Väike kink tänutäheks

[Külaline]

On teil olnud olukordi, kus keegi teeb teile kingi või toob lilled. Nagu tänutäheks. Mitte altkäemaksuna.
Tegite mingi väikse heateo, tegite midagi oodatust kiiremini nt. Tuuakse shokolaad.
Mida on viisakas või kombeks öelda? Kas aitäh ainult? Või komme nõuab et peab ütlema, et poleks tarvis olnud, oh mis te nüüd või miskit muud?
Ma kaotasin telefoni. Läksin tagasi poodi. Oli leitud. Mul oli nii hea meel. Viisin shokolaadi. Müüja ütles, et poleks tarvis olnud. Mulle mõjus see nii nagu tõesti ilma asjata viisin. Kas nii lihtsalt öeldakse viisakusest, ei pea mõtlema sõnadele? Nii peab ütlema?
Nagu see bussi lugu siin. Keegi ärritus et küsiti, kas te väljute.
Nii lihtsalt küsitakse.

[Tolmukübe]

See müüja võis nii viisakusest öelda, või tal on ebamugav tänutäheks midagi vastu võtta, siis nii ütlebki. Tegelikult on inimesel ikka hea meel, et teda nö tunnustatakse. Sugulane andis naabrile keldrivõtme, et see saaks järgi teha, see tuli tagasi koos võtme ja šokolaadiga, viisakusest. Sugulasel oli hea meel ja tänas ja šokolaad läks ka kõige kaduva teed. Teise naabriga sama situatsioon, aga see ei toonud midagi, sugulane ütles, et temale enam midagi ei laena/anna. Tema peab ootama, millal võti tagasi tuuakse, ja seda nö vaeva ei hinnata. Nii et tänutäheks on ikka sobilik väikest kinki viia, inimene rõõmustab. Kui mõnel on ebamugav vastu võtta, see on tema enda probleem.

[Külaline]

Minu meelest on igati ok viia tänutäheks väike kommikarp või šokolaad. Ise kaotasin oma rahakoti ja kui leidja mulle sellest teada andis, olin pisarateni liigutatud. Viisin talle tänutäheks kommikarbi. Oli üks Süüriast pärit vanem mees, kes ütles samuti, et poleks vaja olnud, aga võttis karbi ikka rõõmuga vastu.

Vanasti nõukaajal oli kombeks viia lilled või kommikarp arstile. Tänapäeval on see komme minu meelest peaaegu kadunud.

[Külaline]

On teil olnud olukordi, kus keegi teeb teile kingi või toob lilled. Nagu tänutäheks. Mitte altkäemaksuna.
Tegite mingi väikse heateo, tegite midagi oodatust kiiremini nt. Tuuakse shokolaad.
Mida on viisakas või kombeks öelda? Kas aitäh ainult? Või komme nõuab et peab ütlema, et poleks tarvis olnud, oh mis te nüüd või miskit muud?
Ma kaotasin telefoni. Läksin tagasi poodi. Oli leitud. Mul oli nii hea meel. Viisin shokolaadi. Müüja ütles, et poleks tarvis olnud. Mulle mõjus see nii nagu tõesti ilma asjata viisin. Kas nii lihtsalt öeldakse viisakusest, ei pea mõtlema sõnadele? Nii peab ütlema?
Nagu see bussi lugu siin. Keegi ärritus et küsiti, kas te väljute.
Nii lihtsalt küsitakse.

Tegelikult on see üsna keeruline küsimus, mida ei tasu keeruliseks mõelda. Inimesed päris palju loobivad sõnu, mõtlemata, et sõnadel on ka tähendus. Elementaarset viisakust tõlgendatakse ka väga erinevalt. Viisakuse mõte on alati see, et ei teeks kuidagi teisele inimesele tüli, ei paneks teda ebamugavasse olukorda. See, et kasutad sõna "palun", ei tähenda sugugi, et oled viisaka suhtlemisega. Sõna "palun" on mõnele inimese nõue, millele vastu ei hakata, aga see ei ole viisakus. Kahjuks on see endale hüvede nõudmine, ehk siis teise inimese käsutamine, väga valdav tegevus "viisaka suhtlemise" puhul.
Kui viid tänutäheks šokolaadi, võta seda lihtsalt kui oma tänu, sest sa oled ju tänulik. Sa ei saa midagi teha, kui teine pool seda ei hinda, sinu sisemine tänu ikka jääb. Ma ise olen väga hell kinkimise teemal. Mulle on elu jooksul mitu korda vastatud "ma ei söö šokolaadi, ma ei saa aru, miks inimesed komme toovad", "mulle ei meeldi üldse need lilled". No viiksin näiteks kala kingiks, aga on ju inimesi, kes kala ei salli silmaotsastki. Viiks ühe roosinupu, aga teine tahaks selle peale hoopis kimpu saada. Võtaks midagi lihtsalt kogemuslikku uute toodete hulgast, aga teist ei huvita see karvavõrdki. No mina ei oska igatahes.
Meelespidamine on minu meelest väga armas. Mulle näiteks väga meeldiks, kui keegi tooks mulle lillede asemel kimbu tilli või peterselli. Teine aga vaataks, et võeh, mida ta õige mõtleb, tuleb sellise odava kimbuga.

[Külaline]

"Poleks tarvis olnud" ongi ju tänu väljendus. Et sa ei pidanud seda tegema, aga on väga armas, et tegid.

[Külaline]

Mul on tuttav saja ja surma vahelises vanuses proua. Mõnikord aitan teda pisasjaga - kott keemilisse puhastusse voi teine annetuspoodi. Ta tänab mind alati armsalt ja koduselt pakitud kingikesega - paar puuvilja või kommi. Ütlen instintiivselt, et pole vaja minu peale (oma tibatillukest pensioni) kulutada, aitah on täpselt paras. Kord rääkis ta, et tänu käib tema koduse kasvatusega kokku ja hoiab sealjuures ka tema väärikust. Mõtlesin järele ja nii on. Mina sellest vestlusest peale võtan väikese kingi nurisemata vastu ja tänan teda omakorda, et ta minule mõtles. Selle proua elus pole enam peaaegu kedagi, kellele kingikest valida ja pakkida ning tänu ja andmisrõõm on õnne osadeks.

[Külaline]

Mul tõesti on olnud vähe selliseid olukordi.seega kui öelda- oh poleks pidanud või pole vaja, tähendab ikka et mul on hea meel?
Sõnad on ühtmoodi, mõte teine.
Nagu Kuidas läheb. Hästi. Aga sul?
Keegi ei oota aruannet, lihtsalt sõnad.

[Külaline]

"Poleks tarvis olnud" ongi ju tänu väljendus. Et sa ei pidanud seda tegema, aga on väga armas, et tegid.

Nõustun. Olen ise saanud ja ka ise viinud tänutäheks midagi.
Mul just oli eelmine nv juhus, et kassid lõhkusid klaasist kraadiklaasi ära. Laps oli haige. Ise apteeki ei pääsenud, kuna laps lihtsalt oli vaid süles. Ma siis laenasin naabrinaiselt kraadiklaasi. Tagasi viisin, siis andsin tänutäheks ka shokolaadi kaasa.

Ja olen ma ise ka öelnud " Poleks vaja olnud". See pigem näitab, et inimene ei ootagi midagi ja siis nagu ehmatab ära, et oi poleks vaja olnud midagi tuua vastutasuks.

[Külaline]

Vanasti nõukaajal oli kombeks viia lilled või kommikarp arstile. Tänapäeval on see komme minu meelest peaaegu kadunud.

See oli küll üks jube komme! Sest mõtle, milline virn kommikarpe ja lilli arstil lõpuks on, kui iga patsient tahab viisakas olla ja neid toob? Hea, et see komme on nüüd kadunud.

Ei, töökohustuse täitmise eest kommikarpide virna kokkukandmist klientide poolt misiganes ametisikule küll ei poolda. See läheb hulluks.

Mingi ootamatu teene (näit. et keegi leidis võtme ja tagastas selle omanikule) eest on aga väike maiustus täiesti omal kohal. Või siis mõne tasuta asja saamise (kui keegi annab tasuta mööblieseme vms.) korral.

[Külaline]

Siin oli paar nadalat tagasi teema, kus keegi pidi sõbranna lapsele töölt tulnu ja surmani väsinuna läbi hangede apteeki sumpama ja lõpuks kandis sõbranna üle vaid ravimi hinna, ei tänu ega meelehead. Samas öeldakse siin, et keegi ei ootagi midagi. Mis siis õige on?

[Külaline]

Siin oli paar nadalat tagasi teema, kus keegi pidi sõbranna lapsele töölt tulnu ja surmani väsinuna läbi hangede apteeki sumpama ja lõpuks kandis sõbranna üle vaid ravimi hinna, ei tänu ega meelehead. Samas öeldakse siin, et keegi ei ootagi midagi. Mis siis õige on?

Õige on, et inimesed on erinevad. Mõnedele piisab teadmisest, et aitasid teist, teine tahab tasu saada.

[Külaline]

Minu jaoks on imelik iga pisikese asja eest nagu keldrivõtme laenamine koopia tegemiseks või naabrile kraadiklaasi laenamine või poest leitud telefoni müüja kätte andmine mingit tänukinke oodata või anda. Mis siis et jutt on pisikestest kinkidest. Minu jaoks on tegu normaalse inimestevahelie suhtlusega ja aitäh/tänan on mulle täiesti piisav sellises olukorras. Ja kui ma juhuslikult annan mööblit tasuta ära (olen andnud), siis mu eesmärk on mööblist tasuta ja ilma ise suuremat vaeva nägemata lahti saada ja peaksin vast pigem ise seda äraviijat mingi kingiga tänama.
Ning kommi/šokolaadi söön ma väga valikuliselt ja alkoholi ei tarbi üldse.
Kui ma tõesti näen kuidagi ekstra vaeva, siis on teine asi ja oleneb konkreetsetest olukordadest, aga selliste pisiasjade eest küll kinke ei oota.

[Külaline]

Ma kaotasin telefoni. Läksin tagasi poodi. Oli leitud. Mul oli nii hea meel. Viisin shokolaadi. Müüja ütles, et poleks tarvis olnud.

Ju siis oli leidja keegi teine inimene ja lihtsalt andis selle müüja kätte. Sellest sõnad, et poleks tarvis olnud.