Linnalegendid

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Linnalegendid

Postitus Postitas Külaline »

Kas teie teate oma kodukoha kohta mingeid põnevaid linnalegende? Majade, inimeste või mille iganes kohta, selliseid mis pole üldtuntud (nagu Valge daam)?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Minu jaoks on kõige tuntum linnalegend Ülemistel asunud lihakombinaadi kohta. Et seal läks vorstiks kõik, mis parasjagu masinas oli, ka hiired ja rotid.
Katerin
Teerajaja
Postitusi: 197
Liitunud: 01 Juun 2024 23:38
Kontakt:

Postitus Postitas Katerin »

Tean oma kodukandi legende päris hea hulga, aga need kõik on niisugused - no tõesti oma kodukandi lood, mida äratundmise hirmus ilma osaliste nõusolekuta avalikkusele jagada ei tihka. Ära pane pahaks!

Siia kuuluvad nt kohaliku külajoodiku veidrad kihlveod pudeli kangema nimel, hea suuvärgiga naabrimehe mahlakad ütlemised, kohaliku lahke anniga naisterahva tragikoomilised seiklused ja mõnede kraadedest laste lapsepõlvelood, mis meenutavad "Vahtramäe Emili" omi. Sellised on mu kodukoha vanad lood - hubased, omad ja armsad. Sihukesed mõnusad, mida lapsena vanaema ja ta sõbranna kõrval leivapoest koju kõmpides kuulasin välise ükskõiksusega, aga tegelikult kõrvu innukalt kikitades. Kui vanaema ja ta sõbranna oleksid aru saanud, kui palju need jutud mind tegelikult huvitavad, poleks nad neid ilmselt nõnda palju rääkida julgenud.

Nüüd on teised legendid - globaalsed või isiklikult tundmata inimestest, netist või ajalehest kuuldud-loetud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Aug 2024 21:40 Minu jaoks on kõige tuntum linnalegend Ülemistel asunud lihakombinaadi kohta. Et seal läks vorstiks kõik, mis parasjagu masinas oli, ka hiired ja rotid.
Olen ka selle legendiga üles kasvanud :lol: isegi inimese küüsi olevat nende vorstist leitud
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Katerin kirjutas: 01 Aug 2024 22:11 Tean oma kodukandi legende päris hea hulga, aga need kõik on niisugused - no tõesti oma kodukandi lood, mida äratundmise hirmus ilma osaliste nõusolekuta avalikkusele jagada ei tihka. Ära pane pahaks!

Siia kuuluvad nt kohaliku külajoodiku veidrad kihlveod pudeli kangema nimel, hea suuvärgiga naabrimehe mahlakad ütlemised, kohaliku lahke anniga naisterahva tragikoomilised seiklused ja mõnede kraadedest laste lapsepõlvelood, mis meenutavad "Vahtramäe Emili" omi. Sellised on mu kodukoha vanad lood - hubased, omad ja armsad. Sihukesed mõnusad, mida lapsena vanaema ja ta sõbranna kõrval leivapoest koju kõmpides kuulasin välise ükskõiksusega, aga tegelikult kõrvu innukalt kikitades. Kui vanaema ja ta sõbranna oleksid aru saanud, kui palju need jutud mind tegelikult huvitavad, poleks nad neid ilmselt nõnda palju rääkida julgenud.

Nüüd on teised legendid - globaalsed või isiklikult tundmata inimestest, netist või ajalehest kuuldud-loetud.
Sellised ongi need kõige huvitavamad. Päris lood päris inimestest, mida vanemad inimesed omavahel rääkisid ja lapsed kõrvad kikkis, ükskõiksust teeseldes täpselt mällu talletasid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Katerin kirjutas: 01 Aug 2024 22:11 Tean oma kodukandi legende päris hea hulga, aga need kõik on niisugused - no tõesti oma kodukandi lood, mida äratundmise hirmus ilma osaliste nõusolekuta avalikkusele jagada ei tihka. Ära pane pahaks!

Siia kuuluvad nt kohaliku külajoodiku veidrad kihlveod pudeli kangema nimel, hea suuvärgiga naabrimehe mahlakad ütlemised, kohaliku lahke anniga naisterahva tragikoomilised seiklused ja mõnede kraadedest laste lapsepõlvelood, mis meenutavad "Vahtramäe Emili" omi. Sellised on mu kodukoha vanad lood - hubased, omad ja armsad. Sihukesed mõnusad, mida lapsena vanaema ja ta sõbranna kõrval leivapoest koju kõmpides kuulasin välise ükskõiksusega, aga tegelikult kõrvu innukalt kikitades. Kui vanaema ja ta sõbranna oleksid aru saanud, kui palju need jutud mind tegelikult huvitavad, poleks nad neid ilmselt nõnda palju rääkida julgenud.

Nüüd on teised legendid - globaalsed või isiklikult tundmata inimestest, netist või ajalehest kuuldud-loetud.
Nii nunnu. Minu ema kohta räägiti kah asju, kuni üks hullunud armukade naine keset ööd pika pussnoaga meile sisse tungis. Nii nunnu, kui sa oled väike laps ja mingi karjuv tädi noaga su üles ajab ja oma meest su voodi alt otsib.
Kusjuures ei oska isegi seda naist süüdistada, "heasoovlikud" jutuvestjad olid ta viimse piirin viinud. Lihtsalt valetati oma lõbuks.
Ei, seda meest meil polnud, isegi ei teadnud teda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Aug 2024 10:34 Nii nunnu. Minu ema kohta räägiti kah asju, kuni üks hullunud armukade naine keset ööd pika pussnoaga meile sisse tungis. Nii nunnu, kui sa oled väike laps ja mingi karjuv tädi noaga su üles ajab ja oma meest su voodi alt otsib.
Kusjuures ei oska isegi seda naist süüdistada, "heasoovlikud" jutuvestjad olid ta viimse piirin viinud. Lihtsalt valetati oma lõbuks.
Ei, seda meest meil polnud, isegi ei teadnud teda.
See on väiksemate kohtade needus, et räägitakse taga. Mõni lihtsalt võetakse ette ja hakkabki lõksutamine pihta. Leitakse mingi "viga", kas on seelik liiga lühike või pluusi nööbid ülevalt lahti ja oledki litsi sildi külge saanud. Ei olnud üldse palju vaja, et kuulujutu-rattasse sattuda. Olen ise ühest sellisest kohast pärit, kus suvalise koha pealt tekkis kellegi kohta mingi kuulujutt. Sain seda ka omal nahal tunda ja seetõttu ma sealt ka ära kolisin.
Nisu Kuuno

Postitus Postitas Nisu Kuuno »

Toimus sotsialismi ajal. Üks tuntud kirjanik vedas kihla, et situb Tallinnas Raekoja platsi keskel päise päeva ajal. Sõitis pikas nahkmantlis võrriga kohale ja asus kükitades võrri putitama. Siis istus võrri selga ja sõitis minema. Aurav hunnik jäi maha. Kas linnalegend?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Nisu Kuuno kirjutas: 03 Aug 2024 22:30 Toimus sotsialismi ajal. Üks tuntud kirjanik vedas kihla, et situb Tallinnas Raekoja platsi keskel päise päeva ajal. Sõitis pikas nahkmantlis võrriga kohale ja asus kükitades võrri putitama. Siis istus võrri selga ja sõitis minema. Aurav hunnik jäi maha. Kas linnalegend?
Jah, kogu oma eheduses :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Nisu Kuuno kirjutas: 03 Aug 2024 22:30 Toimus sotsialismi ajal. Üks tuntud kirjanik vedas kihla, et situb Tallinnas Raekoja platsi keskel päise päeva ajal. Sõitis pikas nahkmantlis võrriga kohale ja asus kükitades võrri putitama. Siis istus võrri selga ja sõitis minema. Aurav hunnik jäi maha. Kas linnalegend?
Kes see tuntud kirjanik oli siis? Kui öelda ei tihka, pane näiteks mõni vihje tema loomingu kohta (tegelane raamatust vms).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mina tean seda Raekoja Platsi sittumise legendi ka, kuid tegijat esmajärjekorras kirjanikuks ei nimetaks: multitalent Tartust (muusik (laulja), tõlkija, kirjanik, näitleja ja teatrilavastaja)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 04 Aug 2024 12:36 Mina tean seda Raekoja Platsi sittumise legendi ka, kuid tegijat esmajärjekorras kirjanikuks ei nimetaks: multitalent Tartust (muusik (laulja), tõlkija, kirjanik, näitleja ja teatrilavastaja)
Nii ta on, aga ma ei hakka igaks juhuks nime välja ütlema, pärast kaevatakse kohtusse.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], Semrush [Bot] ja 5 külalist