"Pole hullu "või "ise oled süüdi"

[Külaline]

Kas te rohkem lohutate, annate tuge või kritiseerite ja osutate vigadele, kui kellelgi läks mingi asi halvasti oma süü või vea tõttu.

[Külaline]

Ikka lohutan, aga seda reaalsuse piiridesse jäädes
Kui inimesel on oma süü tõttu midagi valesti läinud, ega siis parastamine ja näägutamine asja paremaks tee. Mulle üldse ei meeldi need "ise oled süüdi" kaagutamised. Enamik inimesi mõistab, kui oma süü tõttu mingi jama kokku on keeranud ja see teadmine teeb juba niigi olemise kehvemaks, seega jah, lohutan.

[Külaline]

Olen õppinud olema vait, või püüdma olla toeks. Aga sisemuses ütleb keegi- ise oled süüdi/loll.
Olen mõelnud ka et ise ma ju tahaks ka lohutust, miks siis mul endal tuleb esimese asjana pähe parastus või süüdistus.
Äkki on see mu lapsepõlvest, kus ema tahtis olla ikka kindel, et ma sain aru kui suur viga see on, et see enam ei korduks, et ma ikka aru saaks sellest. Sest kui lohutada, ju ta kartis, et ma ei õpi. Või et ma piisavalt kannataks, ega muidu meelde jää.

[Külaline]

Eks see ikka oleneb veast ka. Näiteks sellele kunstnike liidu raamatupidajale, kes pättidele 700 000 ära kandis, ei saa mitte kuidagi "pole hullu" öelda.

[Külaline]

Eks see ikka oleneb veast ka. Näiteks sellele kunstnike liidu raamatupidajale, kes pättidele 700 000 ära kandis, ei saa mitte kuidagi "pole hullu" öelda.

Mis seal ikka siis enam tänitada, ta tunneb ennast ise selle tõttu juba nii halvasti, kui võimalik on, lisaks kaotas ka mitukümmend tuhat isiklikku raha. Pigem võib öelda, et kunstnike liit on siin rohkem süüdi, kellel olid süsteemid nii lonkavad, et selline asi oli üldse võimalik. Üks inimene ei peaks otsustama rahakasutuse üle, kui on mängus suured summad. Riigiasutustes peavad rahakasutuse kinnitama kolm inimest. Väga kummaline, et seal jäeti see ühe inimese kanda. Ülekanded toimusid nädala jooksul ja keegi rohkem peale raamatupidaja sellest teada ei saanud.

[Külaline]

Mis seal ikka siis enam tänitada, ta tunneb ennast ise selle tõttu juba nii halvasti, kui võimalik on, lisaks kaotas ka mitukümmend tuhat isiklikku raha.

No ega lohutamiseks ka mingit põhjust pole!

[Külaline]

Tõsi, ega sellest tagantjärgi näägutamisest kasu tõesti pole. Ja pole ka meeldiv. Ja muidugu oleneb eksimusest.
Oma lapsele ma olen öeldnud "ma ju ütlesin sulle mitu korda..."
No näiteks kõõlub tooliga ja tool läheb katki(ise haiget ei saa)
Polu hullu olen öelnud, kui veetass kogemata maha kukub ja katki läheb. Või üldse midagi kogemata katki läheb ja päriselt ka suurt jama sellest ei teki. Küll aga ei ütle ma seda lapsele siis, kui ta päriselt mingit emotsiooni tunneb või haiget saab, et "pole hullu". On hullu ikka tema jaoks, kui laps selle peale võimsalt reageerib. Selle ütlemine oleks nagu teise tunnete pisendamine.

[Külaline]

Võib olla nii, et laps päriselt nutabki nüüd,kui akna ära lõhkus. Enne küll kerlasid et selle seina vastu ei tohi mängida.
Läks see pall ju ikka kogemata aknasse.
Mina sel juhul olen võtnud lapse taskurahast osa ja maksab selle nö kinni. Sest ka täiskasvanute maailman on nii. Tuleb katkise asemele uus osta. Isegi kui kogemata lõhkusid.

[Külaline]

Eks see ikka oleneb veast ka. Näiteks sellele kunstnike liidu raamatupidajale, kes pättidele 700 000 ära kandis, ei saa mitte kuidagi "pole hullu" öelda.

Mis seal ikka siis enam tänitada, ta tunneb ennast ise selle tõttu juba nii halvasti, kui võimalik on, lisaks kaotas ka mitukümmend tuhat isiklikku raha. Pigem võib öelda, et kunstnike liit on siin rohkem süüdi, kellel olid süsteemid nii lonkavad, et selline asi oli üldse võimalik. Üks inimene ei peaks otsustama rahakasutuse üle, kui on mängus suured summad. Riigiasutustes peavad rahakasutuse kinnitama kolm inimest. Väga kummaline, et seal jäeti see ühe inimese kanda. Ülekanded toimusid nädala jooksul ja keegi rohkem peale raamatupidaja sellest teada ei saanud.

MInd hämmastab, et kuidas raamatupidaja ise EI MÄRGANUD, et arvetelt iga päev raha välja läheb. Kas ta siis panka üldse ei vaadanud või mingit teavitust ei tulnud. Pangaga ei rääkinud. Olles ise ettevõtja - täiesti arusaamatu. Mingi jama on käimas ja mitte kellelegi ei räägi. Ta oli ju riigifirma töötaja, seega kui ise midagi valesti ei teinud, ei ole ju ka vastutav, loomulikult antakse info edasi, et juhtkond tegeleks, oleks abiks jne. Ma saan aru, et inimesed on mõjutatavad, aga kas tõesti on ainus võimalus kõik välistada- ei saa ülekandeid teha X summast alates ilma teise allkirjata, reeglistik nina ette, mida teha mingis olukorras? Äkki siis juba panna AI valvama igat liigutust, palju lihtsam ja sealt jõuame selleni, et kas neid raamatupidajaid siis üldse tulevikus vaja on, kui on kord nii mõjutavad elemendid.... Või aitaks mingi spetskoolitus, kus kõiki rahadega tegelevaid inimesi treenitakse sõna otseses mõttes mõtlema esmalt? Siin on täitsa kasutamata potensiaal koolitajatele!

[Külaline]

Eks see ikka oleneb veast ka. Näiteks sellele kunstnike liidu raamatupidajale, kes pättidele 700 000 ära kandis, ei saa mitte kuidagi "pole hullu" öelda.

Mis seal ikka siis enam tänitada, ta tunneb ennast ise selle tõttu juba nii halvasti, kui võimalik on, lisaks kaotas ka mitukümmend tuhat isiklikku raha. Pigem võib öelda, et kunstnike liit on siin rohkem süüdi, kellel olid süsteemid nii lonkavad, et selline asi oli üldse võimalik. Üks inimene ei peaks otsustama rahakasutuse üle, kui on mängus suured summad. Riigiasutustes peavad rahakasutuse kinnitama kolm inimest. Väga kummaline, et seal jäeti see ühe inimese kanda. Ülekanded toimusid nädala jooksul ja keegi rohkem peale raamatupidaja sellest teada ei saanud.

MInd hämmastab, et kuidas raamatupidaja ise EI MÄRGANUD, et arvetelt iga päev raha välja läheb. Kas ta siis panka üldse ei vaadanud või mingit teavitust ei tulnud. Pangaga ei rääkinud. Olles ise ettevõtja - täiesti arusaamatu. Mingi jama on käimas ja mitte kellelegi ei räägi. Ta oli ju riigifirma töötaja, seega kui ise midagi valesti ei teinud, ei ole ju ka vastutav, loomulikult antakse info edasi, et juhtkond tegeleks, oleks abiks jne. Ma saan aru, et inimesed on mõjutatavad, aga kas tõesti on ainus võimalus kõik välistada- ei saa ülekandeid teha X summast alates ilma teise allkirjata, reeglistik nina ette, mida teha mingis olukorras? Äkki siis juba panna AI valvama igat liigutust, palju lihtsam ja sealt jõuame selleni, et kas neid raamatupidajaid siis üldse tulevikus vaja on, kui on kord nii mõjutavad elemendid.... Või aitaks mingi spetskoolitus, kus kõiki rahadega tegelevaid inimesi treenitakse sõna otseses mõttes mõtlema esmalt? Siin on täitsa kasutamata potensiaal koolitajatele!

Samas on see ka riigifirma enda suur möödalaskmine, kui kogu firma rahaline seis jäetakse ühe inimese meelevalda. Inimene võib ise olla ebaaus, minna hulluks, seniilseks, mis iganes võib juhtuda. See on juhtimisviga, mille eest vastutab juhtkond, mitte üks suvaline reatöötaja. Nüüd on hea ajada selle ühe rumala tädi kaela kogu oma tegemata töö. Fakt on see, et süsteem oli vigane, et selline asi sai juhtuda.

[Külaline]

Mis seal ikka siis enam tänitada, ta tunneb ennast ise selle tõttu juba nii halvasti, kui võimalik on, lisaks kaotas ka mitukümmend tuhat isiklikku raha. Pigem võib öelda, et kunstnike liit on siin rohkem süüdi, kellel olid süsteemid nii lonkavad, et selline asi oli üldse võimalik. Üks inimene ei peaks otsustama rahakasutuse üle, kui on mängus suured summad. Riigiasutustes peavad rahakasutuse kinnitama kolm inimest. Väga kummaline, et seal jäeti see ühe inimese kanda. Ülekanded toimusid nädala jooksul ja keegi rohkem peale raamatupidaja sellest teada ei saanud.

MInd hämmastab, et kuidas raamatupidaja ise EI MÄRGANUD, et arvetelt iga päev raha välja läheb. Kas ta siis panka üldse ei vaadanud või mingit teavitust ei tulnud. Pangaga ei rääkinud. Olles ise ettevõtja - täiesti arusaamatu. Mingi jama on käimas ja mitte kellelegi ei räägi. Ta oli ju riigifirma töötaja, seega kui ise midagi valesti ei teinud, ei ole ju ka vastutav, loomulikult antakse info edasi, et juhtkond tegeleks, oleks abiks jne. Ma saan aru, et inimesed on mõjutatavad, aga kas tõesti on ainus võimalus kõik välistada- ei saa ülekandeid teha X summast alates ilma teise allkirjata, reeglistik nina ette, mida teha mingis olukorras? Äkki siis juba panna AI valvama igat liigutust, palju lihtsam ja sealt jõuame selleni, et kas neid raamatupidajaid siis üldse tulevikus vaja on, kui on kord nii mõjutavad elemendid.... Või aitaks mingi spetskoolitus, kus kõiki rahadega tegelevaid inimesi treenitakse sõna otseses mõttes mõtlema esmalt? Siin on täitsa kasutamata potensiaal koolitajatele!

Samas on see ka riigifirma enda suur möödalaskmine, kui kogu firma rahaline seis jäetakse ühe inimese meelevalda. Inimene võib ise olla ebaaus, minna hulluks, seniilseks, mis iganes võib juhtuda. See on juhtimisviga, mille eest vastutab juhtkond, mitte üks suvaline reatöötaja. Nüüd on hea ajada selle ühe rumala tädi kaela kogu oma tegemata töö. Fakt on see, et süsteem oli vigane, et selline asi sai juhtuda.

Jah, absoluutselt. Aga riigifirmad käivadki meie kõigi rahadega sel viisil ümber. Kui pole enda raha, siis nagu polekski päris raha. Võib kulutada siia ja sinna, pidusid ja tähtpäevi tähistada, bände tellida ja üha luksuslikumatele pindadele kolida. Ja muidugi, mis on pigem reegel, kui erand - maksta pidevalt suuri summasid ebaõiglaselt vallandatud töötajatele. Mis paneb mõtlema palgatud juristide tasemele - äkki kellegi sugulased?

[Külaline]

Osad raamatupidajad teevad uskumatult lohakaid vigu.
Arve liikumist nad ilmselt igapäev ei jälgi(oleneb vist ka firma tüübist ilmselt) aga mingeid bilansse nad ju ikka teevad ja sealt peaks asi välja tulema.
Mul tuttava firmas raamatupidaja arvestas töötaja puhkuserahad valesti ja siis oi ups töötaja pidi tagasi maksma. Raamatupidaja laiutas käsi, et ups inimlik viga. Mina süüdi pole.