Inimestega räägitud jutud ei jää meelde

[Külaline]

Ma olen tähele pannud, et kui kohtun uute inimestega, siis isegi kui nad on meeldivad ja mind tõesti huvitab, millega nad tegelevad ja muu nendega seotu', siis mõni aeg hiljem on pool jutust ikkagi peast pühitud. Mul on näiteks raske meeles pidada, kus inimesed töötavad ja mis nende ametikoht on. Või kui nad räägivad pikemalt oma perest, siis ikka osa läheb mul meelest. Imelik on selliseid asju uuesti ka küsida, seega on mitme nüüdseks päris hea tuttava puhul selline olukord, et ma ei mäleta asju, mida nad minuga jaganud on. Ma ei arva, et oleksin pinnapealne inimene, kes tegelikult korralikult vestluse ajal ei kuula, aga tundub just olevat nii, et ma ei suuda korraga palju uut infot meeles hoida. On veel kellelgi sarnane probleem?

[Külaline]

Minul on sarnane probleem. Vahel ikka väga häirib, et ei suuda inimese kohta teatud detaile meeles pidada. Mu mehel on sõber, kellega korra-paar aastas kohtume. Mul võttis ikka veits aega, et kõik "kohustuslikud" detailid (töökoht, laste arv ja nimed) meelde jätta. Päris pikka aega ma isegi ei teadnud, kas neil on kaks või kolm last ja kuna tegemist on täiskasvanud lastega, siis neist ju ei räägita nii palju, kui väikestest lastest, kes elavad veel kodus. Piinlik oli küsida ka, sest teadsin, et nad kindlasti on seda varem maininud. Lõpuks kuidagi jutu käigus peilisin välja, et kolm last. Mees muidugi teadis, kuna nad on lapsepõlvesõbrad, mina aga liitusin hiljem.


Selliseid probleeme on mul teiste mehe sõpradega ka, et lihtsalt ei suuda kõiki detaile meeles pidada. Tööalaselt seevastu suudan enamasti kõik olulise meeles hoida.

[Külaline]

Sama siin, ainult et minul on taustal ärevus, mistõttu keskendun rohkem enesetunnetusele. Kuulan inimest ja vastan ka ikka, aga ei ole reaalselt kohal või hetkes. Pärast suudan meenutada ainult üksikuid kilde räägitust, ülejäänu on täielik mäluauk.

[Külaline]

Ma veel üks samasugune- ei jää mulle meelde jutud ega kuulujutud, mitte midagi teistest inimestest ei tea lõpuks. No vähe. Ei ole ka kuidagi jube enesekeskne vms, aga ei suuda kõike meeles pidada.

[Külaline]

Pea ei ole prügikast.

[Külaline]

Vanadus läheneb!

[Külaline]

Vanadusega pole midagi pistmist, noorena oli veel hullem nüüd vähegi jääb miskit meelde, mis kellegi elus toimub. Aga kuidagi jube väike on see "suva tuttavate isiklike teemade" lahtrisse kuuluva jaoks ajumaht ühest kõrvast sisse, teisest välja.

[Külaline]

Mul ka. Aga mu selles probleemis on on osalt süüdi mu sõbranna. Ta rääkis kord üht kord teist. Ja alati oli tal õigus ja õigustusi kõigele oma elus. Ma õppisin end säätma ja väljalülitama, et mitte ärrituda. Nüüd mul seda sõbrannat enam sõbrannaks pole. Aga uskuda seda mida inimesed räägivad,on ikka raske. Mõtlen ikka et homme räägb ta juba teist juttu, milleks süveneda. Nüüd püüan sellest vabaneda,aga aju nagu tõrgub.

[Külaline]

Nojah, aga miks peakski. Kas sa ise solvuks kui su sõbranna mees ei mäletaks su laste nimesid? Ma arvan, et suurem osa inimesi peab seda üsna normaalseks, et ei mäleta.