Poodide, koolide, postkontorite sulgemine

[Külaline]

KUI rumal annab olla?

Selgita palun, mis täpselt rumal on?

Sinu jutt. Loomulikult oli vaja end lahti ühendada, teha seda meile sobival ajal, mitte siis, kui Venemaa äkki ühepoolselt otsustaks keset praegust veebruari, näiteks, et nüüd lülitaks õige Balti riikide elektri välja. Ja ära nüüd hakka seda jama ajama, et "aaaaga miks nad peaks". Sest nad on vaenulik riik ja nad võivad teha mida iganes, me peame olema neist sõltumatud.

Teised riigid Euroopas, osad Eestist tunduvalt rikkamad ja parema majandusega, võiksid ka ennast siis lõpuks lahti ühendada Vene gaasist, aga enne saab vist sõda läbi. Ainult Eesti peab olem see ainus vapper ja ohvrimeelne rohesõdur.

[Külaline]

Sel kaunil muistsel nõuka ajal kui Pärnu oli tehaseid täis, ei käinud mitte ükski terve mõistusega inimene Pärnu kesklinnas jões ujumas. Ma käisin aerutamise trennis, oli päris jälk kui juhtusid süstaga ümber minema kalakombinaadi juures. Seal oli aeg-ajalt haisev rasvane valge kiht vee peal. Mere poole sõites tulid puhastamata otse jõkke linakombinaadi, lihakombinaadi ja masinatehase solgitorud.
Tootmist ja töökohti võiks olla küll, aga ei saa öelda, et neid üldse ei ole enam. Ajad ja olud on teistsugused lihtsalt.

[Külaline]

Selgita palun, mis täpselt rumal on?

Sinu jutt. Loomulikult oli vaja end lahti ühendada, teha seda meile sobival ajal, mitte siis, kui Venemaa äkki ühepoolselt otsustaks keset praegust veebruari, näiteks, et nüüd lülitaks õige Balti riikide elektri välja. Ja ära nüüd hakka seda jama ajama, et "aaaaga miks nad peaks". Sest nad on vaenulik riik ja nad võivad teha mida iganes, me peame olema neist sõltumatud.

Teised riigid Euroopas, osad Eestist tunduvalt rikkamad ja parema majandusega, võiksid ka ennast siis lõpuks lahti ühendada Vene gaasist, aga enne saab vist sõda läbi. Ainult Eesti peab olem see ainus vapper ja ohvrimeelne rohesõdur.

Sa tõesti ei adu erinevust Eesti-Läti-Leedu ja Kesk-Euroopa rikkamate riikide (keda sa ilmselt mõtled) erinevatest suhetest Venemaaga? Ja palun, kas sa nimetaksid, millise Kesk-Euroopa riigi elektri Venemaa samamoodi välja lülitada suudaks (õigemini oleks suutnud) kui Eesti oma? Mitte ühegi. Ükski neist ei ole olnud ühtses süsteemis Vene elektritaristuga.

[Külaline]

Teised riigid Euroopas, osad Eestist tunduvalt rikkamad ja parema majandusega, võiksid ka ennast siis lõpuks lahti ühendada Vene gaasist, aga enne saab vist sõda läbi. Ainult Eesti peab olem see ainus vapper ja ohvrimeelne rohesõdur.

Eesti oli tehniliselt ja operatiivselt seotud Venemaa juhitava BRELL elektrivõrguga, mis tähendas otsest julgeolekuriski – Venemaal oli reaalne võime meie elektrisüsteemi mõjutada. Puust ja punaseks: Eesti elektrivõrku juhtis Venemaa, meil endal puudus selle üle igasugune kontroll.

Venemaa gaasist sõltuvus Lääne-Euroopas ei tähenda sama: seal ei juhi Venemaa võrku ega saa ühe nupuvajutusega tarneid katkestada. Eesti ei teinud seda sammu mingi ideoloogia pärast, vaid selleks, et kriisiolukorras ei saaks vaenulik riik elektrit relvana kasutada. See ei ole rohesõduriks olemine, vaid elementaarne energiajulgeolek.

[Külaline]

Teised riigid Euroopas, osad Eestist tunduvalt rikkamad ja parema majandusega, võiksid ka ennast siis lõpuks lahti ühendada Vene gaasist, aga enne saab vist sõda läbi. Ainult Eesti peab olem see ainus vapper ja ohvrimeelne rohesõdur.

Eesti oli tehniliselt ja operatiivselt seotud Venemaa juhitava BRELL elektrivõrguga, mis tähendas otsest julgeolekuriski – Venemaal oli reaalne võime meie elektrisüsteemi mõjutada. Puust ja punaseks: Eesti elektrivõrku juhtis Venemaa, meil endal puudus selle üle igasugune kontroll.

Venemaa gaasist sõltuvus Lääne-Euroopas ei tähenda sama: seal ei juhi Venemaa võrku ega saa ühe nupuvajutusega tarneid katkestada. Eesti ei teinud seda sammu mingi ideoloogia pärast, vaid selleks, et kriisiolukorras ei saaks vaenulik riik elektrit relvana kasutada. See ei ole rohesõduriks olemine, vaid elementaarne energiajulgeolek.

See, kes seda miinustas, on kas vaimust vaene või Narvast.

[Külaline]

Lugesin seda uudist, et 100 aastat tegutsenud pood paneb uksed kinni
https://www.err.ee/1609928618/pootsi-po ... uleb-uksed

Tegelikult on see olukord ikka väga kurb küll. Normaalses, inimestele suunatud maailmas tuleks omavalitsus appi ja leiutaks mingi mooduse, et pood saaks jätkata. Et inimesed saaksid oma elukohas edasi elada ega peaks kusagile tõmbekeskusesse kolima. Räägitakse küll, et minge maale elama, aga tegelikult on areng ikka rohkem linnastumise suunal. Neid maakohti, kus kõik toimib ning poed- koolid on kättesaadavas kauguses on ikka vähe.

[Külaline]

Lugesin seda uudist, et 100 aastat tegutsenud pood paneb uksed kinni
https://www.err.ee/1609928618/pootsi-po ... uleb-uksed
Ja mõtlesin kõigi nende tehaste, koolide, postkontorite ja muu sulgemise uudiste peale, et kas pole irooniline, et nõukaaja elasid kõik need poed, vabrikud ja koolid üle, aga nüüd iseseisvas Eestis suletakse üks teise järel, sest ei tasu enam ära.
Ma olen eluaeg Pärnus elanud ja nõukaajal olid siin linavabrik, masinatehas, piimakombinaat, leivakombinaat, õlletehas, kingavabrik, lihakombinaat.. Nüüd pole enam ühtegi järel. Ma tean, et turumajandus jne aga minul on sellest igatahes kahju, et maal on surnud elu välja ja et kohalik tootmine on täielikult likvideeritud. Aga lahendust vist ei olegi. Või on?

Pärnu on suurlinn, mitte “maal!?”
Linnas sees on väga kulukas tehaseid pidada, igasugune tootmine on aastakümneid juba liigutatud maakondadesse.
Mis selles halba on, et kõik enam õlut ja liha ei tarbi ning kohalikult toodetud kingi ei vaja. Need samad tehased võtsid kunagi leiva käest ära Eestiaesetelt väikepruulijatelt, kingseppadelt, lihakarnidelt.

[Külaline]

Lugesin seda uudist, et 100 aastat tegutsenud pood paneb uksed kinni
https://www.err.ee/1609928618/pootsi-po ... uleb-uksed

Tegelikult on see olukord ikka väga kurb küll. Normaalses, inimestele suunatud maailmas tuleks omavalitsus appi ja leiutaks mingi mooduse, et pood saaks jätkata. Et inimesed saaksid oma elukohas edasi elada ega peaks kusagile tõmbekeskusesse kolima. Räägitakse küll, et minge maale elama, aga tegelikult on areng ikka rohkem linnastumise suunal. Neid maakohti, kus kõik toimib ning poed- koolid on kättesaadavas kauguses on ikka vähe.

Minu arust on see äärmiselt segane artikkel. Pärnu linn ütleb selgelt, et on huvitatud poe jätkamisest ja et on valmis ka suuremalt toetama, aga pood paneb ikka uksed kinni ja sina teed postituse, et ohh kui kurb, et KOV ei toeta üldse ja peaks ikka toetama. Ja lõpp on veel eriti jabur - kas pood, mille kõige ostetum artikkel on saiakesed, on ikka eluliselt vajalik kellelegi? Siin on hoopis mingi muu asi taga, poepidaja ei viitsi enam poodi pidada, ma arvan.

[Külaline]

Lugesin seda uudist, et 100 aastat tegutsenud pood paneb uksed kinni
https://www.err.ee/1609928618/pootsi-po ... uleb-uksed
Ja mõtlesin kõigi nende tehaste, koolide, postkontorite ja muu sulgemise uudiste peale, et kas pole irooniline, et nõukaaja elasid kõik need poed, vabrikud ja koolid üle, aga nüüd iseseisvas Eestis suletakse üks teise järel, sest ei tasu enam ära.
Ma olen eluaeg Pärnus elanud ja nõukaajal olid siin linavabrik, masinatehas, piimakombinaat, leivakombinaat, õlletehas, kingavabrik, lihakombinaat.. Nüüd pole enam ühtegi järel. Ma tean, et turumajandus jne aga minul on sellest igatahes kahju, et maal on surnud elu välja ja et kohalik tootmine on täielikult likvideeritud. Aga lahendust vist ei olegi. Või on?

Ei ole irooniline - kuna nõukogude ajal oli hoopis teine majandusüsteem. NLiidu teistsugune majandussüsteem paraku ei osutunud majanduslikult toimivaks ja suur riik, NLiit, kukkus 1990a paiku majanduslikult kokku.

Samas, Põhja-ja Lääne-Euroopa riikides oli kogu aeg olnud turumajandus, eks? Kuid ka nendes riikides, täiesti turumajanduse tingimustes, oli 1970.-tel ja 1980.-tel rohkem igasugu tootmisettevõtteid kui praegu. Soomes olid suured kangatootmisvabrikud jms. - Finnlayson Forssa väikelinnas, näiteks. Praegu on see Finnlayson tühi ja seisab (mingi kaubamärk on neil vist veel alles, aga tootmist kohapeal pole). Põhjus on globaliseerumine: Euroopa ettevõtjad ja poliitikud on otsutanud, et pajusid asju on odavam toota kuskil odavates riikides - Hiina, Bangladesh jne. ja tuua toodang sisse. Euroopa tootmised ei suuda hinna poolest konkureerida ja panevad uksed kinni. Eestis (kus 1990-tel palju odavam tööjõud kui Lääne-Euroopas) oli nii ja naa - mõni nõukaaegne ettevõte lendas kohe kinni, mõni jäi erafirmana edasi tootma - aga kui Eestis palgatase veidi tõusis, läksid paljud ikka kinni. Või siis jätsid kaubamärgi/väikse toote disaini kontori ja hakkasid toodangut ikkagi Aasiast tellima.

Globaliseerumine on, muidugi, poliitiline valik. Kindasti oleks võimalik ka Euroopas kõike toota - teha mingid kõrgesti automatiseeritud tehased (mis tööjõudu vajaks vähem kui 1980.-te omad). Ainult et see eeldaks näit. Hiina tarbekaubale kõrgete kaitsetollide kehtestamist - sisuliselt nende toodangu oma turult väljasöömist. Siis tasuks kõike Euroopas jälle toota. Seni pole Euroopa Liit tahtnud seda teha. Eesti üksi (kui näiteks lahkuks EL-st) eriti ei saaks - sest kui, oletame, inimene saaks Lätist ja Soomest Aasia toodangu ikkagi kätte, poleks asjal jumet. Kui Eesti suleks tihkelt kõik piirid? Nojah, sellist elu kaasaegsele inimesele vist enam maha ei müüks... Ühesõnaga, see ettevõtete Aasiasse üle viimine on olnud Euroopa valijate/poliitikute poliitiline valik. Kui terve EL äkki tahaks oma tootmist tagasi tuua ja hakkas Aasia toodanut tõrjuma - siis oleks lootust, aga seda Euroopa valija/poliitik, mis arvad, kas teeb või ei tee?

Poodidega on hoopis teine lugu. Eesti Vabriigi algusaegadel tekkis just palju väikepoode. Vahepeal tundus juba, et igal tänaval on kuskil keldris või esimesel korrusel mõni pood. Ja rahvas käis ka. Coopi (tollase nimega ETÜ) pood oli küll olemas - aga see tundus kuidagi nõukaaegsem ja hallim... Suurpoed esialgu arenensid kuidagi uimaselt. Kuid siis hakkasid suurpoodide ketid maruliselt arenema - Selver, Rimi, Coop, Gross. Väikepoodidest hakati mööda kõndima/sõitma.

Ka Pootsi poe pidaja ütles põhjuseks: kliente napib. Sest vanu inimesi sureb ära, aga tööealine rahvas käib suurtes linnapoodides.

[Külaline]

Viimasel on täiesti õigus, Euroopa nõrkuse põhjuseks ongi see neetud globaliseerumine. See tundus kunagi hea ideena, et ostame naha sealt, kus nahkade töötlemine kõige odavam ja kotiks õmbleme seal, kus tööjõud odavam, disainib inimene kes istub Euroopas kallis kontoris. Oli väga lühinägelik poliitika ja õigus neil, kes siis selle vastu protestisid. Poliitikutel paistab üldse see häda olevat, et ette keegi mõelda ei suuda või taha. Sama ka otsustega, mis meil tehakse. Pole kuigi keeruline maha istuda ja mõelda, et kui me selle tee sinna teema, mis siis edasi saab....aga ei, pärast laiutatakse käsi.
Loomulikult tuleks nüüd see kõik tagurpidi keerata, tootmine Euroopasse tuua ja iga riik peaks ise ka oma toidutootmisse panustama, seda toetama.
Hiina kaubale kõrged tollid ja elu muutuks palju turvalisemaks. Mäletate ju, kui maske oli vaja Hinnast, kuidas nad üleöö hinda tõstsid.

[Külaline]

Globaliseerumine on, muidugi, poliitiline valik. Kindasti oleks võimalik ka Euroopas kõike toota - teha mingid kõrgesti automatiseeritud tehased (mis tööjõudu vajaks vähem kui 1980.-te omad). Ainult et see eeldaks näit. Hiina tarbekaubale kõrgete kaitsetollide kehtestamist - sisuliselt nende toodangu oma turult väljasöömist. Siis tasuks kõike Euroopas jälle toota. Seni pole Euroopa Liit tahtnud seda teha. Eesti üksi (kui näiteks lahkuks EL-st) eriti ei saaks - sest kui, oletame, inimene saaks Lätist ja Soomest Aasia toodangu ikkagi kätte, poleks asjal jumet. Kui Eesti suleks tihkelt kõik piirid? Nojah, sellist elu kaasaegsele inimesele vist enam maha ei müüks... Ühesõnaga, see ettevõtete Aasiasse üle viimine on olnud Euroopa valijate/poliitikute poliitiline valik. Kui terve EL äkki tahaks oma tootmist tagasi tuua ja hakkas Aasia toodanut tõrjuma - siis oleks lootust, aga seda Euroopa valija/poliitik, mis arvad, kas teeb või ei tee?

Jah, see on valik, aga see on ka suurriikide manipulatsiooni tulem. USA näiteks peibutab juba aastaid Saksamaad oma autotootmist USA-sse üle viima, sealse odavama energiahinna tõttu. Saksamaa majandus aga on energiakriisi tõttu käpuli kukkumas. Miks see nii on, ma selgitama ei hakka, sest paljudele see ei meeldiks.
Seega, asi pole ainult globaliseerumises vaid ka suurriikide võimumängudes.

[Külaline]

Kui oled Poolast läbi sõitnud, siis oled kindlasti märganud, et suured õunaaiad on väga sageli suurte teede ääres (ei mõtle nüüd kiirteid), ehk siis mina Poola õuna ei osta ega söö ja isegi sõbranna merisiga ei söö. Lisaks on meie põllumajanduses pidevalt probleem töötajate leidmisega, keegi ei viitsi enam füüsiliselt ebamugavat tööd teha, kui peab ka tegelikult end 8 tundi liigutama, ei saa töö kõrvalt telefonis surfata. Õunasaak võib ülepea untsu minna viletsa kevade tõttu, seetõttu ka hind kohe kasvab, kui tahad talve üle elada. Objektiivseid põhjuseid on palju, kui nüüd natuke mõelda.

Aiandustootmiselt tegustevad Eesti ja Soome põhjapiiril. Toodangut aiandustootmiseks hoopis sobivamate tingimustega lõunapoolsetest riikidest odvamalt ja massiliselt toota on ebareaalne. Hinda odavaks lüüa oleks võimalik ainult mingi suure dotatsiooniga.

Eestis on õunaaiad väiksemad ja mingi muu saaduse tootmise on lisaks, et kui on halb õuna-aasta, ka kuidagi ära elaks. Klient on põhiliselt inimene, kes tahab mingit sellist sorti kohalikku õuna, mida Poola ei paku - ja on nõus selle eest ka rohkem maksma. Ainult sellisel erisooviga kliendile tasubki Eestis orienteeruda. Püüda odava ja massilisega konkureerida, mis lõuna poolt tuleb, oleks üsna lootusetu. Kes odavat tahab, ostab Poola oma ja ongi kõik.

[Külaline]

Miks peab kohalik ubin imporditud õunast üldse kallim olema? Kas on tal transpordikulud, hoiustamine - mis seal siis maksab nii väga? Minul on teadlikkus, et kohalik on ahne, ma ei pea ta kukruid täitma, võin ka import õuna osta. Kuidas Poola kasvataja saab odavamalt müüa? Mina ei osta kallimat kodumaist. On see banaan, mis ta on, aga kui õun on kallim kui banaan, siis otse loomulikult ostan banaani. Süüa kõlbab küll, hamba all ei karju. Laseb kohalik hinnad alla, küll siis inimene ka kodumaist hakkab eelistama.

Eestis on põllumajandusettevõtteid, mis on üsna suured - neil sadu või tuhandeid hektareid maad. Millega need tegelevad? Üldiselt ikka kahe asjaga - kas teravilja või piima tootmisega. Ok, sea -ja kanakasvatajaid on ka suuremaid.

Sa tee proovi, mine mõne suure põllumajandusettevõtte juhi jutule ja räägi talle särasilmil: nii, maad teil on, olete tegelenud teraviljakasvatusega. Aga mul on nii hea idee: teeks hoopis suured viljapuuaiad! Kasvataks kohe palju. Lööks hinna alla ja teeks neile poolakatele ära! Mõtle, kus inimesed ostaks odavat puuvilja ja raha tuleks. Mis seal siis maksab nii väga? Muudkui aga korjame saaki ja teenime nii, et... Tõenäoliselt see suure põllumajandusettevõtte juht vangutaks selle jutu peale pead ja ütleks, et mjaa, ideena ju huvitav, aga ma võin öelda, et majanduslikult sa hävid.

Mõtle ise, miks on nii, et Eestis massiliselt toodetakse ja riigist välja eksporditakse ikka kahte toodet: teravilja ja piima (piimatooteid)? Vastus on ilmselt see, et see (teravili ja piim) on see toodang, mille tootmisega Eesti tingimustes tegelikult välja mängib (jah, on sealgi olnud mingid hinnakriisid, aga enamus ajast). Oleks näit. puuviljade tootmisel Eesti tingimustes sama potentsiaal kui teravilja/piimatootmisel - mõni suur põllumajandusettevõte oleks ammu need suured aiad ära teinud. Aga näe, ei ole. Kasvatavad teravilja ja toodavad piima, on investeerinud sellesse.

[Külaline]

Miks peab kohalik ubin imporditud õunast üldse kallim olema? Kas on tal transpordikulud, hoiustamine - mis seal siis maksab nii väga? Minul on teadlikkus, et kohalik on ahne, ma ei pea ta kukruid täitma, võin ka import õuna osta. Kuidas Poola kasvataja saab odavamalt müüa? Mina ei osta kallimat kodumaist. On see banaan, mis ta on, aga kui õun on kallim kui banaan, siis otse loomulikult ostan banaani. Süüa kõlbab küll, hamba all ei karju. Laseb kohalik hinnad alla, küll siis inimene ka kodumaist hakkab eelistama.

Eestis on põllumajandusettevõtteid, mis on üsna suured - neil sadu või tuhandeid hektareid maad. Millega need tegelevad? Üldiselt ikka kahe asjaga - kas teravilja või piima tootmisega. Ok, sea -ja kanakasvatajaid on ka suuremaid.

Sa tee proovi, mine mõne suure põllumajandusettevõtte juhi jutule ja räägi talle särasilmil: nii, maad teil on, olete tegelenud teraviljakasvatusega. Aga mul on nii hea idee: teeks hoopis suured viljapuuaiad! Kasvataks kohe palju. Lööks hinna alla ja teeks neile poolakatele ära! Mõtle, kus inimesed ostaks odavat puuvilja ja raha tuleks. Mis seal siis maksab nii väga? Muudkui aga korjame saaki ja teenime nii, et... Tõenäoliselt see suure põllumajandusettevõtte juht vangutaks selle jutu peale pead ja ütleks, et mjaa, ideena ju huvitav, aga ma võin öelda, et majanduslikult sa hävid.

Mõtle ise, miks on nii, et Eestis massiliselt toodetakse ja riigist välja eksporditakse ikka kahte toodet: teravilja ja piima (piimatooteid)? Vastus on ilmselt see, et see (teravili ja piim) on see toodang, mille tootmisega Eesti tingimustes tegelikult välja mängib (jah, on sealgi olnud mingid hinnakriisid, aga enamus ajast). Oleks näit. puuviljade tootmisel Eesti tingimustes sama potentsiaal kui teravilja/piimatootmisel - mõni suur põllumajandusettevõte oleks ammu need suured aiad ära teinud. Aga näe, ei ole. Kasvatavad teravilja ja toodavad piima, on investeerinud sellesse.

Mul on veel ägedam mõte - hakkaks banaane kasvatama! Kus raha tuleks ...