Lapsele mehe perekonnanimi või naise perekonnanimi?

[Külaline]

Tore, nüüd siis teada, et enamik siit vastanutest vanamoodsad ja sina seda kindlasti nii ei teeks

[Külaline]

Tore, nüüd siis teada, et enamik siit vastanutest vanamoodsad ja sina seda kindlasti nii ei teeks

No täpselt, vanem generatsioon arvab ikka nii nagu vanasti

[Külaline]

Kas panite lapsele, lastele enda perekonnanime või mehe perekonnanime? Miks ? Olete otsusega rahul?
Kui pole lapsi, kelle nime paneksite juhul kui plaanite tulevikus lapsi?

Ise paneksin kindlasti lastele oma perekonnanime, ning selle klausliga oleks nõus lapsi saama. Ma ei pea õigeks, kuidas naine riskib raseduse ja sünnituse ajal paljuga, raskem töö on naise kanda ja siis peaks ta endale mehe nime võtma, lastele mehe nime panema Nagu rendiemakas, identiteeditu ja vahend MEHE "liini" jätkamiseks. Tekitab väga vastakaid tundeid.

Ei olemas mingit "naise perekonnanime" See on su isa perekonnanimi
Ehk nii või teisiti jätkad mingit MEHE liini. Ühe või teise mehe

[Külaline]

Kas panite lapsele, lastele enda perekonnanime või mehe perekonnanime? Miks ? Olete otsusega rahul?
Kui pole lapsi, kelle nime paneksite juhul kui plaanite tulevikus lapsi?

Ise paneksin kindlasti lastele oma perekonnanime, ning selle klausliga oleks nõus lapsi saama. Ma ei pea õigeks, kuidas naine riskib raseduse ja sünnituse ajal paljuga, raskem töö on naise kanda ja siis peaks ta endale mehe nime võtma, lastele mehe nime panema Nagu rendiemakas, identiteeditu ja vahend MEHE "liini" jätkamiseks. Tekitab väga vastakaid tundeid.

Ei olemas mingit "naise perekonnanime" See on su isa perekonnanimi
Ehk nii või teisiti jätkad mingit MEHE liini. Ühe või teise mehe

Kõigil pole nii. Minu laste isal on nt tema ema perekonnanimi, kellel omakorda küll, jah on isa oma.

Minu tädipojal on tema ema perekonnanimi.

Minul on ema esimese abikaasa perekonnanimi, kes pole mu isa ega üldse mitte keegi ning keda ma pole elu sees näinudki.

[Külaline]

Ei olemas mingit "naise perekonnanime" See on su isa perekonnanimi
Ehk nii või teisiti jätkad mingit MEHE liini. Ühe või teise mehe

Selles väites puudub loogika.

[Külaline]

Ei olemas mingit "naise perekonnanime" See on su isa perekonnanimi
Ehk nii või teisiti jätkad mingit MEHE liini. Ühe või teise mehe

Selles väites puudub loogika.

Kas su isa polnud mees või?

[Külaline]

Ei olemas mingit "naise perekonnanime" See on su isa perekonnanimi
Ehk nii või teisiti jätkad mingit MEHE liini. Ühe või teise mehe

Selles väites puudub loogika.

Kas su isa polnud mees või?

Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.

Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.

[Külaline]

Selles väites puudub loogika.

Kas su isa polnud mees või?

Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.

Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.

No siis on vanaisa nimi Kui rumal sa oled?
Ma kordan hästi aeglaselt üle: lastele pandi isa perekonnanimi. Naistel ei ole kunagi olnud mingeid OMA perekonnanimesid .
Kui oli üksikema, siis temal oli enda isa perekonnanimi. Ja nii edasi.
Naistel on perekonnanimi LAENATUD. Alati. Ema oli teise nimega ja tütar järgmisena. Kui hästi läheb.

[Külaline]

Selles väites puudub loogika.

Kas su isa polnud mees või?

Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.

Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.

Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse .
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.

Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.

[Külaline]

Kas su isa polnud mees või?

Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.

Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.

Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse .
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.

Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.

Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...

[Ants]

Kas su isa polnud mees või?

Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.

Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.

Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse .
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.

Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.

Ma ei kujuta ette, kuidas ma oleksin saanud edasi elada ilma sellise informatsioonita.

[Külaline]

No siis on vanaisa nimi Kui rumal sa oled?
Ma kordan hästi aeglaselt üle: lastele pandi isa perekonnanimi. Naistel ei ole kunagi olnud mingeid OMA perekonnanimesid .
Kui oli üksikema, siis temal oli enda isa perekonnanimi. Ja nii edasi.
Naistel on perekonnanimi LAENATUD. Alati. Ema oli teise nimega ja tütar järgmisena. Kui hästi läheb.

Meie suguvõsas on 4 põlve naisi olnud sama perenimega, mis esiema kunagi välja mõtles ja endale võttis. Suguvõssa abielludes on 2 meest võtnud naise nime, teised paarid on jäänud kumbki oma nimega. Lastel emade nimed.
Nii et praegu on 5. põlve poisil nimi, mis pärineb ainult naistelt.

[Külaline]

Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.

Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.

Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse .
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.

Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.

Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...

Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.

[Külaline]

Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse .
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.

Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.

Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...

Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.

Ehk vanaema MEHE nimega.

[Külaline]

Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...

Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.

Ehk vanaema MEHE nimega.

Eksmehe/eksabikaasa

[Külaline]

Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.

Ehk vanaema MEHE nimega.

Eksmehe/eksabikaasa

Me kõik oleme kunagi eksid.

[Külaline]

Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse .
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.

Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.

Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...

Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.

Muidu mul on suva neist nimedraamades, aga vat see juhtum on küll väga imelik.

[Külaline]

Kui abielus pole, läheb selle nimi, kellel ilusam on.
Ma ei vahetaks abielludes ka oma nime koledama vastu välja, miks ma peaks endale nii tegema.

[Külaline]

Kui abielus pole, läheb selle nimi, kellel ilusam on.
Ma ei vahetaks abielludes ka oma nime koledama vastu välja, miks ma peaks endale nii tegema.

Ma ei sünnita last, kui ma abielus pole.

[Külaline]

Ma ei sünnita last, kui ma abielus pole.

Õige suhtumine, n_ssida võib ka niisama lusti pärast mehega, kohe ei pea lapseteo peale mõtlema.