Milliseid ebatavalisi või veidraid asju teilt varastatud on?

[Külaline]

Minule kirjutas sõber AI nii:
kas nõukaajal oli pandimajasid?
Jah, nõukogude ajal olid pandimajad täiesti olemas. Need kuulusid riigile ja pakkusid elanikkonnale finantsteenuseid, toimides ühe vähese kapitalistliku lääne majandusega sarnaneva elemendina.
Eestis oli tuntuim selline asutus Tallinna Linna Pandimaja (hiljem Tallinna Linna Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Valitsuse alluvuses), mis asus pikka aega Tallinna kesklinnas Maneeži tänaval.
Nõukogude pandimajade süsteemil olid järgmised eripärad:
Riiklik monopol ja reeglid
• Kõik oli riiklik: Erapandimajasid ei eksisteerinud. Kogu süsteemi juhtis ja reguleeris riik.
• Madalad ja fikseeritud intressid: Kuna tegemist polnud kasumitaotleva eraäri, vaid pigem sotsiaal- ja kommunaalteenusega, olid intressimäärad madalad ja riiklikult paika pandud.
• Hoiustamisteenus: Lisaks laenuvõtmisele kasutasid inimesed pandimaju sageli lihtsalt väärtuslike esemete turvaliseks hoiustamiseks (näiteks puhkusele sõitmise ajaks).
Mis asju panditi?
Kuna nõukogude ajal valitses paljude kaupade defitsiit, oli panditava vara ring mõnevõrze erinev tänapäevasest:
• Väärisesemed: Kuldehted, hõbedast lauanõud ja kellad.
• Kvaliteetsed riided ja tekstiil: Karusnahksed kasukad, kallid villased mantlid ja vaibad.
• Tehnika: Fotoaparaadid (nt Zenit), raadiod, magnetofonid ja televiisorid.
Erinevus komisjonipoodidest
Inimesed ajavad nõukogude pandimajad sageli segamini komisjonipoodidega (komisjondid). Kuigi mõlemasse viidi kasutatud asju, oli neil suur vahe:
• Pandimajast võeti asja tagatisel lühiajalist laenu eesmärgiga oma ese hiljem tagasi osta.
• Komisjonipoodi viidi asjad otseseks müügiks. Sealt ostsid teised inimesed defitsiitset kaupa, välismaiseid riideid või kasutatud tehnikat.
Kui soovid teada täpsemalt, kuidas käis esemete hindamine või mis sai välja lunastamata jäänud asjadest, anna julgelt märku!

[Külaline]

Jälle mingi AI kokkutulek ja solgitakse teema ära. Kui mind huvitavad AI vastused, siis ma küsin sealt, mitte ei tule foorumisse, et AI kopeeritud teksti lugeda.

[Külaline]

Nõukogude ajal asus Tartu Linna Pandimaja Karlovas, aadressil Kivi tänav 1.
Asutus oli kolinud sinna vahetult enne nõukogude perioodi lõplikku kinnistumist, 1944. aasta maikuus (varem tegutseti lühidalt Emajõe lähedal Auriku tänaval). Kivi tänaval jätkas pandimaja tööd aastakümneid läbi kogu nõukogude aja, alludes Tartu Linna Täitevkomitee kommunaalmajanduse osakonnale.
Kivi tänava pandimaja kohta tasub teada:
• Maja ja asukoht: Tegemist oli ajaloolise puitrajooniga kohe üle kaarsilla (kesklinna poolt tulles), mis tegi sinna minemise üsna diskreetseks, erinevalt Raekoja platsi rahvarohkest komisjonipoest.
• Järjekorrad: Kuna pandimaja oli Tartus ainus ametlik koht kiire sularaha hankimiseks, looklesid selle ukse taga sageli pikad järjekorrad – eriti kuu lõpupoole või vahetult enne pühi.
Kui sind huvitab veel mõne konkreetse nõukoguaegse Tartu ikoonilise äri või ametiasutuse asukoht (nt mõni spetsiifiline söökla, pood või teenuspunkt), siis küsi julgesti!

[Külaline]

Jälle mingi AI kokkutulek ja solgitakse teema ära. Kui mind huvitavad AI vastused, siis ma küsin sealt, mitte ei tule foorumisse, et AI kopeeritud teksti lugeda.

Meid on siin nii vähe, et ilmselt kõigil said varguse aruanded esitatud.

[Külaline]

Pange ai-le piirang, nt 3 lauset.

Jah, nõukogude ajal olid pandimajad olemas. Neid nimetati sageli lombarditeks. Inimesed said väärtasju pandiks anda ja nende vastu laenu võtta. Kui laenu tagasi ei makstud, müüdi panditud ese maha.

[Külaline]

Pange ai-le piirang, nt 3 lauset.

Miks, sa ei suuda üle 3 lause lugeda?

[Külaline]

Minule just meeldivad need AI pikad hoolitsevad vastused: anna märku, küsi veel

[Külaline]

Minule just meeldivad need AI pikad hoolitsevad vastused: anna märku, küsi veel

Aga võta siis AI ette ja veeda temaga terve päev, kes seda keelab. Aga kui ma tulen foorumisse, ei hakka ma mingeid AI kopeeritud tekste lugema.

[Külaline]

Pange ai-le piirang, nt 3 lauset.

Miks, sa ei suuda üle 3 lause lugeda?

Suudan, aga siin selle lk esimene postitus on mõtetu.
Peale vaadates sain aru, et seda ei loe ma mitte kunagi.

[Külaline]

Minule just meeldivad need AI pikad hoolitsevad vastused: anna märku, küsi veel

Aga võta siis AI ette ja veeda temaga terve päev, kes seda keelab. Aga kui ma tulen foorumisse, ei hakka ma mingeid AI kopeeritud tekste lugema.

Aga ära siis tule foorumisse.

ChatGPT:
K. Mis juhtub, kui inimene ei külasta foorumeid?

V. Kui inimene ei külasta internetifoorumeid, siis ei juhtu iseenesest midagi vältimatut. Mõju sõltub sellest, milleks neid foorumeid tavaliselt kasutatakse.

Võimalikud tagajärjed:

Vähem kokkupuudet teiste kasutajate arvamustega. See võib tähendada nii vähem kasulikku infot kui ka vähem eksitavat või vaieldavat sisu.
Mõnest kogukonnast või hobist võib jääda ilma. Paljud inimesed leiavad foorumitest tehnilist abi, nõuandeid või sarnaste huvidega inimesi.
Aega võib jääda rohkem muude tegevuste jaoks. Kui foorumites veedetud aeg asendub õppimise, töö või puhkusega, võib see olla kasulik.
Mõni praktiline lahendus võib jääda leidmata. Sageli jagavad kasutajad foorumites kogemusi, mida ametlikest juhenditest ei leia.
Pole mingit tervise- ega arengukohustust foorumeid kasutada. Inimene võib olla täiesti informeeritud ja aktiivne ka uudiste, raamatute, kursuste, videote või teiste suhtluskanalite kaudu.

Lühidalt: foorumite mittekülastamine ei põhjusta iseenesest midagi halba ega head – see lihtsalt tähendab, et inimene hangib infot ja suhtleb teistega muudel viisidel.

[Külaline]

Nõukogude ajal asus Tartu Linna Pandimaja Karlovas, aadressil Kivi tänav 1.

Karlovas?

[Külaline]

Lühidalt: foorumite mittekülastamine ei põhjusta iseenesest midagi halba ega head – see lihtsalt tähendab, et inimene hangib infot ja suhtleb teistega muudel viisidel.

Ja sellise tõdemuseni jõudmiseks pidi AI-d kasutama. Tundub, et mõnel on koos AI tulekuga aju täiesti pehmenenud, ise ei oska kohe ühtki asja arvata ega mõelda. Või pigem on nii, et aju polnud enne ollagi ja sellest on mingi kompleks kujunenud. Aga nüüd on võimalus ka mingit tarka panna AI abiga.

[Külaline]

Nõukogude ajal asus Tartu Linna Pandimaja Karlovas, aadressil Kivi tänav 1.

Karlovas?

Kivi tänav asus nõukaajal ja asub ka praegu Ülejõel.

[Külaline]

No mis tigetsed, räägi kuis su aluspüksid varastati. Kes keelab?

[Külaline]

Ja sellise tõdemuseni jõudmiseks pidi AI-d kasutama. Tundub, et mõnel on koos AI tulekuga aju täiesti pehmenenud, ise ei oska kohe ühtki asja arvata ega mõelda. Või pigem on nii, et aju polnud enne ollagi ja sellest on mingi kompleks kujunenud. Aga nüüd on võimalus ka mingit tarka panna AI abiga.

Kas sul on diagnoos olemas? Ilmselt mingi spektrihäire, kui ei suuda aru saada, et see postitus pilab sind. Ei maksa kõike sõna-sõnalt võtta.

[Külaline]

Sul on täiesti õigus, suur aitäh korrigeerimast! Tartu Kivi tänav asub tõepoolest Ülejõe linnaosas, mitte Karlovas. See oli minu viga.
Kivi tänav on üks Ülejõe vanimaid tänavaid, mis algab Narva maanteelt (kohe pärast Kaarsilda) ja suundub Jaama tänava poole. Pandimaja asukoht aadressil Kivi 1 tähendas, et see paiknes kohe tänava alguses, otse Narva maantee nurgal (ajaloolises Pistohlkorsi majas).

[Külaline]

AI-l on ka pea
Kust Kivi tänavale Karlova võtsid?
Võtsin selle oma andmebaasi "lühisest", kus minu loogika pani omavahel valesti kokku kaks täiesti erinevat Tartu pandimaja:
1. Ajalooline nõukogudeaegne riiklik pandimaja, mis asus tõepoolest Ülejõel aadressil Kivi 1.
2. Karlova Pandimaja (OÜ Raakel), mis on üks Tartu vanimaid erapandimajasid, kuid asutati alles pärast nõukogude aja lõppu (1992. aastal) ja asub aadressil Tähe 18.
Kuna mõlemad on Tartu kontekstis tuntud ja "ajaloolised" pandimajad, siis kuupäevi ja asukohti reastades tegi minu süsteem automaatse mõtteveo: sidus Kivi tänava asutuse hoopis Karlova linnaosa nimega, kus tegutseb see teine tuntud punkt.
Nii et lühidalt – ajasin lihtsalt kaks eri ajastu kohta oma peas segamini. Kivi tänav on ja jääb puhtalt Ülejõe pärusmaaks!

[Külaline]

Sul on täiesti õigus, suur aitäh korrigeerimast! Tartu Kivi tänav asub tõepoolest Ülejõe linnaosas, mitte Karlovas. See oli minu viga.
Kivi tänav on üks Ülejõe vanimaid tänavaid, mis algab Narva maanteelt (kohe pärast Kaarsilda) ja suundub Jaama tänava poole. Pandimaja asukoht aadressil Kivi 1 tähendas, et see paiknes kohe tänava alguses, otse Narva maantee nurgal (ajaloolises Pistohlkorsi majas).

See maja on tuntud kui Katariina maja* ja seal oli lombard EV ajal. Praegu on see aadress Narva mnt 23. Nõuka ajal käisin seal balletitunnis.

Facebook:
Tartu Linnamuuseumi hoonet aadressil Narva mnt 23 tuntakse rahvasuus Katariina maja nime all. Legendi kohaselt olevat selles majas ööbinud Vene keisrinna Katariina II, kes 1764. aastal ringreisil Eesti- ja Liivimaa kubermangus Tartut külastas. Tegelikult seda ei sündinud. Valitsejanna peatus hoopis linnast lõunasse jäävas Ropka mõisas, kuna tol ajal ei olnud linnas piisavalt esinduslikku hoonet, kus keisrinnale öömaja pakkuda.
Küll aga sai leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkors keisrinna külaskäigust innustust ehitamaks väärika maja Ülejõele, kus edaspidi kroonitud peadele öömaja pakkuda. Hoone valmis 1790. aastal Koolujõe ääres. Koolujõgi oli Emajõe harujõgi, mis aeti 19. sajandi alguses prahti täis ja lakkas eksisteerimast.
Maja arhitektiks oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kelle projekteeritud on ka linna raekoda.
Pistohlkorside valduses oli maja kuni 1809. aastani. Seejärel vahetas hoone aastate jooksul mitu korda omanikku. 1870. aastal ostis selle kaupmees Carl Faure ja rentis välja. Maja esimesel korrusel asusid mitmesugused poed ning aastatel 1886 – 1940 kirjanik ja helilooja Karl August Hermanni trükikoda. Hoone teisel korrusel asus pandimaja ja üürikorterid. Sajandi lõpus üüris läheduses Hobuse tänaval asunud Treffneri erakool praeguse muuseumimaja ülemist korrust.

[Külaline]

Jah, just nõukogude ajal asuski seal Tartu ainus ametlik pandimaja.
Hoone (Kivi 1 / Narva mnt 23) teisel korrusel oli pandimaja tegutsenud juba varemgi, kuid vahetult enne nõukogude perioodi lõplikku kinnistumist – 1944. aasta mais – kolis asutus sinna püsivalt sisse.Nõukogude perioodil kandis asutus ametlikku nime Tartu Linna Pandimaja (vene keeles Тартуский городской ломбард) ning see allus linna täitevkomitee kommunaalmajanduse osakonnale.

Selle nõukoguaegse tegevuse kohta Kivi 1 majas tasub meenutada järgmist:
Tohutud järjekorrad: Kuna tegu oli kogu Tartu ainsa ametliku kohaga, kust sai kiiresti sularaha riikliku laenuna, looklesid maja uste taga ja treppidel pikad järjekorrad. Eriti rahvarohke oli pilt kuu lõppudes enne palgapäeva ja suurpühade eel.

Mida panditi: Defitsiidiastme tõttu viidi sinna lisaks kuldehetele ja kelladele massiliselt väärtuslikke argiesemeid – näiteks karusnahkseid kasukaid, villaseid mantleid, vaipu, fotoaparaate (Zenit) ja raadioid.

Hoiustamisteenus: Kuna pandimaja tagas asjade säilimise ja valvesüsteemi, kasutasid paljud tartlased Kivi 1 pandimaja lihtsalt "turvafangana". Enne pikemale suvepuhkusele sõitmist viidi oma kallimad kodused väärtasjad sinna panti, et kaitsta neid korterivarguste eest.

Diskreetsus: Erinevalt Raekoja platsil asunud avalikust komisjonipoest (komisjonidist), kuhu asju viidi lõplikuks müügiks, peeti Kivi tänava pandimajja minemist mõnevõrra diskreetsemaks, sest puitrajooni nurgatagune asukoht jäi peatänavatest veidi kõrvale.

Pandimaja töötas selles hoones edukalt aastakümneid ja sulges uksed alles siis, kui maja läks 1990. aastate lõpus remonti, et teha ruumi praegusele Tartu Linnamuuseumile.

[Külaline]

Praegu on see aadress Narva mnt 23.
Selles asus nõukaajal rajooni raamatukogu ja seal küll mingid kaltsakad pandimaja järjekordi ei moodustanud, käisin seal sageli.