Kas usute kummalisi kokkusattumise jadasid?

[Külaline]

Ühes artiklis kirjeldati armumist nii: igal inimesel on terve rida iseloomuomadusi, mida ta vajab kaaslaselt et armuks ja temaga kooselu plaaniks.
Kujutage ette, et teil on mitu postkaarti, millel kõik need omadused on kirjas. Kohtute inimesega, saate teada tema omadused ja teete linnukese iga sellel inimesel olemas oleva omaduse taha. Kohtute teise ja kolmandaga inimesega, sama lugu. Kui siis kolme kaarti kõrvutate, avastate, et kõigil kolmel langevad kokku mõned omadused, aga ülejäänud on erinevad. Ehk siis reeglina ei leia te kunagi kõiki neid häid külgi, mida soovite, saate erinevatelt inimestelt mõned ühised, aga teised varieeruvad. Nii me armumegi erinevatesse inimestesse, peaasi, et kriitiline kogus soovitud omadusi olemas oleks, olgugi variatsioonidega.

[Külaline]

Kõlab nagu sotsiopaat.

Kõlab muidu ilusti.
Uurisin natuke netist sotsiopaadi kohta.
Ma oleks nagu vastand sotsiopaadile.

[Külaline]

See on veider jah, kuidas inimesed siin teemas oma tavalist elu ja selle käike millekski müstiliseks ja saladuslikuks peavad. Eks kõik tahavad enda ja oma elu ümber mingit mõistatuslikku oreooli luua, et vot, mina olen eriline. Tavalised elud siin kõik.

Aga mis selles halba on, kui inimene näiteks oma abikaasaga tutvumist peab eriliseks ja müstiliseks? Miks peab alati kõike maha tegema ja pisendama ja halvustama? Kui ise ei suuda oma igapäevaelust kaugemale näha või puudub soov asjade olemusse süüvida - miks võtta ära see ka teistelt?

Kes siin midagi maha teinud või pisendanud on? Ei ole ju! Oma teise poolega tutvumine on enamasti lihtsalt tavaline juhus, mitte müstiline kokkusattumus.

[Külaline]

See on veider jah, kuidas inimesed siin teemas oma tavalist elu ja selle käike millekski müstiliseks ja saladuslikuks peavad. Eks kõik tahavad enda ja oma elu ümber mingit mõistatuslikku oreooli luua, et vot, mina olen eriline. Tavalised elud siin kõik.

Aga mis selles halba on, kui inimene näiteks oma abikaasaga tutvumist peab eriliseks ja müstiliseks? Miks peab alati kõike maha tegema ja pisendama ja halvustama? Kui ise ei suuda oma igapäevaelust kaugemale näha või puudub soov asjade olemusse süüvida - miks võtta ära see ka teistelt?

Kes siin midagi maha teinud või pisendanud on? Ei ole ju! Oma teise poolega tutvumine on enamasti lihtsalt tavaline juhus, mitte müstiline kokkusattumus.

No just. Oleksid olnud samal ajal teises kohas, oleks kaaslane olnud keegi teine.

[Külaline]

No just. Oleksid olnud samal ajal teises kohas, oleks kaaslane olnud keegi teine.

Äkki hoopis ilma kaaslaseta?

[Külaline]

Oma teise poolega tutvumine on enamasti lihtsalt tavaline juhus, mitte müstiline kokkusattumus.

Sa ei tea seda. Siin elus pole midagi juhuslikku. Varem ette määratud. Ise valime omale vanemad jne.

[Külaline]

Oma teise poolega tutvumine on enamasti lihtsalt tavaline juhus, mitte müstiline kokkusattumus.

Sa ei tea seda. Siin elus pole midagi juhuslikku. Varem ette määratud. Ise valime omale vanemad jne.

Seda ma ju kirjutan, et kogu elu on tegelikult juhus, enamasti tavaline juhus. Teema aga räägib kummalistest kokkusattumustest, mis on üksteise järgi - järgmist sammu toetavas jadas toimunud.

[Külaline]

Seda ma ju kirjutan, et kogu elu on tegelikult juhus, enamasti tavaline juhus. Teema aga räägib kummalistest kokkusattumustest, mis on üksteise järgi - järgmist sammu toetavas jadas toimunud.

Need kummalised kokkusattumused ongi vahel üsna müstilised. Ja tore ongi!
Maailm lihtsalt viib su kellegagi kokku täiesti ootamatult.

[Külaline]

Maailm lihtsalt viib su kellegagi kokku täiesti ootamatult.

See on siis kui on õige aeg ja mitte sekunditki varem.
Sa ei pea teda otsima.

[Külaline]

Maailm lihtsalt viib su kellegagi kokku täiesti ootamatult.

See on siis kui on õige aeg ja mitte sekunditki varem.
Sa ei pea teda otsima.

Kui sa oled suhtleja ja aktiivse eluviisiga inimene, siis pole tõesti vaja otsida. Kui aga istud ainult kodus, siis on sul lihtsalt puhtfüüsiliselt võimatu kellegagi kohtuda, seega tuleb otsida.