Külaline kirjutas: ↑22 Sept 2024 15:23
See polegi ju nii lihtne, kui ta kaebab vangla tingimuste ja valvurite üle, mida see teine riik ei saa kuidagi ise muuta. Seega peavad nad Eestiga suhtlema hakkama, et kas on nii ja kas on naa, miks oli nii ja mitte naa, kas see valvur ikka oli süüdi, et vang end solvatuna tundis jne. Tohutu asjaajamine, mis ei maksa ka vähe.
No loodetavasti pannakse sellused detailid kõik eelnevalt paika, et pärast üllatusi ei tuleks. Mina usun paraku, et see vanglate teistele riikidele välja üürimine tuleb. Varem või hiljem ja siin me peame "tänama" seda "ühiste väärtuste eest seisvat" Euroopa Liitu.
Sellel teemal ei ole midagi Euroopa Liiduga pistmist. Ja üleüldse pole Ühendkuningriik, kes on valmis selle teenuse ostu arutama, Euroopa Liidu liige.
Eesti pakkumine oli suunatud pigem NATO riikidele.
Ja siis kodanik kaebab näiteks riigi, vangla, mingi ametniku kohtusse! Nagu näiteks Romeo Kalda pidevalt teeb. 72 protsessi jooksvalt käimas. Protsessimine on levinud meelelahutus vangide hulgas. Välismaalase puhul peab riik maksma lisaks kohtukuludele ka tõlkimise jne. kaasnevad kulud. Ise teate, mis need isikud küsivad. Kasumist saab kiiresti miinus.
Miks peaks riik nende kohtukulud maksma? Ikka ise peavad riigilõivud tasuma ja sõltuvalt kohtu otsused ka enda või mõlema poole kulud. Riik lihtsalt rendib vanglakohti teisele riigile, mitte ei võta teistest riikidest vange meile kostile. Kaasnevad kulud tasub ikka too teine riik.
See polegi ju nii lihtne, kui ta kaebab vangla tingimuste ja valvurite üle, mida see teine riik ei saa kuidagi ise muuta. Seega peavad nad Eestiga suhtlema hakkama, et kas on nii ja kas on naa, miks oli nii ja mitte naa, kas see valvur ikka oli süüdi, et vang end solvatuna tundis jne. Tohutu asjaajamine, mis ei maksa ka vähe.
Midagi ei pea nad Eestiga suhtlema hakkama. Vang kaevaku Eesti kohtusse ja kõik ning kohut mõistetakse tema üle vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.
Ja anyway, kui tulebki tohutu asjaajamine, siis selle eest tasub riik, kes vangi siia saatis.
Sa nagu kujutad ette, et tavaelus, kui üürileandja annab oma korteri kellelegi üürile, siis võtab ta sellega endale kohustuse üürileandjat täies ulatuses üleval pidama hakata? Ei võta, tema kohustus on lihtsalt tagada lepingus kokkulepitud tingimustel eluaseme üleandmine. Kui üürilevõtja tahab üürileandjat kohtusse anda, siis teeb seda omal kulul; kui tahab üürileandjalt midagi nõuda, siis tehku seda lepingus kokkulepitud keeles ja kasutagu tõlkebürood.
Miks peaks riik nende kohtukulud maksma? Ikka ise peavad riigilõivud tasuma ja sõltuvalt kohtu otsused ka enda või mõlema poole kulud. Riik lihtsalt rendib vanglakohti teisele riigile, mitte ei võta teistest riikidest vange meile kostile. Kaasnevad kulud tasub ikka too teine riik.
See polegi ju nii lihtne, kui ta kaebab vangla tingimuste ja valvurite üle, mida see teine riik ei saa kuidagi ise muuta. Seega peavad nad Eestiga suhtlema hakkama, et kas on nii ja kas on naa, miks oli nii ja mitte naa, kas see valvur ikka oli süüdi, et vang end solvatuna tundis jne. Tohutu asjaajamine, mis ei maksa ka vähe.
Midagi ei pea nad Eestiga suhtlema hakkama. Vang kaevaku Eesti kohtusse ja kõik ning kohut mõistetakse tema üle vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.
Ja anyway, kui tulebki tohutu asjaajamine, siis selle eest tasub riik, kes vangi siia saatis.
Sa nagu kujutad ette, et tavaelus, kui üürileandja annab oma korteri kellelegi üürile, siis võtab ta sellega endale kohustuse üürileandjat täies ulatuses üleval pidama hakata? Ei võta, tema kohustus on lihtsalt tagada lepingus kokkulepitud tingimustel eluaseme üleandmine. Kui üürilevõtja tahab üürileandjat kohtusse anda, siis teeb seda omal kulul; kui tahab üürileandjalt midagi nõuda, siis tehku seda lepingus kokkulepitud keeles ja kasutagu tõlkebürood.
Kuidas see arve esitamine välja näeb, kui Eesti poolel tuleb ametnikul kohutus midagi selgitada, et miks on nii ja naa ja mis juhtus. Saadame teile Tallinna Vanglast kirja koos arvega 70 eurot töötundide eest, mis kulul ametnikul teie kirjale vastamiseks.
See polegi ju nii lihtne, kui ta kaebab vangla tingimuste ja valvurite üle, mida see teine riik ei saa kuidagi ise muuta. Seega peavad nad Eestiga suhtlema hakkama, et kas on nii ja kas on naa, miks oli nii ja mitte naa, kas see valvur ikka oli süüdi, et vang end solvatuna tundis jne. Tohutu asjaajamine, mis ei maksa ka vähe.
Midagi ei pea nad Eestiga suhtlema hakkama. Vang kaevaku Eesti kohtusse ja kõik ning kohut mõistetakse tema üle vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.
Ja anyway, kui tulebki tohutu asjaajamine, siis selle eest tasub riik, kes vangi siia saatis.
Sa nagu kujutad ette, et tavaelus, kui üürileandja annab oma korteri kellelegi üürile, siis võtab ta sellega endale kohustuse üürileandjat täies ulatuses üleval pidama hakata? Ei võta, tema kohustus on lihtsalt tagada lepingus kokkulepitud tingimustel eluaseme üleandmine. Kui üürilevõtja tahab üürileandjat kohtusse anda, siis teeb seda omal kulul; kui tahab üürileandjalt midagi nõuda, siis tehku seda lepingus kokkulepitud keeles ja kasutagu tõlkebürood.
Kuidas see arve esitamine välja näeb, kui Eesti poolel tuleb ametnikul kohutus midagi selgitada, et miks on nii ja naa ja mis juhtus. Saadame teile Tallinna Vanglast kirja koos arvega 70 eurot töötundide eest, mis kulul ametnikul teie kirjale vastamiseks.
Kui Tallinna Vangla kaotab, siis maksab ise oma kulud ja kohtu otsusel ka kaebaja kulud.
Kui Tallinna Vangla kohtus võidab, siis maksab vang ise oma kulud. Vang nõudku oma kulud siis oma riigilt sisse, Eesti ei pea neid kinni maksma.
Eesti ei pea teise riigi vangi mingeid kulusid maksma seoses tõlkimise, juriidilise esindajaga jms. Seda teeb vangi siia saatnud riik, kui see on selleks vastavalt oma seadustele kohustatud. Kui mitte, siis maksab vang ise need kulud.
Aga kui Eesti riik kohtus kaotab, siis peab ta jah oma kulud ise maksma ja seaduserikkumise lõpetama.
See polegi ju nii lihtne, kui ta kaebab vangla tingimuste ja valvurite üle, mida see teine riik ei saa kuidagi ise muuta. Seega peavad nad Eestiga suhtlema hakkama, et kas on nii ja kas on naa, miks oli nii ja mitte naa, kas see valvur ikka oli süüdi, et vang end solvatuna tundis jne. Tohutu asjaajamine, mis ei maksa ka vähe.
Midagi ei pea nad Eestiga suhtlema hakkama. Vang kaevaku Eesti kohtusse ja kõik ning kohut mõistetakse tema üle vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.
Ja anyway, kui tulebki tohutu asjaajamine, siis selle eest tasub riik, kes vangi siia saatis.
Sa nagu kujutad ette, et tavaelus, kui üürileandja annab oma korteri kellelegi üürile, siis võtab ta sellega endale kohustuse üürileandjat täies ulatuses üleval pidama hakata? Ei võta, tema kohustus on lihtsalt tagada lepingus kokkulepitud tingimustel eluaseme üleandmine. Kui üürilevõtja tahab üürileandjat kohtusse anda, siis teeb seda omal kulul; kui tahab üürileandjalt midagi nõuda, siis tehku seda lepingus kokkulepitud keeles ja kasutagu tõlkebürood.
Kuidas see arve esitamine välja näeb, kui Eesti poolel tuleb ametnikul kohutus midagi selgitada, et miks on nii ja naa ja mis juhtus. Saadame teile Tallinna Vanglast kirja koos arvega 70 eurot töötundide eest, mis kulul ametnikul teie kirjale vastamiseks.
Eesti riik maksab oma ametnikele töökohustuste täitmise eest palka. Kui ametniku töökohustuste hulka kuulub kirjadele vastamine, siis ametnik seda ka teeb. Ametnik vastab kirjadele, mis on Eesti Vabariigi riigikeeles. Võib vastata ka vene ja inglise keeles, kui tema tööjuhend selleks kohustab. Suahiilikeelsetele kirjadele ei pea vastama ega nendele riigi kulul tõlget tellima (kui tema tööjuhend või leping seda konkreetselt ei nõua).
Kohtute seaduse § 5 sätestab kohtute töökeele:
(1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles.
(2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.
(1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad.
(2) Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.
Külaline kirjutas: ↑22 Sept 2024 15:23
See polegi ju nii lihtne, kui ta kaebab vangla tingimuste ja valvurite üle, mida see teine riik ei saa kuidagi ise muuta. Seega peavad nad Eestiga suhtlema hakkama, et kas on nii ja kas on naa, miks oli nii ja mitte naa, kas see valvur ikka oli süüdi, et vang end solvatuna tundis jne. Tohutu asjaajamine, mis ei maksa ka vähe.
No loodetavasti pannakse sellused detailid kõik eelnevalt paika, et pärast üllatusi ei tuleks. Mina usun paraku, et see vanglate teistele riikidele välja üürimine tuleb. Varem või hiljem ja siin me peame "tänama" seda "ühiste väärtuste eest seisvat" Euroopa Liitu.
Sellel teemal ei ole midagi Euroopa Liiduga pistmist. Ja üleüldse pole Ühendkuningriik, kes on valmis selle teenuse ostu arutama, Euroopa Liidu liige.
Eesti pakkumine oli suunatud pigem NATO riikidele.
On ikka. Kusagilt Guantánamost meile vange tooma ei hakata. Ikka kas E-liidust või lähistelt, Brexit või mitte.
Hirmus on see, et kui ta välja saab puudub kontroll tema tegude üle taas, samamoodi nagu see oli eelmine kord. Politsei aktiveerub siis, kui keegi uus kannatanu nende poole pöördub. Vangla järgset järelvalvet aga pole.
Külaline kirjutas: ↑24 Sept 2024 14:02
Hirmus on see, et kui ta välja saab puudub kontroll tema tegude üle taas, samamoodi nagu see oli eelmine kord. Politsei aktiveerub siis, kui keegi uus kannatanu nende poole pöördub. Vangla järgset järelvalvet aga pole.
Kui inimene on karistuse ära kandnud, siis on ta vaba.
Külaline kirjutas: ↑24 Sept 2024 14:02
Hirmus on see, et kui ta välja saab puudub kontroll tema tegude üle taas, samamoodi nagu see oli eelmine kord. Politsei aktiveerub siis, kui keegi uus kannatanu nende poole pöördub. Vangla järgset järelvalvet aga pole.
Kui inimene on karistuse ära kandnud, siis on ta vaba.
Külaline kirjutas: ↑24 Sept 2024 14:02
Hirmus on see, et kui ta välja saab puudub kontroll tema tegude üle taas, samamoodi nagu see oli eelmine kord. Politsei aktiveerub siis, kui keegi uus kannatanu nende poole pöördub. Vangla järgset järelvalvet aga pole.
Kui inimene on karistuse ära kandnud, siis on ta vaba.
Kahjuks küll. Ega sihuke perv ennast muuda.
Jah, kahjuks küll. Ja ilmselt oskab nüüd paremini ja veelgi haavatavamaid ohvreid valida.
Vene vanglate nulltolerants pedofiilide suhtes oli ainus toimiv lahendus uute ohvrite ennetamiseks, nii kole kui seda öelda ongi.
Mina arvan, et probleem selles ongi, et Eestis on karistised naeruväärselt lühikesed.
Istub oma paar aastat ära, "karistus" kantud eksole ja siis on justkui puhas poiss.
10+ aastaid peaks ikka kinni olema, enne kui vb üldse mingist inimlikust muutumisest rääkida saaks.
Külaline kirjutas: ↑24 Sept 2024 17:30
Mina arvan, et probleem selles ongi, et Eestis on karistised naeruväärselt lühikesed.
Istub oma paar aastat ära, "karistus" kantud eksole ja siis on justkui puhas poiss.
10+ aastaid peaks ikka kinni olema, enne kui vb üldse mingist inimlikust muutumisest rääkida saaks.
Esiteks - pedofiil ei muutu.
Aga - mida kauem ta vangis istub, seda raskem on teda tavaellu tagasi integreerida (tuttavad kõik kriminaalid ja eks sõbrad-sugulasedki kadunud).
Seega on kaks võimalust - kas kaks aastat või eluaegne.
Külaline kirjutas: ↑24 Sept 2024 17:30
Mina arvan, et probleem selles ongi, et Eestis on karistised naeruväärselt lühikesed.
Istub oma paar aastat ära, "karistus" kantud eksole ja siis on justkui puhas poiss.
10+ aastaid peaks ikka kinni olema, enne kui vb üldse mingist inimlikust muutumisest rääkida saaks.
Tegelikult pole probleem karistuse lühiduses kuivõrd selles, mis kohustused sellel vangil karistuse kandmise jooksul on. Näiteks teraapiad ja kursused, et oma häirega normaalses ühiskonnas toime tulla. Kõike seda võiks vangis oleku ajal õppida, aga kas praktikas ka nii on, on iseküsimus. Pedofiiliat on raske välja "ravida", aga seda saab medikamentidega kontrolli all hoida.
