Pooltel meie kuulsustel on vaimsed probleemid

[Külaline]

Kuidas eristada ath-d selle testi puhul sooritusärevusest? Või nagu eksamil või mingis telemängus osalemine...Kodus ja diivanil istudes tead kõiki vastuseid. Aga kui vaja esitada, kui vastustest sõltub midagi, tuleb närv sisse ja tulemus on halb, kiirus ja tähelepanu kannatab.

Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära

Ei tunne nad midagi. Suured silmad ja imestus, miks keegi neid kartma peaks, ei või olla. Ikka kahtlustavad, et südamel midagi viga, EKG ja mida iganes vaja läbida. Siiani pole sealt midagi leitud. Ema on samasugune ja talle määriti vererõhuravimid pähe

[Külaline]

Kuidas eristada ath-d selle testi puhul sooritusärevusest? Või nagu eksamil või mingis telemängus osalemine...Kodus ja diivanil istudes tead kõiki vastuseid. Aga kui vaja esitada, kui vastustest sõltub midagi, tuleb närv sisse ja tulemus on halb, kiirus ja tähelepanu kannatab.

Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära

Ei pruugi nad midagi ära tunda. Isegi aastakümneid töötanud psühhiaater ei tundnud midagi ära. Kodus käitus inimene sootuks teisiti kui arstikabinetis; kodus oli ikka paras psühhopaat, nii et teised pereliikmed pidid aastaid käima kui munakoortel. Psühhiaatri kabinetis aga naeratas ja rääkis, kui tohutult empaatiline ja südamlik tema ikka on - ja arst uskuski! Meie juttu ei usutud. Kulus aastaid, enne kui psühhiaater ja temaga koos töötav psühholoog tunnistasid, et hakkasid alles nüüd aru saama, missugune see inimene tegelikult on. Pere teadis seda kõike juba ammugi.

[Külaline]

KÕIGIL inimestel on vaimsed probleemid.

Minul ei ole

No selles mõttes vastab tõele, et paljudel on mingid sümptomid, aga enamusel on nad nö hallatavad ja ei tekita vaevusi. Probleem tekib siis, kui see elu segama hakkab.

[Külaline]

KÕIGIL inimestel on vaimsed probleemid.

Minul ei ole

No selles mõttes vastab tõele, et paljudel on mingid sümptomid, aga enamusel on nad nö hallatavad ja ei tekita vaevusi. Probleem tekib siis, kui see elu segama hakkab.

Kas siis kui segab enda elu või teiste elu? Ath saab hästi hakkama endaga. Aga teised ei suuda taluda seda sahmimist, unustamist, hilinemist, mitte jõudmisi ja viimasel päeval tegemisi. Enamasti poleks probleemi kui teised ei vaataks viltu.

[Külaline]

Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära

Ei tunne nad midagi. Suured silmad ja imestus, miks keegi neid kartma peaks, ei või olla. Ikka kahtlustavad, et südamel midagi viga, EKG ja mida iganes vaja läbida. Siiani pole sealt midagi leitud. Ema on samasugune ja talle määriti vererõhuravimid pähe

Uuringute eest küsitakse haigekassalt raha. Lihtne.

[Külaline]

Oh, neid igasuguseid moediagnoose on juba pikka aega olnud. Millalgi olid kõik indigolapsed, siis mingi aeg oli jube popp olla laktoosi- või gluteenitalumatusega, siis tulid igasugused ärritunud soole sündroomid, raskemetallide organismi ladestumsed jmt. Ka aspergereid tekkis vahepeal juurde nagu seeni pärast vihma. Kõik see mõistagi ei tähenda, et mõnikord need diagnoosid õigustatud ei oleks, aga siiski - osaliselt on need ka moehaigused.

[Külaline]

Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära

Ei pruugi nad midagi ära tunda. Isegi aastakümneid töötanud psühhiaater ei tundnud midagi ära. Kodus käitus inimene sootuks teisiti kui arstikabinetis; kodus oli ikka paras psühhopaat, nii et teised pereliikmed pidid aastaid käima kui munakoortel. Psühhiaatri kabinetis aga naeratas ja rääkis, kui tohutult empaatiline ja südamlik tema ikka on - ja arst uskuski! Meie juttu ei usutud. Kulus aastaid, enne kui psühhiaater ja temaga koos töötav psühholoog tunnistasid, et hakkasid alles nüüd aru saama, missugune see inimene tegelikult on. Pere teadis seda kõike juba ammugi.

Eestlased ei "käi munakoortel"! Jälle mingi totakas toortõlge inglise keelet. Eestlased "käivad kikivarvastel".

[Külaline]

Kui palju nutitetefonid seda häiret mõjutavad? Jah, seda on näha nende kogemusnõustajate lugudest, et mõtled korra istud, võtad kätte telefoni ja 4 tundi läinud.
Kas ath puhul ei suuda seda telefoni käest panna, või nutiseade annab sellele häirele palju juurde.

[Külaline]

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära

Ei pruugi nad midagi ära tunda. Isegi aastakümneid töötanud psühhiaater ei tundnud midagi ära. Kodus käitus inimene sootuks teisiti kui arstikabinetis; kodus oli ikka paras psühhopaat, nii et teised pereliikmed pidid aastaid käima kui munakoortel. Psühhiaatri kabinetis aga naeratas ja rääkis, kui tohutult empaatiline ja südamlik tema ikka on - ja arst uskuski! Meie juttu ei usutud. Kulus aastaid, enne kui psühhiaater ja temaga koos töötav psühholoog tunnistasid, et hakkasid alles nüüd aru saama, missugune see inimene tegelikult on. Pere teadis seda kõike juba ammugi.

Eestlased ei "käi munakoortel"! Jälle mingi totakas toortõlge inglise keelet. Eestlased "käivad kikivarvastel".

Kui ronid siia teisi parandama, siis võiksid seda natuke paremini osata. Levinum on siiski väljend "kikivarvul", ning teiseks on eesti keeles kombeks kasutada seda pigem otseses tähenduses (Tüdruk kõndis pimedas toas kikivarvul). Siingi on välja toodud ainult üks, otsene tähendus: https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kikivarvule

Tahtes kangesti kasutada just nimelt nn omaväljendit, sobiks siia konteksti mitte "kikivarvul käima", vaid hoopis "hiilima piki seinaääri".

Aga kokkuvõttes: munakoortel kõndimine on eesti kõnekeeles kanda kinnitanud juba paari viimase aastakümne jooksul. Päris nii ka ei saa, et võtad ühe keele ja paned ta täiesti eraldi, keelates ära kõik mõjutused ja arengud. Sel juhul peaks eesti keelest välja rookima ka kõik balti ja saksa laensõnad ning väljendid, mida on aastasadade jooksul kogunenud meie keelde üpris rohkesti.

[Vaimne ema]

Oh, neid igasuguseid moediagnoose on juba pikka aega olnud. Millalgi olid kõik indigolapsed, siis mingi aeg oli jube popp olla laktoosi- või gluteenitalumatusega, siis tulid igasugused ärritunud soole sündroomid, raskemetallide organismi ladestumsed jmt. Ka aspergereid tekkis vahepeal juurde nagu seeni pärast vihma. Kõik see mõistagi ei tähenda, et mõnikord need diagnoosid õigustatud ei oleks, aga siiski - osaliselt on need ka moehaigused.

Ärgem unustagem õnnetus suhtes olevaid keskeas naisi kes kalli raha eest mõnel uhuuu koolitusel kuulsid, et nende mees on vaimselt vägivaldne ja seetõttu oledki õnnetu. Ainuke ravi on lahutada ja eelmisest elust lahti lasta. Alustada uut ja õnneliku elu kus tähtis oled ainult sina. Mustrid tuleb purustada, sest see sul buba esivanemate muster. Ja kui sa ei lõhu seda mustrit kannatavad sinu lapsed.

[Ath vist]

Tundub et kõige põhjus saab olla ath. Nüüd juba partnerist tüdinemine ja juhusuhted ka, saab lugeda delfist täna. Ma ei tea, mis saab, kas kui kallimal on ath, saab teda selle häirega tablettidega ravida? Või tuleb leppida. Parim, kui ta teadvustab et need juhusuhted on tingitud ath-st?

Kui sul on diagnoos siis sellega ostad endale puhta südametunnistuse ja vabandused järgmisteks sigadusteks. Nii lihtne see ongi.

[Simon says:]

Ei pruugi nad midagi ära tunda. Isegi aastakümneid töötanud psühhiaater ei tundnud midagi ära. Kodus käitus inimene sootuks teisiti kui arstikabinetis; kodus oli ikka paras psühhopaat, nii et teised pereliikmed pidid aastaid käima kui munakoortel. Psühhiaatri kabinetis aga naeratas ja rääkis, kui tohutult empaatiline ja südamlik tema ikka on - ja arst uskuski! Meie juttu ei usutud. Kulus aastaid, enne kui psühhiaater ja temaga koos töötav psühholoog tunnistasid, et hakkasid alles nüüd aru saama, missugune see inimene tegelikult on. Pere teadis seda kõike juba ammugi.

Eestlased ei "käi munakoortel"! Jälle mingi totakas toortõlge inglise keelet. Eestlased "käivad kikivarvastel".

Kui ronid siia teisi parandama, siis võiksid seda natuke paremini osata. Levinum on siiski väljend "kikivarvul", ning teiseks on eesti keeles kombeks kasutada seda pigem otseses tähenduses (Tüdruk kõndis pimedas toas kikivarvul). Siingi on välja toodud ainult üks, otsene tähendus: https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kikivarvule

Tahtes kangesti kasutada just nimelt nn omaväljendit, sobiks siia konteksti mitte "kikivarvul käima", vaid hoopis "hiilima piki seinaääri".

Aga kokkuvõttes: munakoortel kõndimine on eesti kõnekeeles kanda kinnitanud juba paari viimase aastakümne jooksul. Päris nii ka ei saa, et võtad ühe keele ja paned ta täiesti eraldi, keelates ära kõik mõjutused ja arengud. Sel juhul peaks eesti keelest välja rookima ka kõik balti ja saksa laensõnad ning väljendid, mida on aastasadade jooksul kogunenud meie keelde üpris rohkesti.

Kõnnid õhukesel jääl.

[Külaline]

Mäletan, kui töötasin psühhiaatriahaiglas, siis üks võtmetegelastest seal ütles, et tegelikult on 95% inimkonnast diagnoositavad, enamus lihtsalt ei jõua kunagi arsti juurde.
Arendasin seda juttu edasi teiste arstide seltskonnas, nad ei vaielnud sugugi vastu, arutlesid ja leidsid, et nemad oleksid tõenäoliselt nartsistid, kuna neile meeldib, kui neid kuulatakse ja parimaks/ targeimaks peetakse.
Ehk siis neil kõigil on tegelikult mingeid eri diagnoosidele viitavaid jooni, määravaks saab see, kui tugevad need jooned on.

[Külaline]

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära

Ei pruugi nad midagi ära tunda. Isegi aastakümneid töötanud psühhiaater ei tundnud midagi ära. Kodus käitus inimene sootuks teisiti kui arstikabinetis; kodus oli ikka paras psühhopaat, nii et teised pereliikmed pidid aastaid käima kui munakoortel. Psühhiaatri kabinetis aga naeratas ja rääkis, kui tohutult empaatiline ja südamlik tema ikka on - ja arst uskuski! Meie juttu ei usutud. Kulus aastaid, enne kui psühhiaater ja temaga koos töötav psühholoog tunnistasid, et hakkasid alles nüüd aru saama, missugune see inimene tegelikult on. Pere teadis seda kõike juba ammugi.

Eestlased ei "käi munakoortel"! Jälle mingi totakas toortõlge inglise keelet. Eestlased "käivad kikivarvastel".

Munakoortel käimine on väljendiks vägivaldse inimesega elamisele. Miks te sellisega koos olite? Mina oma koju sellist värdjat ei soovi, kunagi kogetud.

[Külaline]

KÕIGIL inimestel on vaimsed probleemid.

Nalja teed või? Isiklikult ei tunne selliseid ja ma tunnen ikka paljusid.

[Külaline]

Oh, neid igasuguseid moediagnoose on juba pikka aega olnud. Millalgi olid kõik indigolapsed, siis mingi aeg oli jube popp olla laktoosi- või gluteenitalumatusega, siis tulid igasugused ärritunud soole sündroomid, raskemetallide organismi ladestumsed jmt. Ka aspergereid tekkis vahepeal juurde nagu seeni pärast vihma. Kõik see mõistagi ei tähenda, et mõnikord need diagnoosid õigustatud ei oleks, aga siiski - osaliselt on need ka moehaigused.

Ärgem unustagem õnnetus suhtes olevaid keskeas naisi kes kalli raha eest mõnel uhuuu koolitusel kuulsid, et nende mees on vaimselt vägivaldne ja seetõttu oledki õnnetu. Ainuke ravi on lahutada ja eelmisest elust lahti lasta. Alustada uut ja õnneliku elu kus tähtis oled ainult sina. Mustrid tuleb purustada, sest see sul buba esivanemate muster. Ja kui sa ei lõhu seda mustrit kannatavad sinu lapsed.

Peab ikka väga ajupestud olema, et selle teadasaamiseks miskit koolitust vaja Loogish ju, et ise oled kõige tähtsam. See mingi algklassis juba teada.

[Külaline]

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära

Ei pruugi nad midagi ära tunda. Isegi aastakümneid töötanud psühhiaater ei tundnud midagi ära. Kodus käitus inimene sootuks teisiti kui arstikabinetis; kodus oli ikka paras psühhopaat, nii et teised pereliikmed pidid aastaid käima kui munakoortel. Psühhiaatri kabinetis aga naeratas ja rääkis, kui tohutult empaatiline ja südamlik tema ikka on - ja arst uskuski! Meie juttu ei usutud. Kulus aastaid, enne kui psühhiaater ja temaga koos töötav psühholoog tunnistasid, et hakkasid alles nüüd aru saama, missugune see inimene tegelikult on. Pere teadis seda kõike juba ammugi.

Eestlased ei "käi munakoortel"! Jälle mingi totakas toortõlge inglise keelet. Eestlased "käivad kikivarvastel".

Kikivarvul siiski.
Aga siia sobiks ÕSist

n`oa+tera. Asi on v seisab noatera peal v noateral ülek asi on kriitiline. Kõnnib v käib noateral ülek riskib kogu aeg. Pääses üle noatera ülek (napilt, hädavaevu)

[Külaline]

Mäletan, kui töötasin psühhiaatriahaiglas, siis üks võtmetegelastest seal ütles, et tegelikult on 95% inimkonnast diagnoositavad, enamus lihtsalt ei jõua kunagi arsti juurde.
Arendasin seda juttu edasi teiste arstide seltskonnas, nad ei vaielnud sugugi vastu, arutlesid ja leidsid, et nemad oleksid tõenäoliselt nartsistid, kuna neile meeldib, kui neid kuulatakse ja parimaks/ targeimaks peetakse.
Ehk siis neil kõigil on tegelikult mingeid eri diagnoosidele viitavaid jooni, määravaks saab see, kui tugevad need jooned on.

Vaadates su kirjakeelt, siis kõrgem, kui koristaja sa ilmselt polnud.

[Külaline]

Mäletan, kui töötasin psühhiaatriahaiglas, siis üks võtmetegelastest seal ütles, et tegelikult on 95% inimkonnast diagnoositavad, enamus lihtsalt ei jõua kunagi arsti juurde.
Arendasin seda juttu edasi teiste arstide seltskonnas, nad ei vaielnud sugugi vastu, arutlesid ja leidsid, et nemad oleksid tõenäoliselt nartsistid, kuna neile meeldib, kui neid kuulatakse ja parimaks/ targeimaks peetakse.
Ehk siis neil kõigil on tegelikult mingeid eri diagnoosidele viitavaid jooni, määravaks saab see, kui tugevad need jooned on.

Vaadates su kirjakeelt, siis kõrgem, kui koristaja sa ilmselt polnud.

Pole sa ise parem. Tahad lihtsalt ära panna viidates kirjakeelele sisuliselt mõistmata, et tsiteeritu tekst täiesti võhiklik.

[Külaline]

Mäletan, kui töötasin psühhiaatriahaiglas, siis üks võtmetegelastest seal ütles, et tegelikult on 95% inimkonnast diagnoositavad, enamus lihtsalt ei jõua kunagi arsti juurde.
Arendasin seda juttu edasi teiste arstide seltskonnas, nad ei vaielnud sugugi vastu, arutlesid ja leidsid, et nemad oleksid tõenäoliselt nartsistid, kuna neile meeldib, kui neid kuulatakse ja parimaks/ targeimaks peetakse.
Ehk siis neil kõigil on tegelikult mingeid eri diagnoosidele viitavaid jooni, määravaks saab see, kui tugevad need jooned on.

Vaadates su kirjakeelt, siis kõrgem, kui koristaja sa ilmselt polnud.

Võid vabalt arvata, mida tahad