Õhuhäired 80ndatel

[Külaline]

Kas teie mäletate vene ajast veel neid nn õppeüritusi? Juhtusime hiljuti sõbrannadega sel teemal rääkima. Ja selgus, et nemad polnud kuulnudki, et selliseid asju tehti. Mina olen 47. Ja nemad 50+ inimesed.

Ehk siis, kas selliseid asju ei tehtudki igas Eesti linnas ja alevis?

Minu arust oli meie linnas õhuhäirega õppused kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. See tähendas siis, et õhuhäire sireenid hakkasid huilgama, nagu päris sõja ajal. Selleks olid pandud tänavatele valjuhääldid. Kui sireen kõlas, pidid kõik suunduma varjendisse. Kui olid parasjagu tööl või koolis, siis olid konkreetsed ruumid, kuhu koguneti. Kui kodus, siis pidi oma (korter)maja keldrisse minema. Kõik aknad pidid pimedad olema. Kellel tuli põles, see pidi saama karistuse. Kas päriselt ka saadi, seda ei tea. Tänaval tohtisid liikuda ainult need inimesed, kes asja korraldasid. Ja nemad siis ka kontrollisid, et kuskil tuli ei põleks ja et inimesed kuskil tänaval ei liiguks.

Koolis õppisime aja peale gaasimaski pähe tõmbama.

Kõik see oli minule kui lapsele nii hirmutav ja õõvastav. Alati ehmusin ja värisesin, kui need sireenid hakkasid. Kuna 80ndatel oli ka oht ameerikamaa poolt, siis kartsingi, et Ronald on alustanud Venemaaga sõda.

[Külaline]

Mina pole ka kuulnud. Mingi piirkonna eripära see äkki?
Meil olid küll regulaarselt õppused ja varjendisse kogunemised ja gaasimaski pähe panek jne. Aga see kõik oli koolis ja mingit ülelinnalist häiret ei antud ja akende pimendamist polnud.
Aga tuumapommi hirm oli mul ka, tegelikult on see vist isegi praegu veel kuskil sisemuses alles.

[Külaline]

Mina olin koolieelik kuni algklassilaps ja mäletan ka neid korralisi tsiviilkaitseõppusi.

Meil lasti sireene veoauto kõlaritest, tegutsemine ikka samamoodi, nagu juba kirjeldatud. Olid ka mingid patrullid, rätt käe ümber, kes tõesti liikusid kahekaupa ja kontrollisid, et kõik oleks seal kus ettenähtud. Mul vanemad ei viitsinud ettenähtud varjendisse e. naabermaja keldrisse joosta. Seega lastele õpetati varakult, et vait tuleb olla, paksud kardinad tõmmati ette ja tuled kustutati ära. Käidi ka trepikoja korterite ustele koputamas. Lapsena oli juba põnev, mingit hirmu küll ei olnud.

Lasteaias olles viidi kõik rühmad keldrisse, ja pidime seal puupinkide peal vaikselt istuma, marlimaske õpetati ka ette panema. Kogu suure keldriruumi peale põles uste kohal kaks lambikest ja eriti soe seal ka ei olnud. Osad kartsid ja nutsid ka. See oli kole.

Kooli minnes olid meie koolis igas klassis ühes kapis gaasimaskid. Kui sireenidega veoautod mööda sõitsid, tõmbas korrapidaja kõik aknakardinad kinni. Õpetaja andis kapist järjekorras gaasimaske, lapsed andsid neid edasi nagu telefonimängus. Need tõmmati pähe, võeti paarikaupa ritta ja suunduti keldrisse, meil oli varjendiks kohandatud eraldi ruumid. Samamoodi pime ja kole aga koolilapsed olid ikka asjalikumad ning ei kartnud enam. Nendes samades ruumides olid niisama ka tsiviilkaitsetunnid, kus siis õpetati gaasimaski pähe panema ja esmaabi andma jne. ja seda alates esimesest klassist. Mul mälu järgi vist kolmandas enam ei olnud neid, uued ajad uued tuuled.

[Külaline]

45 olen ja mäletan õhuhäireid. Aga varjendisse ei läinud keegi. Joosti lihtalt ära tuppa, pandi raadiod-telekad kinni, kästi lastel igaks juhuks kuss olla. Vanemad selgitasid, et teoorias peaks kõik keldrisse jooksma, aga tegelikult mitte keegi seda ei teinud. Ei mäleta, et keegi kuskil midagi üldse kontrollinud oleks. Tundub, et oli selline linnukese kirja panemise pärast häire tegemine.

[Külaline]

Mäletan õhuhäireid 80ndatel, olin samuti algklassides. Keldrisse vm ei varjutud (ei tea, kas ei pidanudki või keegi lihtsalt ei teinud seda), küll aga pidi tuled kustutama. Mäletan, et meie maja eest sõitis mööda auto, kust valjuhääldist korrati: kustutage valgus tubades, kustutage valgus tubades... Meil panid vanemad korteris uksed vahelt kinni, nii et esikus ja vannitoas-wc-s jäid tuled põlema ja olime siis seal. Koolis olid ka tsiviilkaitseõppused, pidi varjuma garderoobi/sööklasse ja vatimarlimaski ette siduma. Toimus see siis Kuressaare (toona Kingissepa) linnas.

[Külaline]

Oli vist mingi 7 või 10 aastat tagasi, kui Tartu Ülikooli kliinikumis esimest korda olles ... järsku helisignaal. Üldiselt tähendab selline asi, et mine hoonest välja, tuli lahti.
Selles asutuses tähendas see aga asajolu, et võib toidu ruumi (jah, mitte söökla) minna sööma. Kui sai välja selgitatud, kus söökla asub, selgus et istun valel toolil. Salfakale oli vildikaga kirjutatud nr 3. Aga sai ja kuivanud juustuviil olid ikka üks ja sama.

[Külaline]

Meie linnas olid ka need häiresignad. Jõle valjud. Meil mitu vabrikut ja need undasid.
Koolis pidi jah vatimarlimaski pähe siduma ja keldris olevasse varjendisse minema. Õhku seal polnud, mõned minestasid.
Ma tegin endale sellise maski, kus nina ja suu ees vatti polnud, et vähemalt hingata saaks, keldris oli niigi vähe õhku.

[Külaline]

Ma olen 51 ja Tallinnast, ühtegi häiret ei mäleta. Koolis olid vahel mingid õppused, mille käigus õpetati esmaabi andma, gaasimaski pähe panema jmt. Ühe korra näidati ka ära, kus asub kooli keldris varjend.

[Külaline]

Mis aastatel need olid?
Olen 43, Lasnamäel kasvanud, ja ei mäleta selliseid häireid.

[Külaline]

Mis aastatel need olid?
Olen 43, Lasnamäel kasvanud, ja ei mäleta selliseid häireid.

Kolhoosikeskus Harjumaal 1983-1986 umbes, sellesse aega jäi minu lasteaia lõpp ja kooli algus. Täpset vanust enam tõesti ei mäleta.

[Külaline]

Meie kortermaja rahvas (5-kordne maja) kogunes küll keldrisse. Seal oli vist kohe mingi suurem ruum selle tarbeks ehitatud. Ja seal läks siis alati selline korralik melu lahti. Võeti napsi ja mängiti kaarte. Majarahvas tutvus ja sõbrunes omavahel. Tegelikult oli see päris tore.

Jutt oli, et see, kes ei kustuta toas õhuhäire ajaks tuld ära, sellel lastakse aknad mingi mördiga täis - nii et valgus läbi ei paistaks. Tegelikkuses seda muidugi ei tehtud.

Meil olid valjuhääldid kogu linnas elektripostide otsas, statsionaarsed.

Võiksite kirjutada ka, kus linnas toimusid sellised asjad.

[Nätakas]

Ma olen 57, pärit Pärnust ja midagi sellist ei mäleta. Gaasimaskid vist koolis tõesti olid, aga mingeid üle linna häireid ja varjendisse jooksmisi küll ei meenu.

[libakägu]

Lasteaia ajast mäletan 80-ndatel Kesk-Eesti maakohas elades, et aeg-ajalt tuli katta aknad kinni kardinatega ning vanemad selgitasid, et sel ajal väljas käia ei saa ja valgust ei tohi õue paista. Hiljem algklassilapsena Kesk-Eesti väikelinnas elades oli meil kortermaja keldris tsiviilkaitseruum, kus olid gaasimaskid jms atribuutika, samas mingeid õppuseid ei mäleta. Ema pidi mulle kooli kaasa marlimaski tegema, paar korda mäletan koolis klassi ja keldri vahet käimist ning rivistusi. Samas oli kõik üsna sõbralik ja hirmu tundmist ei mäleta, pigem oli põnev.

[Külaline]

Ma olen 57, pärit Pärnust ja midagi sellist ei mäleta. Gaasimaskid vist koolis tõesti olid, aga mingeid üle linna häireid ja varjendisse jooksmisi küll ei meenu.

Sinu eakaaslastel meie Harjumaa koolis olid isegi sõjalise tunnid, kus lisaks punapropaganda pähe õppimisele pidi aja peale relva puhastama, kokku ja lahti võtma. Nemad tegid algklassilastele tsiviikaitse tundideks ka marlimaske, käisid tundides demonstreerimas ja muidu tittesid kantseldamas. Oma tundides ja käisid vist päris relvadest laskmas ka. Mingeid kogunemisi korraldati neile veel sel teemal aga mis seal toimus minusugusele veel ei räägitud. Võibolla oli see lihtsalt meie kooli sõjalise õpetaja eriline entusiasm. Mul on 12 aastat vanem onupoeg

[Külaline]

Tundub nii, et seda õhuhäiret tehti rohkem väiksemates asulates, kolhoosikeskustes. Ma ise elasin pealinnas ja ei mäleta mingeid õhuhäireid ja tsiviilkaitse õppuseid.

[Külaline]

Sõjaline õpetus oli Tallinna keskkoolides täiesti olemas. Tavaliselt andis seda mõni vene keelt rääkiv sõjaväe pensionar. Meil oli näiteks major. Üks tegevus oli tõesti Kalashnikovi automaadi lahti ja kokku panemine. Mingi gaasimaskivärk oli ka.

[Külaline]

Noh, eks nad mõtlesid, et kui ikka tummapomm langeb, siis ilmselt otse pealinna peale, seal nagunii poleks sel juhul enam midagi teha...
Kui ikka veidi eemal, siis rohkem võimalust ellu jääda, kui rahvas teab mida teha. Või mine tea mis loogika seal taga oli

[Külaline]

Noh, eks nad mõtlesid, et kui ikka tummapomm langeb, siis ilmselt otse pealinna peale, seal nagunii poleks sel juhul enam midagi teha...
Kui ikka veidi eemal, siis rohkem võimalust ellu jääda, kui rahvas teab mida teha. Või mine tea mis loogika seal taga oli

See on täitsa loogiline seletus

[Külaline]

Raplas oli nii nagu TA kirjeldab.

[Külaline]

Õppisin 80-ndatel Tartu Ülikoolis ja Tartus olid küll õhuhäired. Keegi kuhugi ei jooksnud. Maakonnalinnas, kus ma muidu elasin, mäletan ainult üks kord häiret.