Pooltel meie kuulsustel on vaimsed probleemid

[Külaline]

KÕIGIL inimestel on vaimsed probleemid.

Minul ei ole

[Külaline]

ATH on nüüd moehaigus ja suurem osa loodab selle saada, sest siis saab kaalu alandavaid tablette.
Mis haigus see sul ikka on, kui on oled Eesti üks paremaid investoreid? Ei tundu, et aju väga katki oleks.

[Külaline]

ATHd diagnoositakse testi abil, mille maksumus on 150.- ja vähemalt mina pidin oma lapse testi ise kinni maksma. Seega ei näe võimalust, et seda diagnoosi nö õunte pealt pandaks.

Kui ema on joodik või lihtsalt toimetulekuraskustes nt saab toimetulekutoetust, siis ei maksa ta mitte mingisuguste diagnooside eest, nähtud.

[Külaline]

ATHd diagnoositakse testi abil, mille maksumus on 150.- ja vähemalt mina pidin oma lapse testi ise kinni maksma. Seega ei näe võimalust, et seda diagnoosi nö õunte pealt pandaks.

Kui ema on joodik või lihtsalt toimetulekuraskustes nt saab toimetulekutoetust, siis ei maksa ta mitte mingisuguste diagnooside eest, nähtud.

Väga paljudel makstakse isegi kõik lasteaiakulud kinni, rääkimata siis arsti poolt nõutud testid.

[Külaline]

ATH pidi raskendama toimetulekut koolis ja töökohtadel. Nagu ATH-kad ise armastavad selgitada, et neil on koguaeg raske tähtaegade järgimisega, tööde ärategemisega õigeks ajaks, ajaplaneerimisega, enese motiveerimisega tüütute asjade tegemiseks jne. Natuke naljakas, kui sellega diagnoosivad ennast keskmisest oluliselt edukamad ja toimetulevad inimesed. Need inimesed ju selgelt jaksavad teha rohkem kui keskmine inimene oma töid, tähtaegu ja ennast motiveerida. Ega raske on muidugi. Ma usun, et neil ongi väga raske, sest nad ju teevadki ebainimlikult palju ja kaua pingutust nõudvaid asju. Selline elu/töö ongi raske. Ebanormaalne oleks, kui inimene jaksab teha mingi kolme telesaadet, raadios esineda, intervjuusid anda, üritusi juhtida, niisama igal pool pläkutada, muid töid raha jaoks ka teha, ja tunneks, et see on jube kerge. Ainult nende amfetamiini sarnaste ravimitega saabki sellist töötempot taluda.

[Külaline]

ATHd diagnoositakse testi abil, mille maksumus on 150.- ja vähemalt mina pidin oma lapse testi ise kinni maksma. Seega ei näe võimalust, et seda diagnoosi nö õunte pealt pandaks.

See, et üks test 150 eurot maksis, ei ole nüüd küll mingi vankumatu tõeväärtuse garantii. Test ise võib ju olla pealtnäha isegi õige (nt küsitakse seal, kas sul on raskusi rahulikult istumisega ja tähtaegadest kinni pidamisega - jah, need viitavad tõepoolest ATH-võimalusele), ent vearisk tuleb sisse vastamisel. Inimesed on taolistele küsimustele vastamisel paratamatult väga subjektiivsed. Ilmselgelt oleme meie kõik mõnikord istudes närviliselt nihelenud ja ka tähtaegu üle lasknud ja üldse teinud kõike seda, mille kohta too ATH test küsimusi esitab. Küsimus ongi pigem, kui tihti seda esineb. Jah, testis on tavaliselt ka mingid ajalised skaalad sees, nt, et "Ma tunnen rahutust..." Ja siis järgnevad valikud nagu "kord kuus", "kord nädalas", "iga nädal". Aga näiteks mina ise ei suuda sihukestele küsimustele kunagi objektiivselt vastata, sest ma ei mäleta, kui tihti ma siis seda rahutust tunnen. Teiseks, mida pidada rahutuseks? Kui läksin hommikul bussi peale ja mõtlesin korraks, et ega ma ei hiline, kas siis oli ka tegemist rahutusega?

Et siis, need küsimused on nii subjektiivsed ja vastaja meeleolust sõltuvad, et päris diagnoose nende põhjal panna ei julgeks. Ma ei kahtle selles, et ATH on olemas ja osa laste puhul tõepoolest erivajadus. Kuid tahan öelda, et liialt teste usaldada ei tasu, kuna nad ei ole faktipõhised.

[Egalitaar]

KÕIGIL inimestel on vaimsed probleemid.

Minul ei ole

Nii arvad sina. Suure tõenäosusega on see ekslik.

[Külaline]

Et siis, need küsimused on nii subjektiivsed ja vastaja meeleolust sõltuvad, et päris diagnoose nende põhjal panna ei julgeks. Ma ei kahtle selles, et ATH on olemas ja osa laste puhul tõepoolest erivajadus. Kuid tahan öelda, et liialt teste usaldada ei tasu, kuna nad ei ole faktipõhised.

Tüüpiline asjatundmatu inimese jutt. Jäta diagnoosimine asjatundjatele. Mitte keegi ei diagnoosi ATH-d ühe enesehinnagulise testi põhjal. Ja ATH on pigem ala- kui ülediagnoositud, 5 protsenti inimestest peaks olema ATH-ga, kuid diagnoosi on saanud tunduvalt vähem lapsi ja täiskasvanuid.

[Külaline]

Et siis, need küsimused on nii subjektiivsed ja vastaja meeleolust sõltuvad, et päris diagnoose nende põhjal panna ei julgeks. Ma ei kahtle selles, et ATH on olemas ja osa laste puhul tõepoolest erivajadus. Kuid tahan öelda, et liialt teste usaldada ei tasu, kuna nad ei ole faktipõhised.

Tüüpiline asjatundmatu inimese jutt. Jäta diagnoosimine asjatundjatele. Mitte keegi ei diagnoosi ATH-d ühe enesehinnagulise testi põhjal. Ja ATH on pigem ala- kui ülediagnoositud, 5 protsenti inimestest peaks olema ATH-ga, kuid diagnoosi on saanud tunduvalt vähem lapsi ja täiskasvanuid.

Peaks olema? Kas kusagil on otsustatud mingi ATH-kvoot, kui palju selle diagnoosiga isikuid igas riigis olema peaks, et ravimifirmad oma müügitulu ikka sajakordse kasumiga kätte saaks?

[Külaline]

ATH pidi raskendama toimetulekut koolis ja töökohtadel. Nagu ATH-kad ise armastavad selgitada, et neil on koguaeg raske tähtaegade järgimisega, tööde ärategemisega õigeks ajaks, ajaplaneerimisega, enese motiveerimisega tüütute asjade tegemiseks jne. Natuke naljakas, kui sellega diagnoosivad ennast keskmisest oluliselt edukamad ja toimetulevad inimesed. Need inimesed ju selgelt jaksavad teha rohkem kui keskmine inimene oma töid, tähtaegu ja ennast motiveerida. Ega raske on muidugi. Ma usun, et neil ongi väga raske, sest nad ju teevadki ebainimlikult palju ja kaua pingutust nõudvaid asju. Selline elu/töö ongi raske. Ebanormaalne oleks, kui inimene jaksab teha mingi kolme telesaadet, raadios esineda, intervjuusid anda, üritusi juhtida, niisama igal pool pläkutada, muid töid raha jaoks ka teha, ja tunneks, et see on jube kerge. Ainult nende amfetamiini sarnaste ravimitega saabki sellist töötempot taluda.

Mina edukas ei ole aga jätan ka kõik viimasele minutile. ATH ma ei ole. Lihtsalt laisk ja multidasking ema kahele lapsele

[Külaline]

Et siis, need küsimused on nii subjektiivsed ja vastaja meeleolust sõltuvad, et päris diagnoose nende põhjal panna ei julgeks. Ma ei kahtle selles, et ATH on olemas ja osa laste puhul tõepoolest erivajadus. Kuid tahan öelda, et liialt teste usaldada ei tasu, kuna nad ei ole faktipõhised.

Tüüpiline asjatundmatu inimese jutt. Jäta diagnoosimine asjatundjatele. Mitte keegi ei diagnoosi ATH-d ühe enesehinnagulise testi põhjal. Ja ATH on pigem ala- kui ülediagnoositud, 5 protsenti inimestest peaks olema ATH-ga, kuid diagnoosi on saanud tunduvalt vähem lapsi ja täiskasvanuid.

Peaks olema? Kas kusagil on otsustatud mingi ATH-kvoot, kui palju selle diagnoosiga isikuid igas riigis olema peaks, et ravimifirmad oma müügitulu ikka sajakordse kasumiga kätte saaks?

Asi pole mingites ravimifirmades, vaid uuringute järgi on sellise neurobioloogilise häirega elanikkonnast 5 protsenti inimesi. Suurem osa on diagnoosimata. Jälle mingi vandenõuteooriate harrastaja, kelle arust keegi kuskil lambist otsustas, palju haigeid peab olema, haigust pole olemas, ainult mingi ravimifirmade vandenõu, inimese enda suva järgi diagnoositakse haigust jne. Ära tüütab selline rumalast rumalam jutt.

[Külaline]

ATH on nüüd moehaigus ja suurem osa loodab selle saada, sest siis saab kaalu alandavaid tablette.
Mis haigus see sul ikka on, kui on oled Eesti üks paremaid investoreid? Ei tundu, et aju väga katki oleks.

ATH-d iseloomustab riskikäitumine. Edukas investor võtab just nimelt kõrgeid riske.

[Külaline]

ATH test ei ole ainult suuline intervjuu, seal oli ka IQ-test, kognitiivsete võimete hindamine, sümbolid, kujundid kokku panna, matemaatika ja loogikaülesanded (suuliselt), mälu testimine jne. 2 tundi erinevaid ülesandeid.
Mul on ATH, aga olen õppinud sellega elama. Ravimeid ei võta, aga diagnoos aitas just nimelt MÕISTA, miks ma selline olen ja teen asju, nagu ma teen. See on nii oluline just iseenda jaoks!
See pole mingi "mul pole tuju" või "ma ei viitsi" või "ahh, te peate mulle andeks andma, sest ma olen see ja see". Mu IQ test oli 125, kognitiivsed võimed kõvasti üle keskmise, loovus imeline jne, aga töömälu alla igasugust arvestust.

[Külaline]

Kui RJ sai ath diagnoosi ja on aastaid olnud nii edukas telenägu, siis huvitav kas ta ilma oma ath-ta oleks üldse nii edukas tööalaselt olnud. Või oleks veel edukam, produktiivsem? Samas võib olla nii et kodus jäävad tal sokid vedelema, nõud pesemata, tuba koristamata. Aga see olevat kodune kasvatus.

[Külaline]

Vahel annab vaimne madalseis loomingule palju juurde. Ma ei mäleta kes see laulukirjutaja oli, aga ta ütles, et just kurvastades suudab ta kirjutada parimaid laule. Nii et ta on võtnud oma lahkuminekutest selle kurvameelsuse teinud sellest loomingu. Mitte pole peale 2 nädalat kurvameelsuse tundmist läinud arstile ja saanud depressiooni diagnoosi.
Ma tean et Abba osa laule on ka kirjutatud oma elu tunnetele põhinedes. Kas loov inimene saab olla üldse hea, kui ta ei koge ise neid tundeid mida me peame negatiivseks. Või nt kurvastamine ja kannatuste kandmine elus on üldse vist maailmakäsitlus. Meil nagu peaks tundma vaid positiivseid tundeid. Kui ei tunne- depressioon. Aga nt Indias annavad kannatused ja kannatamine võimaluse saada peale seda praegust elu , 'parema elu'. Nii et nemad suhtuvad vist oma vaimsetesse ja elulistesse kannatustesse üldse rahulikumalt.

[Külaline]

ATH test on väga spetsiifiline, peab jälgima teatud aja jooksul mingeid kujundeid jne. IQ test ATH testimiseks? Milleks?

[Külaline]

Kuidas eristada ath-d selle testi puhul sooritusärevusest? Või nagu eksamil või mingis telemängus osalemine...Kodus ja diivanil istudes tead kõiki vastuseid. Aga kui vaja esitada, kui vastustest sõltub midagi, tuleb närv sisse ja tulemus on halb, kiirus ja tähelepanu kannatab.

[Külaline]

Tundub et kõige põhjus saab olla ath. Nüüd juba partnerist tüdinemine ja juhusuhted ka, saab lugeda delfist täna. Ma ei tea, mis saab, kas kui kallimal on ath, saab teda selle häirega tablettidega ravida? Või tuleb leppida. Parim, kui ta teadvustab et need juhusuhted on tingitud ath-st?

[Külaline]

Kuidas eristada ath-d selle testi puhul sooritusärevusest? Või nagu eksamil või mingis telemängus osalemine...Kodus ja diivanil istudes tead kõiki vastuseid. Aga kui vaja esitada, kui vastustest sõltub midagi, tuleb närv sisse ja tulemus on halb, kiirus ja tähelepanu kannatab.

Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.

[Külaline]

Kuidas eristada ath-d selle testi puhul sooritusärevusest? Või nagu eksamil või mingis telemängus osalemine...Kodus ja diivanil istudes tead kõiki vastuseid. Aga kui vaja esitada, kui vastustest sõltub midagi, tuleb närv sisse ja tulemus on halb, kiirus ja tähelepanu kannatab.

Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.

Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle ära