneb oma hiina toitudesse maitsetugevdajaid, need on tema "hiinakate" retseptides sees. Jah, on tervislikke asju nagu igas köögis, aga enamasti on sealne toit siiski riisi-nuudlipõhine lisanditega. Tervisliku alla liigitaksin sealsest köögist eelkõige erinevad kalaroad ja mereannid, hapendatud tooted - kimchi erinevad variandid. Ramenid, pelmeenid ja erinevalt paneeritud kanad kastmetes on nn fast comfort food - kiire, odav ja lihtne kõhutäide. Seepärast on ka igas linnas hiinakas, nagu sa ütlesid, aga viltu läksid selle väitega, et hiinaka olemasolu teeb linna linnaks :). Ei tee, usu mind.
.... Ma ütlen sulle lihtsalt kaugeks vihjeks, et hiina keeles ei sisaldu "r" - häälikut. Hiinlased ei suuda seda öelda.
Aga mitu "s" tähte?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

iiR kirjutas: 05 Okt 2024 11:58

Aga ülaltoodule vaatamata mu meelest ongi okei süüa või anda lastele putru ja vahel ka poejogurtit või kommi, rääkimata puuviljadest - lihtsalt võttagi arvesse, et need on nagu magustoidud kõik. Igatahes nende asjadega seoses mu meelest on sageli valeteadmisi inimestel.
Puder on magustoit? Piim, kaerahelves, sool ja või, millest nt kaerashelbepuder koosneb, on magustoit? Või piim, manna ja või? Vesi, tatar, sool ja või? Kruubid, vesi, sool ja või? Sellist asja kuulen nüüd küll esmakordselt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 20:32 Puder on magustoit? Piim, kaerahelves, sool ja või, millest nt kaerashelbepuder koosneb, on magustoit? Või piim, manna ja või? Vesi, tatar, sool ja või? Kruubid, vesi, sool ja või? Sellist asja kuulen nüüd küll esmakordselt.
Magustoit on ehk liiga imelikult öeldud, aga sa ei tea, et kõik liitsüsivesikud=tärklis (tselluloosi inimene ei lagunda) lagundatakse kehas glükoosiks ehk magusaks, päriselt ei tea või? Ja tärkliserikkas toiduaines ei ole fruktoosi. Fruktoosi+glükoosi ehk magusaga liialdamisel on juba lastel rasvmaks ja eraldi diagnoos "alkoholiga mitteseotud rasvmaks" ehk maksatrsirroos, mis kunagi ammu arvati ainult padujoodikutel esinevat. Kes on juba ülekaalulised, neil on suure tõenäosusega ka rasvmaks, aga see võib olla ka kõhnana. Ravi sel peale elustiili muutmise ei ole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 20:32
iiR kirjutas: 05 Okt 2024 11:58

Aga ülaltoodule vaatamata mu meelest ongi okei süüa või anda lastele putru ja vahel ka poejogurtit või kommi, rääkimata puuviljadest - lihtsalt võttagi arvesse, et need on nagu magustoidud kõik. Igatahes nende asjadega seoses mu meelest on sageli valeteadmisi inimestel.
Puder on magustoit? Piim, kaerahelves, sool ja või, millest nt kaerashelbepuder koosneb, on magustoit? Või piim, manna ja või? Vesi, tatar, sool ja või? Kruubid, vesi, sool ja või? Sellist asja kuulen nüüd küll esmakordselt.
Puder moosiga (mannapuder, kaerahelbepuder, hirsipuder) on küll pigem magusttoit. Tatra- ja kruubipuder mitte.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 21:12
Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 20:32 Puder on magustoit? Piim, kaerahelves, sool ja või, millest nt kaerashelbepuder koosneb, on magustoit? Või piim, manna ja või? Vesi, tatar, sool ja või? Kruubid, vesi, sool ja või? Sellist asja kuulen nüüd küll esmakordselt.
Magustoit on ehk liiga imelikult öeldud, aga sa ei tea, et kõik liitsüsivesikud=tärklis (tselluloosi inimene ei lagunda) lagundatakse kehas glükoosiks ehk magusaks, päriselt ei tea või? Ja tärkliserikkas toiduaines ei ole fruktoosi. Fruktoosi+glükoosi ehk magusaga liialdamisel on juba lastel rasvmaks ja eraldi diagnoos "alkoholiga mitteseotud rasvmaks" ehk maksatrsirroos, mis kunagi ammu arvati ainult padujoodikutel esinevat. Kes on juba ülekaalulised, neil on suure tõenäosusega ka rasvmaks, aga see võib olla ka kõhnana. Ravi sel peale elustiili muutmise ei ole.
Ei tea, su jutt on segane, pole kuidagi ka vajalik.
Valetavad?

https://www.ohtuleht.ee/tarbija/975887/ ... naha-kauni
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 11:53
Külaline kirjutas: 06 Okt 2024 11:32 See "Hari ennast!" postitaja oleks võinud kirjutamise aja kokku hoida ja aknast välja vaadata. Väga ebaviisakas! Ma olen läbinud hiina toidu faasi, rohkem küll rõhusin Korea variantidele, aga oskan nüüdseks teha päris paljutki. Marion Grasby fb-s ja instas on sellel alal mu lemmik.
Isegi Notorious Foodie (suht tipptegija ja hea vaadata Fb-s ja IG-s), kes teeb kõike, paneb oma hiina toitudesse maitsetugevdajaid, need on tema "hiinakate" retseptides sees. Jah, on tervislikke asju nagu igas köögis, aga enamasti on sealne toit siiski riisi-nuudlipõhine lisanditega. Tervisliku alla liigitaksin sealsest köögist eelkõige erinevad kalaroad ja mereannid, hapendatud tooted - kimchi erinevad variandid. Ramenid, pelmeenid ja erinevalt paneeritud kanad kastmetes on nn fast comfort food - kiire, odav ja lihtne kõhutäide. Seepärast on ka igas linnas hiinakas, nagu sa ütlesid, aga viltu läksid selle väitega, et hiinaka olemasolu teeb linna linnaks :). Ei tee, usu mind.
Jumal küll mis harimatus. Sa ei tea hiina köögist mitte midagi kui sa räägid üleolevalt "ramenid ja pelmeenid". Ma ütlen sulle lihtsalt kaugeks vihjeks, et hiina keeles ei sisaldu "r" - häälikut. Hiinlased ei suuda seda öelda.

Sinu maailmapilt on nagu Platoni Sümpoosionis kirjeldatud lõkketule valguses langevad varjud koopa seinal.
Mis asi on hiina keel? Tegelt ka. Mandariins on r olemas, ja seda ka kuidagiviisi öeldakse. Samamoodi võiks öelda, et inglased ei oska mõnda tähte öelda, kuna mõnes sõnas on see hääletu. Nt k, know.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Adierol, rucola ja 11 külalist