Estonglish

[Külaline]

Kas estonglish on nii häiriv? Rikub keelt?
Kui varem, kui vene keelt osati rohkem, kasutati samamoodi vene keelseid sõnu eesti keeles rääkides.
Kui ma mõtlen vahele, siis inglise keeles väljendatakse rohkem tundeid inglise keeles. Vene keelest laenati teist sorti sõnu. Roppust, mingi lolluse võrdlus,

[Külaline]

On häiriv, sest suur osa nendest räägib ka inglise keelt valesti. Või kasutavad sõnu vales kontekstis. Üks pudru ja kapsad ühesõnaga. Seega rikub mõlemat keelt.

[Külaline]

Vene keele sünu ei kasutatud ka ju kuidagi teisiti. Ometi jäi eesti keel alles. Ja varem seda oli veel saksa keele pealetung eesti keelde.

[Külaline]

Jah, nõuka ajal kasutati eestis kõnekeeles mõningaid vene keele päritoluga sõnu, nt subbotnik (laupäevak), dekreetpuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus), autolavka (mobiilne ratastel kauplus), kolhoosnik jne, AGA eestlased EI rääkinud omavahel vene keeles, nagu praegusel ajal noorte hulgas tundub suht tavapärane olevat.
Ma pean õpetajana nädalas palju kordi õpilasi tunni ajal korrale kutsuma "tunni ajal kasutame eesti keelt", seda kasutan 15% juhtudel, kui 2 vene perest õpilast räägivad tunni ajal vene keeles omavahel ja 85% juhtudel, kui eesti õpilased räägivad omavahel tunni ajal inglise keeles.

[Tolmukübe]

Minu arust see estonglish on häiriv, ma ei pea iga inglise keelset väljendit teadma, siis mõistata, mida sellega öelda tahetakse. Tegelikult ma ei mõistata, libistan lihtsalt silmadega üle, kah mul vaja teada, mida mõni kommentaator mõtleb. Ma olen ikka mõelnud, väliseestlased, kes eesti keelt (hästi) ei oska, kuidagi kurb on nagu. Nimi on eesti oma, aga keelt ei mõika. Minu arust need inglise keelsed sõnad eesti keeles rikuvad keelt. Iseasi, kes neid kasutavad, kas väheharitud, või teismelised, või kes. Või sellised, kes kõike välismaist kummardavad, maakeeli ei kõlba enam kõneleda, siis estonglish tundub ehk kuidagi nagu peenem nende arust. Minu arust ei tundu peenem, minu arust on koledam. Loodame, et see väga laialt ei levi.

[Külaline]

Vene keelest tulid üle slängisonad voi sonad, millele taheti anda mingit rohku. Mu 13-a raagib aga samuti eesti sobraga inglise keeles ja samal ajal ei ole tema eesti keel ilus ja nüansirohke. Koolitoos oli tal vaja teada 200 “ilusa eestikeelse sõna” tahendust. Seal olid “helde” ja “helge” ja “tõrelema” ja “kurjustama” jne. Kui ma mõtlema hakkan, siis vbl ongi keeruline mõelda, millal priiskan ja millal ruttan, aga seda, isa on helde siis kui ta naeratab… vähene lugemus, enamasti ingliskeelne visuaalne maailm (filmid, some ja videod). Lastest, kes ise emakeelt ei oska, ei ole ka oma lastele midaginpqremat opetamas. Lihtsad asjad saavad raagitud - tana on kana ja kartulid lounaks. Aga see, et tegemist on smooritud kana ja keedetud värske kartuliga, on juba liig. Kahjuks.

[Külaline]

Üks kommenteerija ütles siin enne väga õigesti- nõukajal oskaid kõik vene keelt mingil määral, kuid eesti noored ei rääkinud omavahel selles. Teatud väljendeid loomulikult kasutati ja kasutatakse praegugi. Kuid klienditeenindajana töötades tahaks vahel lausa karjuda -tulevad poodi paar 16-17 aastast tüdrukut, räägivad paar sõna eesti keeles ja edasine jutt käib vaid inglise keeles. Kusjuures-olengi märganud trendi-tüdrukud räägivad omavahel enamasti inglise keeles, poistel tuleb jutu sisse mõni ingliskeelne lause.

[Külaline]

Häiriv on siis, kui julma pannakse. Üksikud sõnad-väljendid siin ja seal ei sega. Kasutan igapäevaselt ka ise sõnu erinevatest keeltest, peaasjalikult inglise, vene, saksa ja soome keelest, harvem tuleb sekka ka muid. See ei tähenda, et ma ei teaks eestikeelset vastet, vaid teine sõna sobib mingil põhjusel konteksti paremini: on tabavam, värvikam, muudab sõnastuse huvitavamaks vms. Samuti täidavad need mõnikord keelemängu funktsiooni, a'la 'herilased' asemel ütled 'erilaiset' (inspo soome keelest) vms. Aga ma olen ka enesekindel keelekasutaja ega pelga keelega vabalt ümber käia.

Soovitan ka seda artiklit: https://konetoru.ee/estonglish-tungib-p ... -voi-muut/

[Külaline]

Rikub küll.
Loed näiteks, kuidas üks omaarust influencer kutsub oma "follojaid contenti subskraisima" ja mõtled, et no jumal küll, miks sa seda eesti keeles öelda ei oska!

[Külaline]

Vene keelest tulid üle slängisonad voi sonad, millele taheti anda mingit rohku. Mu 13-a raagib aga samuti eesti sobraga inglise keeles ja samal ajal ei ole tema eesti keel ilus ja nüansirohke. Koolitoos oli tal vaja teada 200 “ilusa eestikeelse sõna” tahendust. Seal olid “helde” ja “helge” ja “tõrelema” ja “kurjustama” jne. Kui ma mõtlema hakkan, siis vbl ongi keeruline mõelda, millal priiskan ja millal ruttan, aga seda, isa on helde siis kui ta naeratab… vähene lugemus, enamasti ingliskeelne visuaalne maailm (filmid, some ja videod). Lastest, kes ise emakeelt ei oska, ei ole ka oma lastele midaginpqremat opetamas. Lihtsad asjad saavad raagitud - tana on kana ja kartulid lounaks. Aga see, et tegemist on smooritud kana ja keedetud värske kartuliga, on juba liig. Kahjuks.

Aga kas sa ise ikka seletad iga kord lahti, et "smooritud - see tähendab pruunistatud ja seejärel vedelikus hautatud", "värske kartul tähendab samal suvel kasvanud ja ülesvõetud kartulit" jne jne.? Või sa muudad oma sõnavara lastega rääkides vaesemaks, väldid mõnda sõna?

Nii palju olen kuulnud ja lugenud, et teismelised ei oska eesti keelt. Minu jaoks on see hämmastav. Mul on koolilapsed (7, 10 ja 13) ja nemad küll räägivad omavahel ja sõpradega eesti keelt. Jah, teismeliste moesõnad (oumaigaad, sas, noob) on sees. Aga muidu, ei saa kurta - oskavad eesti keelt küll. Kusjuures, ühe lapse parim sõber on segaperekonnast (Aasia päritolu ema, eesti isa), aga ka see laps räägib eesti keeles. Küsitud on sõnu nagu "ürt", "võrse" jms. (mille tähendust ei tea ilmselt kõik täiskasvanudki). Olen väiksest peale alati, kui kasutan mõnda sellist sõna, mida laps ei tea, sõna tähenduse lahti seletanud - ja järgmine kord, kui see sõna ette tuleb, laps teab. Vahel on lõbusaid olukordi ka olnud, kus mõni täiskasvanu ei söanda mõnda terminit öelda (sest peab liiga keeruliseks) - ja siis laps ütleb ise selle termini

[Külaline]

Vene keelest tulid üle slängisonad voi sonad, millele taheti anda mingit rohku. Mu 13-a raagib aga samuti eesti sobraga inglise keeles ja samal ajal ei ole tema eesti keel ilus ja nüansirohke. Koolitoos oli tal vaja teada 200 “ilusa eestikeelse sõna” tahendust. Seal olid “helde” ja “helge” ja “tõrelema” ja “kurjustama” jne. Kui ma mõtlema hakkan, siis vbl ongi keeruline mõelda, millal priiskan ja millal ruttan, aga seda, isa on helde siis kui ta naeratab… vähene lugemus, enamasti ingliskeelne visuaalne maailm (filmid, some ja videod). Lastest, kes ise emakeelt ei oska, ei ole ka oma lastele midaginpqremat opetamas. Lihtsad asjad saavad raagitud - tana on kana ja kartulid lounaks. Aga see, et tegemist on smooritud kana ja keedetud värske kartuliga, on juba liig. Kahjuks.

Aga kas sa ise ikka seletad iga kord lahti, et "smooritud - see tähendab pruunistatud ja seejärel vedelikus hautatud", "värske kartul tähendab samal suvel kasvanud ja ülesvõetud kartulit" jne jne.? Või sa muudad oma sõnavara lastega rääkides vaesemaks, väldid mõnda sõna?

Nii palju olen kuulnud ja lugenud, et teismelised ei oska eesti keelt. Minu jaoks on see hämmastav. Mul on koolilapsed (7, 10 ja 13) ja nemad küll räägivad omavahel ja sõpradega eesti keelt. Jah, teismeliste moesõnad (oumaigaad, sas, noob) on sees. Aga muidu, ei saa kurta - oskavad eesti keelt küll. Kusjuures, ühe lapse parim sõber on segaperekonnast (Aasia päritolu ema, eesti isa), aga ka see laps räägib eesti keeles. Küsitud on sõnu nagu "ürt", "võrse" jms. (mille tähendust ei tea ilmselt kõik täiskasvanudki). Olen väiksest peale alati, kui kasutan mõnda sellist sõna, mida laps ei tea, sõna tähenduse lahti seletanud - ja järgmine kord, kui see sõna ette tuleb, laps teab. Vahel on lõbusaid olukordi ka olnud, kus mõni täiskasvanu ei söanda mõnda terminit öelda (sest peab liiga keeruliseks) - ja siis laps ütleb ise selle termini

[Külaline]

Häiriv on siis, kui julma pannakse. Üksikud sõnad-väljendid siin ja seal ei sega. Kasutan igapäevaselt ka ise sõnu erinevatest keeltest, peaasjalikult inglise, vene, saksa ja soome keelest, harvem tuleb sekka ka muid. See ei tähenda, et ma ei teaks eestikeelset vastet, vaid teine sõna sobib mingil põhjusel konteksti paremini: on tabavam, värvikam, muudab sõnastuse huvitavamaks vms. Samuti täidavad need mõnikord keelemängu funktsiooni, a'la 'herilased' asemel ütled 'erilaiset' (inspo soome keelest) vms. Aga ma olen ka enesekindel keelekasutaja ega pelga keelega vabalt ümber käia.

Soovitan ka seda artiklit: https://konetoru.ee/estonglish-tungib-p ... -voi-muut/

Vanema ütles vahel nö. kiusu pärast: "luftklapp", "uulits" . Siis vahetasime teiste lastega pilke ja pööritasime silmi, kuigi tähenduse (õhuaken, tänav) olime tegelikult välja uurinud.

[Külaline]

Häiriv on siis, kui julma pannakse. Üksikud sõnad-väljendid siin ja seal ei sega. Kasutan igapäevaselt ka ise sõnu erinevatest keeltest, peaasjalikult inglise, vene, saksa ja soome keelest, harvem tuleb sekka ka muid. See ei tähenda, et ma ei teaks eestikeelset vastet, vaid teine sõna sobib mingil põhjusel konteksti paremini: on tabavam, värvikam, muudab sõnastuse huvitavamaks vms. Samuti täidavad need mõnikord keelemängu funktsiooni, a'la 'herilased' asemel ütled 'erilaiset' (inspo soome keelest) vms. Aga ma olen ka enesekindel keelekasutaja ega pelga keelega vabalt ümber käia.

Soovitan ka seda artiklit: https://konetoru.ee/estonglish-tungib-p ... -voi-muut/

Vanema ütles vahel nö. kiusu pärast: "luftklapp", "uulits" . Siis vahetasime teiste lastega pilke ja pööritasime silmi, kuigi tähenduse (õhuaken, tänav) olime tegelikult välja uurinud.

Aga sellest ikka saite aru, kui Toots ütles Tõnissonile, et luftita oma sajalisi? Või pidite tähenduse enne välja uurima? Minul rääkis isegi ema pooleldi saksakeelsete sõnadega, kuna vanaema-vanaisa, kelle juures ta lapsena elas, niimoodi rääkisid. Keegi ei mõelnud, et see imelik on.

[Külaline]

Mul on koolilapsed (7, 10 ja 13) ja nemad küll räägivad omavahel ja sõpradega eesti keelt.

Noored veel, et estonglishi kasutada. Oota veel veits ja paari aasta pärast räägivad kõik su kolm last oma vahel inglise keeles. Kui te just Ruhnus ei ela. Seal vast räägivad ka teismelised eesti keeles. Vast?