Vene lapsed eesti keelses koolis

[Tige tigu]

Nüüd on juba kõik segi nagu puder ja kapsad. Mina lugesin alguses uudist ERR-ist ja sain aru nii:
Filmimas käidi KAHES vene õppekeelega koolis. Üks neist oli psüühilise erivajadusega laste kool, kus direktor pidas avakõne vene keeles. Sest seal õpivad Eestis elavad vene emakeelega erivajadusega lapsed. Käisin selle kooli kodulehte vaatamas, seal on lihtsustatud õppekava ja õpivad psüühilise erivajadusega lapsed. Kui Eestis elaval vene emakeelega paaril sünnib vaimse puudega laps, siis loodetavasti olete nõus, et kodus on vanematel ikka lubatud lapsega oma emakeeles rääkida. Paraku psüühilise erivajadusega inimene ei ole tihti võimeline võõrkeelt omandama, nad sageli ei õpi emakeeltki normaalsel tasemel selgeks või suudab omandada piiratud tasemel. Kui selline kool on olemas,
siis on minu meelest täiesti arusaadav, et vanemad panevad puudega lapse emakeelsesse kooli.
Mingil põhjusel valiti kõigi venekeelsete koolide hulgast välja just see, et lähme filmime, kuidas meil puudega laste koolis ikka üldse eesti keelt ei osata.

Teiseks käidi filmimas ühes tavalises venekeelses koolis, kus eestipärase nimega direktor pidas avakõne eesti keeles, aga see ka ikkagi ei kõlvanud. Tarvis oli demonstreerida, et lapsed ei saanud kõnest aru, ei osanud hümni ajal püsti tõusta ja oh õudust, 1. klassi minev laps ei saanud üldse aru, mis temalt eesti keeles küsiti. Koolilt laste intervjueerimiseks luba ei küsitud.

Mina olen täiesti tavaline eestlane, kes vene keelt õppis koolis nii, et oskan Aleksandr Bloki luuletusi peast ette kanda, aga kui tänaval vene keeles teed küsib keegi, siis aru ei saa ja vastata ei oska. Vene keele õppimine oli formaalne sel perioodil, kui mina koolis käisin. Sellegipoolest on mulle teada, et olemas on venekeelsed lasteaiad ja kui kodus vene keelt rääkiv laps seal käinud on, siis kuidas on võimalik eeldada, et esimese klassi alguseks peaks ta eesti keeles intervjuud anda oskama? Loogiline ju, et ta alles HAKKAB eesti keelt õppima. Kui nii ei sobi, siis tuleb vene lasteaiad ära kaotada ja saab kasvatada kakskeelseid lapsi juba u 3. eluaastast. Asjalik oleks olnud intervjueerida nt mõnd 12. klassi minevat õpilast, siis oleks saanud näpuga näidata, et kas eesti keele tunnis ka midagi külge on jäänud.
Samuti minna filmima just erivajadusega laste kooli, et siis näidata, kuidas aktus on vene keeles... ma ei tea, sama hästi võiks minu meelest vinguda, et miks kurtidele viipekeeles aktust peetakse. Meil on riik täis siin aastakümneid elanud venkusid, kes ei viitsi ja ei taha eesti keelt selgeks õppida, aga häbistamist alustame vaimupuudega lastest?

[Külaline]

Mis seal nii valesti siis oli? Poiss ütles vene keeles, et "ma räägin eesti keelt väga hästi"
Ajakirjanik ütles, et no ütle seda eesti keeles!
Poiss ajas mingit kelbast vastu.
Ajakirjanik mõtles, et äkki oli alustuseks liiga keeruline ja küsis: mis on sinu nimi?

Ma küll seda kiusamiseks ei nimetaks.

Ega sa vist selliste kuni 7a vanuses lastega väga kokkupuutunud ei ole? Lasteaias kõik tädid on ettevalmistavalt rääkinud, et nüüd lähed kooli ja "siis räägid eesti keelt väga hästi". Need ei ole arusaadavalt lapse enda mõtted ega väljendusviis. Ta kordab juttu, mida talle on räägitud. Sa tõesti kujutad ette, et eestikeelsed kooliminejad on kuidagi asjalikumad või? Ei ole. Nad on väikesed lapsed, kooliminekust ja suurest elumuutusest elevil.

Ma ei nimetanud seda kiusamiseks, vaid ajakirjaniku poolseks ebaprofessionaalsuseks. Mida see selgelt ka on.

[Külaline]

Vaatasin klipi ära. Mitte midagi ei olnud sellist mis ei oleks võinud olla.
Milles probleerm on?

[Külaline]

Eesti lapsed vastaksid sama totakalt, kui nende käest näiteks küsitaks "kas sa oskad inglise keelt?" isegi kui küsid inglise keeles ja tead, et laps oskab ingl keelt, ta totuke vastaks ikka eesti keeles "jah, oskan", sest see vanus on selline arengutase. Arusaamist, et misasi üldse on test/eksam ja et praegu tädi tuleb ja testib sinu oskusi, on ilmselgelt ülejõu käiv. Laps ei saa veel aru, et sellel hetkel ta peaks esinema ja oskuseid presenteerima. No ja kui küsid eesti keeles "kas oskad inglise keelt?" siis vastaks ja iga täiskasvanu ka eesti keeles "jah, oskan" ilma kaalumatagi, et nüüd peaks "yees ai kän" lambist eestikeelsesse vestlusesse pressima.

[Simon says:]

Mis seal nii valesti siis oli? Poiss ütles vene keeles, et "ma räägin eesti keelt väga hästi"
Ajakirjanik ütles, et no ütle seda eesti keeles!
Poiss ajas mingit kelbast vastu.
Ajakirjanik mõtles, et äkki oli alustuseks liiga keeruline ja küsis: mis on sinu nimi?

Ma küll seda kiusamiseks ei nimetaks.

Ega sa vist selliste kuni 7a vanuses lastega väga kokkupuutunud ei ole? Lasteaias kõik tädid on ettevalmistavalt rääkinud, et nüüd lähed kooli ja "siis räägid eesti keelt väga hästi". Need ei ole arusaadavalt lapse enda mõtted ega väljendusviis. Ta kordab juttu, mida talle on räägitud. Sa tõesti kujutad ette, et eestikeelsed kooliminejad on kuidagi asjalikumad või? Ei ole. Nad on väikesed lapsed, kooliminekust ja suurest elumuutusest elevil.

Ma ei nimetanud seda kiusamiseks, vaid ajakirjaniku poolseks ebaprofessionaalsuseks. Mida see selgelt ka on.

Mis täpsemalt oli ebaprofessionaalne? Mille vastu eksiti?

[Simon says:]

Eesti lapsed vastaksid sama totakalt, kui nende käest näiteks küsitaks "kas sa oskad inglise keelt?" isegi kui küsid inglise keeles ja tead, et laps oskab ingl keelt, ta totuke vastaks ikka eesti keeles "jah, oskan", sest see vanus on selline arengutase. Arusaamist, et misasi üldse on test/eksam ja et praegu tädi tuleb ja testib sinu oskusi, on ilmselgelt ülejõu käiv. Laps ei saa veel aru, et sellel hetkel ta peaks esinema ja oskuseid presenteerima. No ja kui küsid eesti keeles "kas oskad inglise keelt?" siis vastaks ja iga täiskasvanu ka eesti keeles "jah, oskan" ilma kaalumatagi, et nüüd peaks "yees ai kän" lambist eestikeelsesse vestlusesse pressima.

No ei vasta ikka küll eesti keeles kui inglise keeles küsida. Ja kui vastab, siis on veits totuke, aga mitte mingi eesti rahva halvustamine see küll poleks, millest kiun üles tõmmata.

[Külaline]

Mis täpsemalt oli ebaprofessionaalne? Mille vastu eksiti?

Ajakirjanduseetika koodeksi 3.2 ja 3.6 vastu. Mida ja kuidas ta vanaemale räägiti ei ole sealjuures isegi teada.
Puhtinimlikust vaatepunktist, (väike)lapseealist ei survestata selliselt, eriti kui on selgelt näha, et ta aru ei saa.

[Külaline]

No ei vasta ikka küll eesti keeles kui inglise keeles küsida. Ja kui vastab, siis on veits totuke, aga mitte mingi eesti rahva halvustamine see küll poleks, millest kiun üles tõmmata.

Sa pole lastega ikka üldse kokku puutunud! Esimese klassi lapsed, kooli esimestel nädalatel ongi ikka väga totukesed veel.

[Simon says:]

Mis täpsemalt oli ebaprofessionaalne? Mille vastu eksiti?

Ajakirjanduseetika koodeksi 3.2 ja 3.6 vastu. Mida ja kuidas ta vanaemale räägiti ei ole sealjuures isegi teada.
Puhtinimlikust vaatepunktist, (väike)lapseealist ei survestata selliselt, eriti kui on selgelt näha, et ta aru ei saa.

Kuidas see selgelt näha on?
Ma ei näe küll mingit survestamist, ainult küsimusi.

[Simon says:]

No ei vasta ikka küll eesti keeles kui inglise keeles küsida. Ja kui vastab, siis on veits totuke, aga mitte mingi eesti rahva halvustamine see küll poleks, millest kiun üles tõmmata.

Sa pole lastega ikka üldse kokku puutunud! Esimese klassi lapsed, kooli esimestel nädalatel ongi ikka väga totukesed veel.

Ja las olla siis. Asi on professionaalsetes solvujates, mitte lastes.

[Külaline]

Kuidas see selgelt näha on?
Ma ei näe küll mingit survestamist, ainult küsimusi.

Püha lihtsameelsus. Mis küll selle lapse vastustes sinu arvates näitab, et ta neist küsimustest aru saab? Vaatad intervjuud ja sinu jaoks jääb ebaselgeks, et laps ei mõista, mida küsitakse?
Korduvad samasisulised küsimused, millest aru ei saada ongi survestamine. Tuleta endale veelkord meelde, et tegu on 7 aastase lapsega.

[Nisu Kuuno]

Ütleme nii et selle Stjopa jutu oleks võinud välja jätta, muu oli okei. Stjopa elas omas maailmas, ta oleks võinud vene keelsele küsimusele samuti vastata nii nagu arvab. Ta oli erivajadusega. Teised lapsed paar sõna ikka rääkisid. Ma seda Jukkumit selle eest ajakirjanduslikult "üles poonud" ei oleks, aga ju siis suured ninad arvasid teistmooti.

[Külaline]

Ütleme nii et selle Stjopa jutu oleks võinud välja jätta, muu oli okei. Stjopa elas omas maailmas, ta oleks võinud vene keelsele küsimusele samuti vastata nii nagu arvab. Ta oli erivajadusega. Teised lapsed paar sõna ikka rääkisid. Ma seda Jukkumit selle eest ajakirjanduslikult "üles poonud" ei oleks, aga ju siis suured ninad arvasid teistmooti.

Stjopa läks Ehte Gümnaasiumi, see on tavakool ja ta on täiesti tavaline elevil seitsmeaastane. Erivajaduse kleepisid talle külge kommentaatorid.

[Külaline]

Ausalt öelda mul ka mitu küsimust. Kas selle poisi vanemad teadsid, mis olukorda laps pannakse? Lapse küsitlemise juures paistis keegi inimene peale reproteri veel, miks tema ei sekkunud? Ja lõpuks: kas see klipp mitte ei näita, kui keeruline on praegune seis koolides? Hulk umbkeelseid lapsi, kes peavad hakkama teises keeles õppima. Kuidas see üldse võimalik peaks olema? Ma olen täiesti nõus, et eesti keelt peaks oskama ja leian, et siin ülal pakkus keegi väga hea mõte välja - lapsed peaksid kohustuslikult käima kas eesti keelses lasteaias või siis keele-gruppides juba varasest vanusest. Praegu ütlen küll, et vaesed lapsed ja vaesed õpetajad. Ja probleemist ausalt rääkida ka veel takkapihta ei tohi..

[Külaline]

Ütleme nii et selle Stjopa jutu oleks võinud välja jätta, muu oli okei. Stjopa elas omas maailmas, ta oleks võinud vene keelsele küsimusele samuti vastata nii nagu arvab. Ta oli erivajadusega. Teised lapsed paar sõna ikka rääkisid. Ma seda Jukkumit selle eest ajakirjanduslikult "üles poonud" ei oleks, aga ju siis suured ninad arvasid teistmooti.

Stjopa läks Ehte Gümnaasiumi, see on tavakool ja ta on täiesti tavaline elevil seitsmeaastane. Erivajaduse kleepisid talle külge kommentaatorid.

Kommentaatorid ei saanud aru, et filmiti kahes koolis, Tallinna Kadaka Põhikoolis ja Ehte Humanitaargümnaasiumis. Esimene on psüühilise erivajadusega laste kool, teine on tavakool. Esimeses oli probleem, et dire pidas kõnet vene keeles. Teises oli probleem, et tüdrukud istusid hümni ajal ja 1. klassi poiss ei osanud eesti keelt.
Lisaks on minu meelest suht madal käitumine ka see, et vanaemalt küsiti luba intervjuuks. Mis keeles küsiti? Ma pakun, et kui poiss sõnagi eesti keelt ei oska, siis vanaema ammugi mitte. Tõenäoliselt saatemeeskonnal kõlbas loa saamiseks vene keeles suhelda küll. Aga vaat siis kaamera ees hakati LAST pressima, et võimalikult palju näidata, kuidas ikka eesti keelt ei oska häbihäbi. Ja üldse, mis loa andja on vanaema? Kas sel vanaemal on siis lapse eestkosteõigus? Teoorias muidugi võimalik, aga tõenäolisem on siiski, et tal on ka vanemad. Vanaema ei ole lapse seaduslik eestkostja, seega pole tema otsustada, kas alaealist tohib filmida ja intervjueerida. Kui ma saaks teada, et minu või minu abikaasa loata on meie last filmitud ja küsiti vanaemalt, aga vanemaid ei informeeritud ja see juba ka lasti eetrisse, siis oleks järgmine käik ilmselt juristi juurde ja pead hakkaksid lendama igas suunas. Vähemalt siin ELi riigis, kus mina elan, oleks selline asi ennekuulmatu. Eeldan, et selles osas on EL-i riikides seadused väga sarnased ja Eestis on samamoodi. Lihtsalt inimesed ei ole ilmselt oma õigustest ja kohustustest teadlikud. Teleajakirjaniku asi on aga absoluutselt selliseid asju teada. Juba see, et tädi tuututab sotsmeedias, et aga vanaema lubas ju, näitab et sellises ametis ta küll enam kunagi töötada ei tohiks.
Paljud vist ise saadet ei vaadanudki ja kommenteerivad tasuliste artiklite põhjal, millest nad ainult esimest lõiku näevad. Palun, ERR-i uudises on kogu info näha, lugege läbi ometigi.

https://www.err.ee/1609444277/kanal-2-l ... akirjaniku

[Külaline]

Stjopa oli täiega lahe kutt ju. Ei teinud üldse teist nägugi, et küsimustest aru ei saa. Nii roosa ja rõõmus ise. Sündinud näitleja.

[Andy]

Stjopa oli täiega lahe kutt ju. Ei teinud üldse teist nägugi, et küsimustest aru ei saa. Nii roosa ja rõõmus ise. Sündinud näitleja.

Ma ütleks pigem, et sündinud poliitik: küsi, mida tahad, tema ajab ikka oma ümmargust juttu vastu.

[Külaline]

Minu arust oli ainuke nõme asi selle klipi juures, et mitmed koolid olid täiesti venemeelsed. Mitte ühtki eestikeelset sõna ega viidet Eestile. Nagu Venemaa kool. Et Stjopa ei osanud eesti keelt, polnud ju küll midagi erilist, lähebki kooli ja õpib. Rõõmus tore poiss, Jukkum küsitles sõbralikult ja naerusuiselt, küsis lihtsalt, mis su nimi on. Hullem oli see, et täiskasvanud neiud ühtki sõna ei oska, lösutavad pingil, näevad välja nagu mingid striptiisitarid ja käituvad totakalt.

[Simon says:]

Stjopa oli täiega lahe kutt ju. Ei teinud üldse teist nägugi, et küsimustest aru ei saa. Nii roosa ja rõõmus ise. Sündinud näitleja.

Ma ütleks pigem, et sündinud poliitik: küsi, mida tahad, tema ajab ikka oma ümmargust juttu vastu.

Seda küll jah;)))

[Külaline]

Väga ebaõiglane, et ajakirjanikku karistati!

Ei ole ebaõiglane! Ajakirjanik sai ju aru, et laps ei oska eesri keelt, jätnud ta rahule peale esimest vastust, aga oli vaja ikka edasi suruda. Oleks tegu olnud täiskasvanuga, oleks see veel aksepteeritav, aga 1. klassi minev laps! Jaura ta vanematega siis, miks lapsele keelt pole õpetatud, mis sa lapsest kiusad!

AkTsepteeritav. T-täht on ka vahel.