ei saa mehest lahti

[Külaline]

Sama juttu räägin ma endale peaaegu iga päev. Aga mul on tunne, et kogu minu isiksus ja elu ja edu sõltub temast. Et tema olemasolu on see, mis teeb mind ägedaks.
Ja loomulikult saan ma mõistusega aru, et see on täiesti jabur. Aga kui läheb lõpetamiseks, on mul tõesti tunne nagu tähendaks see oma elu lõpetamist.

Siis sul ju pole siiski motivatsiooni ära lõpetada. See, mis ta sulle annab, kaalub negatiivse üles ja sa ei taha teda maha jätta. Alkoholisõltlased on samasugused. Sellepärast mahajätmine ei õnnestugi, et tegelikult pole motivatsiooni lõpetada, meeldibki juua. Ja sina pead siis leppima nende negatiivsete asjadega selle suhte juures, mitte mõtlema, et kõik oleks tore, kui ta muutuks. Sinu õnn ja õnnetus olenevad millestki, mis pole sinu kontrolli all. Ja kuna sa midagi muuta ei taha, siis see jääbki nii. Ja sa ei leia normaalset suhet ka, sest oled klammerdunud suhtesse, mis sind õnnelikuks ei tee. Mina soovitaks sul psühholoogi poole pöörduma, eks saate siis arutada, miks sa selline klammerduja oled, miks su enesehinnang on madal, mks sa arvad, et ei väärigi paremat jne, jne.

[Külaline]

Viimase vastajaga väga nõus. Sa klammerdud minevikus aset leidnud hetkedesse, samal ajal, kui mees sind lihtsalt kasutab. Sel momendil, kui ta sulle ilusaid sõnu räägib, ta ilmselt usubki neid, kuid hiljem ei tule sa talle meeldegi.
Olen olnud samasugune armunud tola.
Lahtilaskmine ongi raske, isegi nii raske, et lapid end aastaid kokku. See lõhub su täiesti ära. Kuid jätkamine lõhub samuti, pikemalt ja rohkemgi veel.

[iiR]

Viimase vastajaga väga nõus. Sa klammerdud minevikus aset leidnud hetkedesse, samal ajal, kui mees sind lihtsalt kasutab. Sel momendil, kui ta sulle ilusaid sõnu räägib, ta ilmselt usubki neid, kuid hiljem ei tule sa talle meeldegi.
Olen olnud samasugune armunud tola.
Lahtilaskmine ongi raske, isegi nii raske, et lapid end aastaid kokku. See lõhub su täiesti ära. Kuid jätkamine lõhub samuti, pikemalt ja rohkemgi veel.

Jätkamine võtab võimaluse millegi uue ja elutervema arenguks ka, sest iga möödunud aastaga sööb see suhe sind aina kahvatumaks ja haledamaks, kuni sind ennast polegi enam järgi jäänud. Ja potentsiaalsed elukaaslased, kes su ellu võiksid sattuda, kui sa vaba oleksid, ei satu, sest sind "pole kohal" ja nii nad leiavad kellegi muu ja lõpuks on kõik, mis sinule jääb, mälestus pidevast üksiolekust, pettumustest ja paarist ilusast hetkest 20-30-40 aastat kestnud pettekujutelma jooksul. Ja siis on su elu juba peaaegu läbi ja polegi aega enam midagi parandada.

Nii et tee see asi ära, enne kui hilja. Päriselt, see üksainumas elu sul on ja selle peategelane peaksid olema SINA, mitte mingi sind ärakasutav tropp, kellele sa lihtsalt igavusest oled kuldse kuu selga mõelnud. Sa ei saa mitte ühtegi selles enesepettuses ja -hävituses veedetud sekundit tagasi ja mida pikemalt lõputegemist edasi lükkad, seda suurem kahetsus sul pärast on, et sa seda varem ei teinud. Isegi kui sa mitu kuud põed ja võibolla mitu aastat lõplikult tervened, siis täna alustades on see päev, mil temast lõplikult vaba oled ja saad OMA ELU hakata viimaks elama, lähemal.

Kustuta see number ära.
Ära helista talle.
ÄRA VASTA TA SÕNUMITELE!!! Ära isegi loe neid, kui saatma hakkab (võib hakata, kui sa ise teda enam taga ei aja) - vaid kohe, nähes, et võõralt numbrilt / tema numbrilt, kustuta ära.

[Külaline]

Mul oli ka halb suhe ja ei saanud lõpetamisega kuidagi hakkama. Hakkasin kirja panema, kuidas ta on minuga käitunud, seda loen siis, kui jälle tahan tema juurde joosta. Näiteks ta ei võtnud minuga mitu kuud ühendust ja siis kirjutab, et saame kokku, kohe. Mina jooksingi. Ja kui ma ei saanud, siis tundsin veel ennast halvasti, sest ta nii solvunult kirjutas, et noh, kui sind ei huvita, mis teha siis. Täielik manipuleerimine ju. Nii ei käitu inimene, kes viitsiks minuga natukegi viisakas olla, veel vähem saab rääkida mingist hoolimisest. Polegi ta peale ammu mõelnud, ajaga ikka läheb üle ka see asi, kui kontakti pole. Aga eile kirjutas mulle, et olen 13.00-16.00 linnas, kas saad tulla. 13.10 krjutas seda. Pluss kui ma kohe ei vastanud, kirjutas nii nõudlikult, et hallooo, miks ei vasta? Kirjutasin, et olen kuueni ülikoolis. Selle peale kirjutab, et ma ütlesin, et neljani olen linnas. Ma kirjutasin, et ma sain aru jah, aga mina olen kuueni ülikoolis. Õnneks märkasin muutust oma mõtetes. Kui ta mulle eile nii kirjutas, siis tundsin viha, et no on tropp, mitte ei tundnud ennast halvasti, et pean talle ära ütlema. Eile mõtlesin esmakordselt, et ma ei taha seda inimest elu sees enam näha.

[Külaline]

Ma väga tänan kõiki vastajaid!! Te tõesti aitate mind praegu!

[Külaline]

Kirja panemine on muide väga hea nipp. Kirjutagi nüüd kõik hetked üles, mis sind on kurvastanud. Kirjuta kohe, sest ajaga läheb palju saasta meelest.
Ja kui igatsus peale tuleb, loe. See toimib ülihästi. Seda enam, et oled ta enda jaoks ülimeheks mõelnud.

[Külaline]

Kirja panemine on muide väga hea nipp. Kirjutagi nüüd kõik hetked üles, mis sind on kurvastanud. Kirjuta kohe, sest ajaga läheb palju saasta meelest.
Ja kui igatsus peale tuleb, loe. See toimib ülihästi. Seda enam, et oled ta enda jaoks ülimeheks mõelnud.

Olen jah ülimeheks mõelnud. Mulle tundub, et minu enda suurim väärtus on see vähene tähelepanu, mis ma talt välja kauplen

[Külaline]

Aga eile kirjutas mulle, et olen 13.00-16.00 linnas, kas saad tulla. 13.10 krjutas seda. Pluss kui ma kohe ei vastanud, kirjutas nii nõudlikult, et hallooo, miks ei vasta?

Whaat?
On küll manipuleerimine. Päris alatu võte adressaadis süümepiinu tekitada. Ja teisest küljest oskavad sellised olla niiiii magusad ja võluvad.
Õhtul kindlasti tegi hoopis ennast ohvriks, et sa ikka üldse ei hooli ja ei taha teda näha? Aga et sul endal ka mingi elu ja kohustused võiks olla, ülikool, töö jne, ei ole oluline.
Miks ta peale kooli polnud nõus kohtuma, kui soov nii suur?

[Külaline]

Aga eile kirjutas mulle, et olen 13.00-16.00 linnas, kas saad tulla. 13.10 krjutas seda. Pluss kui ma kohe ei vastanud, kirjutas nii nõudlikult, et hallooo, miks ei vasta?

Whaat?
On küll manipuleerimine. Päris alatu võte adressaadis süümepiinu tekitada. Ja teisest küljest oskavad sellised olla niiiii magusad ja võluvad.
Õhtul kindlasti tegi hoopis ennast ohvriks, et sa ikka üldse ei hooli ja ei taha teda näha? Aga et sul endal ka mingi elu ja kohustused võiks olla, ülikool, töö jne, ei ole oluline.
Miks ta peale kooli polnud nõus kohtuma, kui soov nii suur?

Sest ta elab Soomes ja tuli siia ainult mõneks tunniks. Aga kui ta oleks soovinud päriselt kohtuda, oleks ta minuga kohtumise enne kokku leppinud, mitte mulle 13.10 kirjutanud, et olen nüüd siin kolm tundi, jookse kohale. Isegi kui ma oleks saanud, oleks see hoolimatu ja ebaviisakas. Ja siis veel mossitab, nagu ma oleks pidanud oma ülikooli ära jätma, et tema juurde jooksma. Ka on väga ebaviisakas arvata, et mul mitte midagi muud teha pole laupäevasel päeval, kui tema kõnet oodata ja siis linna tormata. Samas tema ei vaevu mulle näiteks reedel öelda, et ta tuleb, kas saad kohtuda. Praegugi lähen vihaseks, kui mõtlen, kui ebaviisakas tola võib mõni inimene olla. Ma ise ei käitu mitte kellegagi nii, isegi kui ei hooli sellest inimesest.

[Külaline]

Aga eile kirjutas mulle, et olen 13.00-16.00 linnas, kas saad tulla. 13.10 krjutas seda. Pluss kui ma kohe ei vastanud, kirjutas nii nõudlikult, et hallooo, miks ei vasta?

Whaat?
On küll manipuleerimine. Päris alatu võte adressaadis süümepiinu tekitada. Ja teisest küljest oskavad sellised olla niiiii magusad ja võluvad.
Õhtul kindlasti tegi hoopis ennast ohvriks, et sa ikka üldse ei hooli ja ei taha teda näha? Aga et sul endal ka mingi elu ja kohustused võiks olla, ülikool, töö jne, ei ole oluline.
Miks ta peale kooli polnud nõus kohtuma, kui soov nii suur?

Sest ta elab Soomes ja tuli siia ainult mõneks tunniks. Aga kui ta oleks soovinud päriselt kohtuda, oleks ta minuga kohtumise enne kokku leppinud, mitte mulle 13.10 kirjutanud, et olen nüüd siin kolm tundi, jookse kohale. Isegi kui ma oleks saanud, oleks see hoolimatu ja ebaviisakas. Ja siis veel mossitab, nagu ma oleks pidanud oma ülikooli ära jätma, et tema juurde jooksma. Ka on väga ebaviisakas arvata, et mul mitte midagi muud teha pole laupäevasel päeval, kui tema kõnet oodata ja siis linna tormata. Samas tema ei vaevu mulle näiteks reedel öelda, et ta tuleb, kas saad kohtuda. Praegugi lähen vihaseks, kui mõtlen, kui ebaviisakas tola võib mõni inimene olla. Ma ise ei käitu mitte kellegagi nii, isegi kui ei hooli sellest inimesest.

Eks ta seda naudibki, et sina kohe jooksed tema ütlemise peale. Kurb aga selliseid massohiste on olemas.

Loodan, et sa ikka leiad selle jõuraasukese, et ennast ka lõpuks austama hakkaksid ja ei peaks käpiknukk talle olema.

Eks muidugi kerge öelda, raske teha. Südant ju sundida ei saa. Ja näha on, et reaalselt sa saad aru küll aga vot see aüda siis teeb jälle omamoodi.

[Külaline]

Eks ta seda naudibki, et sina kohe jooksed tema ütlemise peale. Kurb aga selliseid massohiste on olemas.

Loodan, et sa ikka leiad selle jõuraasukese, et ennast ka lõpuks austama hakkaksid ja ei peaks käpiknukk talle olema.

Eks muidugi kerge öelda, raske teha. Südant ju sundida ei saa. Ja näha on, et reaalselt sa saad aru küll aga vot see aüda siis teeb jälle omamoodi.

Mina olengi temaga lõpparve teinud ja kuskile enam iialgi joosta ei kavatse. Isegi kui normaalseks peaks hakkama, ei soovi enam kohtuda, sest mul on nüüd kõik kirjas, mis ta viimase aasta jooksul kokku on keeranud. Augustis tegi sellise asja, et ütles mulle, et läheb neljaks päevaks Pärnusse, kas tahan kaasa tulla. Ma ütlesin, et olen küll kaks päeva nendest tööl, aga kaheks päevaks saan tulla. Siis kui pidin tulema, siis hommikul kirjutas mulle, et tal on õhtul plaanis mingite sõpradega kohtuda ja järgmisel päeval läheb juba tagasi Soome, et äkki kohtume ikka mingil ajal Tallinnas. Sain selle peale üpriski vihaseks ja ei vastanud talle ja pole vahepeal ühendust võtnud. Ja siis see vana tropp julges mulle eile kirjutada, et hallooo, et miks ei vasta, tema on ju nüüd siin.

[Külaline]

Eks ta seda naudibki, et sina kohe jooksed tema ütlemise peale. Kurb aga selliseid massohiste on olemas.

Loodan, et sa ikka leiad selle jõuraasukese, et ennast ka lõpuks austama hakkaksid ja ei peaks käpiknukk talle olema.

Eks muidugi kerge öelda, raske teha. Südant ju sundida ei saa. Ja näha on, et reaalselt sa saad aru küll aga vot see aüda siis teeb jälle omamoodi.

Mina olengi temaga lõpparve teinud ja kuskile enam iialgi joosta ei kavatse. Isegi kui normaalseks peaks hakkama, ei soovi enam kohtuda, sest mul on nüüd kõik kirjas, mis ta viimase aasta jooksul kokku on keeranud. Augustis tegi sellise asja, et ütles mulle, et läheb neljaks päevaks Pärnusse, kas tahan kaasa tulla. Ma ütlesin, et olen küll kaks päeva nendest tööl, aga kaheks päevaks saan tulla. Siis kui pidin tulema, siis hommikul kirjutas mulle, et tal on õhtul plaanis mingite sõpradega kohtuda ja järgmisel päeval läheb juba tagasi Soome, et äkki kohtume ikka mingil ajal Tallinnas. Sain selle peale üpriski vihaseks ja ei vastanud talle ja pole vahepeal ühendust võtnud. Ja siis see vana tropp julges mulle eile kirjutada, et hallooo, et miks ei vasta, tema on ju nüüd siin.

Olen teemaalgataja. Palun kirjuta veel kui sa saad. Need on täpselt, nii nii täpselt, minu jutud. Kõik sama. Ainult, et mina ei ole veel suutnud seda lõpparvet teha. No ei saa kuidagi..
Ta isegi ei vasta mu sõnumitele. Või, noh, tihti ei vasta.. ja ikkagi ma ei suuda lõpetada.

[Külaline]

Üks tunne on mul veel. Kuidagi nii, et kui ma temast lahti lasen, siis tema võidab. Et "seda ta ju tahabki". Et siis on temal hea ja minul halb. Ja et mina olen siis justkui lõplikult kaotanud.
See on mu tunne, mõistus ei arva nii, aga tunne arvab.

[Külaline]

Kirjutamise nipp tõesti toimib! Olen seda ka ise teinud. Kusjuures, kui ma ei eksi, siis perekoolis keegi soovitas seda teha.

Ma kirjutasin mehele pika ja põhjaliku kirja, kus panin kõik kirja, mis mind häiris, solvas ja alandas. Detailselt. Kirja ma ära ei saatnud, vaid salvestasin omale. Igakord,kui meeletu igatsus peale tuli ja oli kiusatus talle kirjutada, siis lugesin selle kirja läbi. Ja mul oli KOHE isu temaga kontakteeruda, läinud. Hoopis kohutav viha tekkis.

[Külaline]

Üks tunne on mul veel. Kuidagi nii, et kui ma temast lahti lasen, siis tema võidab. Et "seda ta ju tahabki". Et siis on temal hea ja minul halb. Ja et mina olen siis justkui lõplikult kaotanud.
See on mu tunne, mõistus ei arva nii, aga tunne arvab.

Miks sa tahad olla koos mehega, kes sind ei taha? Kirjutad, et "seda ta ju tahabki, et temast lahti laseksid".

[Külaline]

Üks tunne on mul veel. Kuidagi nii, et kui ma temast lahti lasen, siis tema võidab. Et "seda ta ju tahabki". Et siis on temal hea ja minul halb. Ja et mina olen siis justkui lõplikult kaotanud.
See on mu tunne, mõistus ei arva nii, aga tunne arvab.

Miks sa tahad olla koos mehega, kes sind ei taha? Kirjutad, et "seda ta ju tahabki, et temast lahti laseksid".

Ausõna, ma ei tea, miks ma tahan. Ma ise ka ei mõista seda. Ma tahan väga, et ma ei tahaks seda.

[Külaline]

Üks tunne on mul veel. Kuidagi nii, et kui ma temast lahti lasen, siis tema võidab. Et "seda ta ju tahabki". Et siis on temal hea ja minul halb. Ja et mina olen siis justkui lõplikult kaotanud.
See on mu tunne, mõistus ei arva nii, aga tunne arvab.

Aga sul on ju nagunii halb. Midagi enam halvemaks minna ei saa. Mina saatsin selle tropi mõttes enda jaoks pikalt ja mul on nüüd parem olla. Ja õnneks ta nõme käitumine jätkub, seega polegi midagi taga igatseda. Kusjuures kui ise hakkad vastu ülbitsema, siis võib juhtuda, et sellised tropid hakkavad hoopis normaalsemaks, aga mina ütlen endale, et mina olen rohkemat väärt. Ja kui olengi üksi, siis olen. Sellist kohtlemist pole mitte ükski inimene ära teeninud.

[Külaline]

Praegugi lähen vihaseks, kui mõtlen, kui ebaviisakas tola võib mõni inimene olla. Ma ise ei käitu mitte kellegagi nii, isegi kui ei hooli sellest inimesest.

Mina ei lähe vihaseks, aga ma olen ka palju kordi mõelnud, et ta käitub minuga nii nagu mina ise ei käituks mitte kellegagi. Isegi mitte võõra inimesega.

[Külaline]

Üks tunne on mul veel. Kuidagi nii, et kui ma temast lahti lasen, siis tema võidab. Et "seda ta ju tahabki". Et siis on temal hea ja minul halb. Ja et mina olen siis justkui lõplikult kaotanud.
See on mu tunne, mõistus ei arva nii, aga tunne arvab.

Aga sul on ju nagunii halb. Midagi enam halvemaks minna ei saa. Mina saatsin selle tropi mõttes enda jaoks pikalt ja mul on nüüd parem olla. Ja õnneks ta nõme käitumine jätkub, seega polegi midagi taga igatseda. Kusjuures kui ise hakkad vastu ülbitsema, siis võib juhtuda, et sellised tropid hakkavad hoopis normaalsemaks, aga mina ütlen endale, et mina olen rohkemat väärt. Ja kui olengi üksi, siis olen. Sellist kohtlemist pole mitte ükski inimene ära teeninud.

Seda ma olen ka endale korrutanud: et mul on ju nagunii juba halb. Aga mul tekibki nagu mingi paanika selle lahti laskmisega. Tekib selline tunne, et ma sellega annan ära parima osa oma elust. Mis ei ole objektiivselt võttes tõsi, aga tol hetkel tundub mulle, et on.

[Külaline]

Ma ei tea miks, aga arvan, et TA "mees" on tegelikult teise naisega suhtes. Sellepärast tal ei olegi aega ega ka mitte sügavat huvi TA vastu. Lihtsalt mõnikord kasutab ja siis viskab nurka.