Isikuandmete kaitse seadus ja kuulujutud

[Külaline]

Olen märganud sellest ajast, kui enam pealtnägijatele sündmuskohtadel infot ei jagata, et tekivad igasugused spekulatsioonid ja kuulujutud, sest inimeste loomuses on olla uudishimulik (aa vbolla nendel 2000+ aastail sündinutel pole, kes selle seadusega on lapsest peale kokku puutunud. Kas poleks mitte eetilisem see seadus tühistada või paindlikumaks muuta, sest need kuulujutud, mis pealtvaatajate seas levivad, ei ole kaugeltki kõik siivsad ja süüdistakse valesid inimesi vms. Kui aga politsei kellelegi neist annaks teada nt lühidalt "oletatavalt purjus juht sõitis 35 aastase naise surnuks", või vastaks suures majas juhtunu korral majaelanikele "teisel korrusel tapeti mees" vms (olenevalt siis juhtumist, eks ju). Siis saaks see inimene teistele uudistajatele öelda ,et vot selline asi ja ma usun ,et sündmuskohalt lahkuksid nii mõnedki "segajad"- sest nad said ju oodatud selguse toimunu kohta.
Olen aga näinud, kui politseinik majas juhtunud kuriteo või õnnetuse vms järel, saadab naabri, kes tegelikult võiks ehk midagi teadagi ja tunnistaja olla, lihtsalt eemale, sest seadus nõuab. Loomulikult läheb see naaber -tuttav teistele pealtvaatajatele siis rääkima, kui nõmedalt asjad tänapäeval käivad ja kuulujuttudele lisandub veel riigi- ja selle EL-st pärit seadusevastane pahameel.
Kui aga info oleks avalik nagu oli 90-ndatel, enne El-ile pugema hakkamist, siis oleks õige öelda- elame demokraatlikus riigis.

[Külaline]

Ausalt öeldes ma ei saa aru, miks sellepärast on vaja muretseda või arvata, et lihtsalt kellegi klatšinälja või suhtlemisvajaduse rahuldamise pärast peaks hakkama isikuandmeid levitama. Kui uurijatel on infot vaja, siis seda ka küsitakse neilt, kellel on päriselt midagi öelda.

[Külaline]

Ausalt öeldes ma ei saa aru, miks sellepärast on vaja muretseda või arvata, et lihtsalt kellegi klatšinälja või suhtlemisvajaduse rahuldamise pärast peaks hakkama isikuandmeid levitama. Kui uurijatel on infot vaja, siis seda ka küsitakse neilt, kellel on päriselt midagi öelda.

Uudishimu on kõigi loomade-ja inimene on ju ka tegelikult lomm, meeldigu see või mitte- elu üks osasid ja iidsetel aegadel aitas see sageli ka ellu jääda või avastada midagi kasulikku või vastupidi ohtlikku. Tänapäeval on uudishimu endiselt igal inimesel olemas- vähemalt neil, kes sündisid enne seda sajandit. Ja oleks ju tegelikult täiesti loomulik, kui inimesed saaksid asjade kohta pädevat infot, mitte ei hakkaks seda ise välja mõtlema. Kuulujutud ja klatš tekivadki teadmatuse korral, suhtlemisvajadus on ikka hoopis midagi muud, kui uudishimu.

[Külaline]

Mulle näiteks nimesid ei olegi vaja, aga kui juba uudis tehakse näiteks mõne kuriteo kohta, siis mida oleks halba, kui lisataks midagi ka põhjuste kohta näiteks? Veriseid detaile pole vaja, aga näiteks mis kuriteoni viis, ei peaks olema teab mis saladus. Sest rahvas räägib nagunii, ja tõesti, tekivadki kolm korda hullemad kuulujutud.

[Külaline]

No kuule vahetult peale juhtumit ei saa öelda kumb kummale otsa sõitis, kes kui purjus oli või kas keegi suri tapmise või õnnetuse tõttu. Kindlasti mitte ei jagatud seda infot niimoodi ka vanasti. Küll aga leidus neid, kes oma töö sisu tuttavatega lahkelt jagasid. Meie linnas oli selline polikliiniku õde, kes lahkelt patsientide tervisehädadest laterdas. Jah tõesti kõik pidid seda vaikides kannatama, sest oma õigustest midagi ei teatud ja nii ta võis karistamatult kuni pensini lõhverdada.

[Külaline]

Minu meelest on isikuandmete kaitse sellisel kujul nagu ta praegu eksisteerib, küllaltki inimvaenulik ega aita tegelikult eriti kedagi.

Kurioosumina tean juhtumit, kus isa küsis politseilt, kas tema vastutusel oleva alaealise lapse kohta on mingeid kaebusi (lapse enese nõusolekul), ja sai vastuse, et eraelu puutumatuse tõttu ei tohi vanematele selliseid andmeid avaldada.

Seevastu pseudomuretsetakse hirmsasti, et oi, mida küll keegi Maali kusagilt Uugametsast nüüd arvab, kui mingist juhtumist kuuleb või ajalehest loeb. Samas asjaosalistel endil pole tolle suvalise Maali arvamisest sooja ega külma, ega siis Maali nende elu mitte kuidagi ei mõjuta. Asjaosaliste elu mõjutavad hoopiski tuttavad, sõbrad, töö- ja koolikaaslased, asjaga tegelevad ametnikud - ja nemad saavad info kätte ju igal juhul nagunii, ning hekseldavad seda omavahel, palju kulub.

[Külaline]

Minu meelest on isikuandmete kaitse sellisel kujul nagu ta praegu eksisteerib, küllaltki inimvaenulik ega aita tegelikult eriti kedagi.

Kurioosumina tean juhtumit, kus isa küsis politseilt, kas tema vastutusel oleva alaealise lapse kohta on mingeid kaebusi (lapse enese nõusolekul), ja sai vastuse, et eraelu puutumatuse tõttu ei tohi vanematele selliseid andmeid avaldada.

Seevastu pseudomuretsetakse hirmsasti, et oi, mida küll keegi Maali kusagilt Uugametsast nüüd arvab, kui mingist juhtumist kuuleb või ajalehest loeb. Samas asjaosalistel endil pole tolle suvalise Maali arvamisest sooja ega külma, ega siis Maali nende elu mitte kuidagi ei mõjuta. Asjaosaliste elu mõjutavad hoopiski tuttavad, sõbrad, töö- ja koolikaaslased, asjaga tegelevad ametnikud - ja nemad saavad info kätte ju igal juhul nagunii, ning hekseldavad seda omavahel, palju kulub.

Võibolla ta pole selle lapse juriidiline isa või pole ta täies mahus vanema õigustega. Võimalik, et nad tahtsid teada, KES esitas kaebusi, aga kaebuse esitajal on õigus privaatsusele. Igatahes on siin loos asju, mida sinu tuttav sulle ei rääkinud.

[Külaline]

Võimalik, et nad tahtsid teada, KES esitas kaebusi, aga kaebuse esitajal on õigus privaatsusele.

Ega keegi polekski pidanud avaldama kaebuse esitaja nime ! Ja vaevalt see kaebuse esitaja nimi seda isa huvitanudki oleks antud hetkel, ta tahtis teada lihtsalt, kas lapsel on pahandusi olnud või mitte.

[Külaline]

Minu meelest on isikuandmete kaitse sellisel kujul nagu ta praegu eksisteerib, küllaltki inimvaenulik ega aita tegelikult eriti kedagi.

Kurioosumina tean juhtumit, kus isa küsis politseilt, kas tema vastutusel oleva alaealise lapse kohta on mingeid kaebusi (lapse enese nõusolekul), ja sai vastuse, et eraelu puutumatuse tõttu ei tohi vanematele selliseid andmeid avaldada.

Seevastu pseudomuretsetakse hirmsasti, et oi, mida küll keegi Maali kusagilt Uugametsast nüüd arvab, kui mingist juhtumist kuuleb või ajalehest loeb. Samas asjaosalistel endil pole tolle suvalise Maali arvamisest sooja ega külma, ega siis Maali nende elu mitte kuidagi ei mõjuta. Asjaosaliste elu mõjutavad hoopiski tuttavad, sõbrad, töö- ja koolikaaslased, asjaga tegelevad ametnikud - ja nemad saavad info kätte ju igal juhul nagunii, ning hekseldavad seda omavahel, palju kulub.

§ 30. Teabe ja isikuandmete saamise õiguse erandid
(1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib kahjustada:
1) teiste isikute õigusi ja vabadusi;
2) lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

(2) Otsuse andmete või teabe andmisest keeldumise kohta teeb vastutav töötleja, teavitades sellest andmesubjekti.

[Külaline]

Minu meelest on isikuandmete kaitse sellisel kujul nagu ta praegu eksisteerib, küllaltki inimvaenulik ega aita tegelikult eriti kedagi.

Kurioosumina tean juhtumit, kus isa küsis politseilt, kas tema vastutusel oleva alaealise lapse kohta on mingeid kaebusi (lapse enese nõusolekul), ja sai vastuse, et eraelu puutumatuse tõttu ei tohi vanematele selliseid andmeid avaldada.

Seevastu pseudomuretsetakse hirmsasti, et oi, mida küll keegi Maali kusagilt Uugametsast nüüd arvab, kui mingist juhtumist kuuleb või ajalehest loeb. Samas asjaosalistel endil pole tolle suvalise Maali arvamisest sooja ega külma, ega siis Maali nende elu mitte kuidagi ei mõjuta. Asjaosaliste elu mõjutavad hoopiski tuttavad, sõbrad, töö- ja koolikaaslased, asjaga tegelevad ametnikud - ja nemad saavad info kätte ju igal juhul nagunii, ning hekseldavad seda omavahel, palju kulub.

Inimvaenulik, et sinu andmed on kaitstud ja iga naabrimuti ei saagi kuhugi telefoniga teel helistades sinu kohta kõike teada? See sinu tuttava jutt on mingi jura või said sa neist valesti aru.

§ 30. Teabe ja isikuandmete saamise õiguse erandid
(1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib kahjustada:
1) teiste isikute õigusi ja vabadusi;
2) lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

(2) Otsuse andmete või teabe andmisest keeldumise kohta teeb vastutav töötleja, teavitades sellest andmesubjekti.

[Külaline]

Mina, kui tütar, näiteks ei saanud isa haiguslugu haiglast. Tema elukaaslane, mitte abikaasa, varjas meie pere eest, et isa oli nädal enne surma haiglas ja me ei tea siiamaani, mis ja millal täpselt juhtus. Meile teatati alles päev peale surma.

Täiesti absurd!!!
Haigla väljastab infot vaid surmatunnistuse(see on elukaaslasel) või pärimistunnistise alusel. Pärimine on kohtus hetkel pooleli. Varsti saab aasta täis ja me ei tea, mis päris täpselt juhtus.
Oma seadslik laps võik ju ometi sellist infot saada.

[Külaline]

(1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib kahjustada:
1) teiste isikute õigusi ja vabadusi;
2) lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

(2) Otsuse andmete või teabe andmisest keeldumise kohta teeb vastutav töötleja, teavitades sellest andmesubjekti.

Keeruline juriidiline mula, aga selle järgi ei oleks nagu minu arusaamise põhjal mitte mingisugust põhjust pealtnägijale- VÕIMALIKULE tunnistajale- info jagamisest keeldumiseks. Seega siis tegutsevad operatiivtöötajad sellisel juhul oma algatusel nii, ja mingit seadust üldist infot sündmuskohal mitte jagada üldse polegi

[Külaline]

(1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib kahjustada:
1) teiste isikute õigusi ja vabadusi;
2) lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

(2) Otsuse andmete või teabe andmisest keeldumise kohta teeb vastutav töötleja, teavitades sellest andmesubjekti.

Keeruline juriidiline mula, aga selle järgi ei oleks nagu minu arusaamise põhjal mitte mingisugust põhjust pealtnägijale- VÕIMALIKULE tunnistajale- info jagamisest keeldumiseks. Seega siis tegutsevad operatiivtöötajad sellisel juhul oma algatusel nii, ja mingit seadust üldist infot sündmuskohal mitte jagada üldse polegi

Pealtnägija nägi ju ise pealt? Mida ta veel tahab. Egas need meedikud, politseinikud, kes peale õnnetust kohale saabusid, midagi rohkemat tea. Pole võimalik kohe ära öelda, mis juhtus, vaid see selgitatakse välja uurimise käigus. Kujutad ette, kui keegi meedik kuulutab kõval häälel, et ah see vist jälle mingi narkar siia ära surnud, aga hiljem selgub, et täitsa korralik kodanik terviserikkega.

[Külaline]

Mina, kui tütar, näiteks ei saanud isa haiguslugu haiglast. Tema elukaaslane, mitte abikaasa, varjas meie pere eest, et isa oli nädal enne surma haiglas ja me ei tea siiamaani, mis ja millal täpselt juhtus. Meile teatati alles päev peale surma.

Täiesti absurd!!!
Haigla väljastab infot vaid surmatunnistuse(see on elukaaslasel) või pärimistunnistise alusel. Pärimine on kohtus hetkel pooleli. Varsti saab aasta täis ja me ei tea, mis päris täpselt juhtus.
Oma seadslik laps võik ju ometi sellist infot saada.

Sest kõik täiskasvanud inimesed ei ole oma pereliikmetega heades suhetes ja nad ise ei soovi, et neile infot jagatakse. Sul endal on võimalik täita vastavad tahteavaldused, kellele võib jagada sinu terviseinfot, kui haiglasse satud. Mine ja tee see ära. Minul on see näiteks tehtud.
Mine ja küsi omale see surmatõend perekonnaseisuasutusest. Seda ei väljastatakse ainult üks kord ja siis on lukus. Registreeritakse surm üks kord, aga tõendit selle kohta võid alati jälle küsida.

[Külaline]

(1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib kahjustada:
1) teiste isikute õigusi ja vabadusi;
2) lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

(2) Otsuse andmete või teabe andmisest keeldumise kohta teeb vastutav töötleja, teavitades sellest andmesubjekti.

Keeruline juriidiline mula, aga selle järgi ei oleks nagu minu arusaamise põhjal mitte mingisugust põhjust pealtnägijale- VÕIMALIKULE tunnistajale- info jagamisest keeldumiseks. Seega siis tegutsevad operatiivtöötajad sellisel juhul oma algatusel nii, ja mingit seadust üldist infot sündmuskohal mitte jagada üldse polegi

Sinu arvates on sündmuspaigal kõik esimestel minutitel selge, mis juhtus? Milleks siis üldse uurijad ja uurimismenetlus. Las sündmuspaigale saabunud operatiivtöötajad panevad sealsamas oma isiklike oletuste järgi kõik kirja ja asi lahendatud, punkt.

[Külaline]

Keeruline juriidiline mula, aga selle järgi ei oleks nagu minu arusaamise põhjal mitte mingisugust põhjust pealtnägijale- VÕIMALIKULE tunnistajale- info jagamisest keeldumiseks. Seega siis tegutsevad operatiivtöötajad sellisel juhul oma algatusel nii, ja mingit seadust üldist infot sündmuskohal mitte jagada üldse polegi

Sinu arvates on sündmuspaigal kõik esimestel minutitel selge, mis juhtus? Milleks siis üldse uurijad ja uurimismenetlus. Las sündmuspaigale saabunud operatiivtöötajad panevad sealsamas oma isiklike oletuste järgi kõik kirja ja asi lahendatud, punkt.

No niipalju ikka on selge, kas kannatada sai jalakäija või autojuht .Või et kas oli tapmine või lihtsalt pussitamine, kus ohver viidi haiglasse ja kui see toimus kortermajas, siis kus korrusel. Ja ega need pealtvaatajad täpsemat infot ei vajagi ,kui et "kolmandal korrusel tapeti mees" või et "kuuendalt korruselt kukkus noormees alla" või et "umbes 30 aastane naine sai vigastada ja ta viidi kiirabiga ära"

[Külaline]

Keeruline juriidiline mula, aga selle järgi ei oleks nagu minu arusaamise põhjal mitte mingisugust põhjust pealtnägijale- VÕIMALIKULE tunnistajale- info jagamisest keeldumiseks. Seega siis tegutsevad operatiivtöötajad sellisel juhul oma algatusel nii, ja mingit seadust üldist infot sündmuskohal mitte jagada üldse polegi

Tuleb sul oma uudishimuga kuidagi hakkama saada. Mis "võimalikule tunnistajale", kui sa ei tea muffigi, mis juhtus ja kes tegi, mis tunnsitaja sa oleksid? Üsna hädine katse oma turumutikalduvusi ja uudishimu õilsasse rüüse peita. Ja seda, mis juhtus ja kes tegi-ega seda politsei saabudes ette ei tea, seda uuritakse ja tõenäoliset ei teata kohe, kes on süüdi jms. Igasuguste uudishimulike rahuldamine on sündmuskohal operatiivtöötajate küll kõige viimane proiriteet, milleks?
Jah, teatud juhtudel on seadus liiga range ja selliseid juhtumeid on alati, kus oleks ja võiks sedaust teistmoodi teha ja oleks õiglasem, aga enamasti siiski täidab oma eesmärki.

[Külaline]

No niipalju ikka on selge, kas kannatada sai jalakäija või autojuht .Või et kas oli tapmine või lihtsalt pussitamine, kus ohver viidi haiglasse ja kui see toimus kortermajas, siis kus korrusel. Ja ega need pealtvaatajad täpsemat infot ei vajagi ,kui et "kolmandal korrusel tapeti mees" või et "kuuendalt korruselt kukkus noormees alla" või et "umbes 30 aastane naine sai vigastada ja ta viidi kiirabiga ära"

No ei rahuldu uudishimulikud mutid sellise seletusega

[Külaline]

Keeruline juriidiline mula, aga selle järgi ei oleks nagu minu arusaamise põhjal mitte mingisugust põhjust pealtnägijale- VÕIMALIKULE tunnistajale- info jagamisest keeldumiseks. Seega siis tegutsevad operatiivtöötajad sellisel juhul oma algatusel nii, ja mingit seadust üldist infot sündmuskohal mitte jagada üldse polegi

Ja seda, mis juhtus ja kes tegi-ega seda politsei saabudes ette ei tea, seda uuritakse ja tõenäoliset ei teata kohe, kes on süüdi jms.

No seda kes süüdi ei tea, see ei huvitagi ehk nii väga . Aga seda, mis juhtus, kas avarii või tapmine vms nad ikka teavad ja et kas kannatanu on vanem naine või noorem mees ning kas ta on elus.
Mõni aasta tagasi oli juhtum, kus mu kodutänav suleti, igasugu vilkuritega operatiivautod olid kohal, lindaid kõikjal, aga mu oli just sel päeval väga kiire rongi peale minek ja minu maja oli piiramisrõngas. Mul oli raske kohver ja raske seljakott, pidanuks maja ette takso kutsuma..aga pidin kõndima nii veel 300 meetrit ristmikuni. Ja küsisin infot kõigilt politseinikelt ja päästjatelt- keegi midagi ei öelnud, lihtsalt et oli väljakutse. Õhtul meediast lõpuks lugesin, et leiti mingi kott...einoh ülivajalik oli mingi bussipeatusse maha unustatud poekoti pärast teha sellist tsirkust. Ja muidugi-tänu sellele komberdamisele (käin karguga) jäin ka rongist maha ja pidin ootama paar tundi järgmist.

[Külaline]

Minu meelest on isikuandmete kaitse sellisel kujul nagu ta praegu eksisteerib, küllaltki inimvaenulik ega aita tegelikult eriti kedagi.

Kurioosumina tean juhtumit, kus isa küsis politseilt, kas tema vastutusel oleva alaealise lapse kohta on mingeid kaebusi (lapse enese nõusolekul), ja sai vastuse, et eraelu puutumatuse tõttu ei tohi vanematele selliseid andmeid avaldada.

Seevastu pseudomuretsetakse hirmsasti, et oi, mida küll keegi Maali kusagilt Uugametsast nüüd arvab, kui mingist juhtumist kuuleb või ajalehest loeb. Samas asjaosalistel endil pole tolle suvalise Maali arvamisest sooja ega külma, ega siis Maali nende elu mitte kuidagi ei mõjuta. Asjaosaliste elu mõjutavad hoopiski tuttavad, sõbrad, töö- ja koolikaaslased, asjaga tegelevad ametnikud - ja nemad saavad info kätte ju igal juhul nagunii, ning hekseldavad seda omavahel, palju kulub.

Võibolla ta pole selle lapse juriidiline isa või pole ta täies mahus vanema õigustega. Võimalik, et nad tahtsid teada, KES esitas kaebusi, aga kaebuse esitajal on õigus privaatsusele. Igatahes on siin loos asju, mida sinu tuttav sulle ei rääkinud.

Tegemist oli siiski selle lapse juriidilise isaga ja ta oli täies mahus vanema õigustega. Lapse nõusolek oli samuti olemas. Ning ennetades järgnevaid spekulatsioone - ei, keegi ei kahelnud isa vanemaoskustes, laps elas isaga ja isa hoolitses tema eest igapäevaselt nagu tavaline isa ikka.