Seenele või seenile?

[Külaline]

Panid lingi, kus pole kordagi mainitud, et seesugune vorm aktsepteeritud oleks.

Võta nüüd sellel lingil lahti tabel Sõnavormid. Mis seal kirjas on?
[/quote]
Nii "armas", et sa tegelikult ei jaga üldse, millest jutt, vaid lihtsalt reageerisid "hurraa, seal on ju sama sõna!" loe nüüd uuesti, seenile on seal seentele võrdne lühendvorm, mitmuse osastav i-vorm. Kas sa lähed seentele?

[Külaline]

Panid lingi, kus pole kordagi mainitud, et seesugune vorm aktsepteeritud oleks.

Võta nüüd sellel lingil lahti tabel Sõnavormid. Mis seal kirjas on?

Nii "armas", et sa tegelikult ei jaga üldse, millest jutt, vaid lihtsalt reageerisid "hurraa, seal on ju sama sõna!" loe nüüd uuesti, seenile on seal seentele võrdne lühendvorm, mitmuse osastav i-vorm. Kas sa lähed seentele?
[/quote]

Kirjuta sinna otsinguribale siis välja terve väljend "seenil käima", kui tõesti muud moodi kohe kuidagi kohale ei jõua

[Külaline]

Mitmuse käänamine
seened
seente
seeni
seentesse
seentes
seentest
seentele
seentel
seentelt
seenteks
seenteni
seentena
seenteta
seentega

[Külaline]

No sõnaveebi järgi võib ka seenestama minna

Ja võibki, aga see on märkega HARV. Kas sa mõistad, mida see märge tähendab?

Piinlik pole või?

[Barbara]

"..., aga järjekindel!"

Isegi googeldades annab su värdvormile 10 vastet (neistki kolm tõlgitud vene .ru lehelt)! Omaette tase. Mine vaata, mitu vastet annab "seenel käima"

[Külaline]

Lugesin kogu selle seenekakelungi huviga läbi.

Ma ei tea, kuidas praegu, aga minu ajal (lõpetasin keskkooli 1978) räägiti igatahes koolis veel pea- ja põhikäänetest.
Mitmuse omastav, nagu keegi siin enne märkis, on tõepoolest aluseks muudele mitmuse käänetele, aga mitmuse osastav jällegi i- mitmusele - vormile, mida kahetsusväärselt järjest vähem kasutatakse. Kuulen ühtelugu vorme nagu kingasid (selle asemel, et kasutada mõnusalt lühidat vormi kingi), varjusid (varje), marjasid (marju) jne.

Kõiki osastava vorme muidugi ühtedes ja samades tähendustes ei kasutata. Kui sa näiteks ütled, et uutele relvadele (osastav) pöörati erilist tähelepanu, siis on olemas ka väljend rahvas tõusis relvile, mis on samuti mitmuse osastav.

Nii, et seenile on jumalast korrektne ja grammatiliselt õige keelekasutus, iseasi, kui mõne maitsele ei vasta. Pisut rohkem keelealast haridust ei teeks ka paha. Eelnev arutelu on ka hea näide sellest, kuidas teatmeteostest (tänapäeval ka googlist) on vähe kasu, kui ei tea, mida otsida.

[Külaline]

Uskumatu kontingent tõesti, kui midagi pole kuulnud või lihtsalt ei tea - saaks veel kitsa silmaringi kaela ajada aga selgub, et ka eki sõnaveebi kasutamine on täiskasvanud inimeste jaoks raketiteadus. Piinlik.

[Mauno]

Meenus veel kuidas mu algklassiõpetaja käis „reisul“, mitte reisil. Vot see on vist veel jubedam kui seenil käimine

[Külaline]

Uskumatu kontingent tõesti, kui midagi pole kuulnud või lihtsalt ei tea - saaks veel kitsa silmaringi kaela ajada aga selgub, et ka eki sõnaveebi kasutamine on täiskasvanud inimeste jaoks raketiteadus. Piinlik.

"Kuni järgmise ÕSi ilmumiseni määravad kirjakeele normi ÕSi uusim versioon ehk ÕS 2018 ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal."

[Külaline]

Rääkige (õigemini on siia jäänud vist üksikvõitleja Sõnaveebiga vehkima) oma seenilkäimisest, kui kaua tahate, aga ei saa välistada, et kuulajad sisemiselt vastikusest õlgu võdistavad selle jubesõna peale. Nagu näha, on siin valdavalt seenelkäijad.

[Külaline]

Lisaks 20.47 kommentaarile. Vabandan, relvile, seenile jne ei ole muidugi mõista mitmuse osastav vaid mitmuse osastava põhjal moodustatud alaleütlev.

[Külaline]

Lisaks 20.47 kommentaarile. Vabandan, relvile, seenile jne ei ole muidugi mõista mitmuse osastav vaid mitmuse osastava põhjal moodustatud alaleütlev.

Siin juba tark on rääkinud, et kõik vormid moodustatakse OMASTAVAST ja seda teab juba 3. klass!

[Külaline]

Lugesin kogu selle seenekakelungi huviga läbi.

Ma ei tea, kuidas praegu, aga minu ajal (lõpetasin keskkooli 1978) räägiti igatahes koolis veel pea- ja põhikäänetest.
Mitmuse omastav, nagu keegi siin enne märkis, on tõepoolest aluseks muudele mitmuse käänetele, aga mitmuse osastav jällegi i- mitmusele - vormile, mida kahetsusväärselt järjest vähem kasutatakse. Kuulen ühtelugu vorme nagu kingasid (selle asemel, et kasutada mõnusalt lühidat vormi kingi), varjusid (varje), marjasid (marju) jne.

Kõiki osastava vorme muidugi ühtedes ja samades tähendustes ei kasutata. Kui sa näiteks ütled, et uutele relvadele (osastav) pöörati erilist tähelepanu, siis on olemas ka väljend rahvas tõusis relvile, mis on samuti mitmuse osastav.

Nii, et seenile on jumalast korrektne ja grammatiliselt õige keelekasutus, iseasi, kui mõne maitsele ei vasta. Pisut rohkem keelealast haridust ei teeks ka paha. Eelnev arutelu on ka hea näide sellest, kuidas teatmeteostest (tänapäeval ka googlist) on vähe kasu, kui ei tea, mida otsida.

No mu naise sõbranna tuli auto peale, et "sõita marja". Kõrvad tahtsid peast kukkuda ja oleks hea meelega lasknud tal rongiga minna...

[Külaline]

Lisaks 20.47 kommentaarile. Vabandan, relvile, seenile jne ei ole muidugi mõista mitmuse osastav vaid mitmuse osastava põhjal moodustatud alaleütlev.

Hea, et ise aru said. Mina siin hoopis imestasin, et 5 kiitjat sellele osastavaväitele on.

[Külaline]

Lugesin kogu selle seenekakelungi huviga läbi.

Ma ei tea, kuidas praegu, aga minu ajal (lõpetasin keskkooli 1978) räägiti igatahes koolis veel pea- ja põhikäänetest.
Mitmuse omastav, nagu keegi siin enne märkis, on tõepoolest aluseks muudele mitmuse käänetele, aga mitmuse osastav jällegi i- mitmusele - vormile, mida kahetsusväärselt järjest vähem kasutatakse. Kuulen ühtelugu vorme nagu kingasid (selle asemel, et kasutada mõnusalt lühidat vormi kingi), varjusid (varje), marjasid (marju) jne.

Kõiki osastava vorme muidugi ühtedes ja samades tähendustes ei kasutata. Kui sa näiteks ütled, et uutele relvadele (osastav) pöörati erilist tähelepanu, siis on olemas ka väljend rahvas tõusis relvile, mis on samuti mitmuse osastav.

Nii, et seenile on jumalast korrektne ja grammatiliselt õige keelekasutus, iseasi, kui mõne maitsele ei vasta. Pisut rohkem keelealast haridust ei teeks ka paha. Eelnev arutelu on ka hea näide sellest, kuidas teatmeteostest (tänapäeval ka googlist) on vähe kasu, kui ei tea, mida otsida.

No mu naise sõbranna tuli auto peale, et "sõita marja". Kõrvad tahtsid peast kukkuda ja oleks hea meelega lasknud tal rongiga minna...

Aga mis siis vahele tuli et ikkagi ei lasknud?

[Külaline]

Minu jaoks on “seenile” loogilisem kui “seenele” - analoogselt sõnaga “marjule”. Korjataksegi ju ikka hulgim seeni ja marju, mitte üks.

Aga mitmus on ju seened, mitte seenid

Heldeke küll! On ju ka marjad, mitte marjud, aga ometigi öeldakse “marjule”. See vorm ei moodustu nimetavast käändest! “Seeni” esineb ju mitmes muus käändes: osastavas on seeni (ja marju), seesütlevas on seenis/seentes (marjus/marjades), alalütlev on seenil/seentel (marjul/marjadel) jne. jne.

Lausa kurb lugeda, kuidas inimeste teadmised oma emakeelest on nii kasinad. Keeletajust rääkimata.

[Külaline]

Minu jaoks on “seenile” loogilisem kui “seenele” - analoogselt sõnaga “marjule”. Korjataksegi ju ikka hulgim seeni ja marju, mitte üks.

Aga mitmus on ju seened, mitte seenid

Heldeke küll! On ju ka marjad, mitte marjud, aga ometigi öeldakse “marjule”. See vorm ei moodustu nimetavast käändest! “Seeni” esineb ju mitmes muus käändes: osastavas on seeni (ja marju), seesütlevas on seenis/seentes (marjus/marjades), alalütlev on seenil/seentel (marjul/marjadel) jne.

Et siis sina käid üldse seentel?

[Külaline]

Uskumatu kontingent tõesti, kui midagi pole kuulnud või lihtsalt ei tea - saaks veel kitsa silmaringi kaela ajada aga selgub, et ka eki sõnaveebi kasutamine on täiskasvanud inimeste jaoks raketiteadus. Piinlik.

"Kuni järgmise ÕSi ilmumiseni määravad kirjakeele normi ÕSi uusim versioon ehk ÕS 2018 ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal."

Päris nii see ikkagi ei ole. Kui mingid reeglid on vahepeal muutunud või uusi sõnu juurde tulnud, siis lähtutakse ikka uutest normidest, mitte 2018. aasta ÕS-ist. Kui õpilane kasutab läbisegi sõnu "enamik" ja "enamus", siis tegemist ei ole veaga ja ka riigieksamil ei märgi seda keegi veaks. Sõnaveeb ongi EKI enda ühendsõnastik, mitte kellegi suvaline veebilehekülg. Ka õpilastel soovitatakse just seda kasutada.

[Külaline]

Aga mis teema sellega on, et keegi ei ütle "Ostsin kali", aga "Ostsin õlu" on riivab pidevalt kõrva? Jõin õlu, laud oli õluga koos ... jube!

[Nisu Kuuno]

Ma imestan, et siin foorumis on niipalju keelepedesid koos kes viitsivad mingi tühise asja üle juba 5 lehekülge vaielda.