Eesti poliitikute vaikimine Gröönimaaga seoses

[Külaline]

Artikkel 4: konsultatsioonid
Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Artikkel 4 on seni käivitatud mitmel erineval juhul:

2003. aastal käivitas selle Türgi seoses Iraagi sõjaga,

2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses Süüria sõjaga,

2014. aastal käivitas Poola selle seoses 2014. aasta Krimmi kriisiga,

2015. aastal käivitas selle Türgi seoses terrorirünnakutega,

2022. aastal käivitasid selle Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria – põhjuseks Venemaa sissetung Ukrainasse.

Artikkel 4 käivitamine ei tähenda tingimata NATO kui terve bloki sõjalist aktiviseerumist. Liitlase mure lahendamiseks võidakse käsile võtta kitsamaid lahendusi.

Artikkel 5: kollektiivkaitse rakendumine
Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu ning kui sedalaadi relvastatud rünnak aset leiab, abistab igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, viivitamatult sel viisil rünnatud lepingupoolt või lepingupooli, kasutades üksi ja koos teiste lepingupooltega vajalikke abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudusid, eesmärgiga taastada ning säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.
Lihtsamalt tahaks selgitust, sellise leiab jh googeldades üles..aga aru sellest ei saa muhvigi.
Igast sellisest relvastatud rünnakust ning selle vastu kasutatud abinõust teatatakse viivitamatult ÜRO Julgeolekunõukogule. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui Julgeolekunõukogu on rakendanud vajalikud abinõud, et taastada ja säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek.

Seni on artikkel 5 rakendunud vaid üks kord: 2001. aastal, peale 11. septembri rünnakuid USA-s. NATO väed saadeti seepeale Afganistani.

[Külaline]

Artikkel 4: konsultatsioonid
Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Artikkel 4 on seni käivitatud mitmel erineval juhul:

2003. aastal käivitas selle Türgi seoses Iraagi sõjaga,

2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses Süüria sõjaga,

2014. aastal käivitas Poola selle seoses 2014. aasta Krimmi kriisiga,

2015. aastal käivitas selle Türgi seoses terrorirünnakutega,

2022. aastal käivitasid selle Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria – põhjuseks Venemaa sissetung Ukrainasse.

Artikkel 4 käivitamine ei tähenda tingimata NATO kui terve bloki sõjalist aktiviseerumist. Liitlase mure lahendamiseks võidakse käsile võtta kitsamaid lahendusi.

Artikkel 5: kollektiivkaitse rakendumine
Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu ning kui sedalaadi relvastatud rünnak aset leiab, abistab igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, viivitamatult sel viisil rünnatud lepingupoolt või lepingupooli, kasutades üksi ja koos teiste lepingupooltega vajalikke abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudusid, eesmärgiga taastada ning säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.
Lihtsamalt tahaks selgitust, sellise leiab jh googeldades üles..aga aru sellest ei saa muhvigi.
Igast sellisest relvastatud rünnakust ning selle vastu kasutatud abinõust teatatakse viivitamatult ÜRO Julgeolekunõukogule. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui Julgeolekunõukogu on rakendanud vajalikud abinõud, et taastada ja säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek.

Seni on artikkel 5 rakendunud vaid üks kord: 2001. aastal, peale 11. septembri rünnakuid USA-s. NATO väed saadeti seepeale Afganistani.

Sellise jah leiab googeldades, aga keegi võiks lahti seletada inimkeeles.

[Külaline]

https://maailm.postimees.ee/8399616/pen ... isolekusse

[Külaline]

Sellise jah leiab googeldades, aga keegi võiks lahti seletada inimkeeles.

No see oligi täiesti inimkeeles, kui sa just lasteaialaps ei ole!

[Külaline]

Sellise jah leiab googeldades, aga keegi võiks lahti seletada inimkeeles.

No see oligi täiesti inimkeeles, kui sa just lasteaialaps ei ole!

Vabandust, aga mis täpselt seal segaseks jääb? Paljude tekstidega, mis esimesel pilgun tunduvad keerulised (või ei viitsi süveneda), on lõpuks nii, et kui loed mitu korda, hakkad aru saama. Rakendasin seda edukalt praktikas oma lapsega, kui ta veel kooli käis.

[Külaline]

Sellise jah leiab googeldades, aga keegi võiks lahti seletada inimkeeles.

No umbes nagu musketäridel oli: "Üks kõigi, kõik ühe eest!"

[Külaline]

Läheb sõjaks või?
Rootsi saadab hävitajate diviisi Islandile koos toetus- ja baasi-sõduritega. Gripenid tulevad koos teiste NATO üksustega valvama Gröönimaa taevast.

[kolja]

Muidu võttis näiteks K.Kallas oma X platvormil alati sõna, eriti, kui oli vaja midagi Venemaa või Putini kohta arvata.

Kallas on Trumpi kohta paljude arvates liigagi (loe: amatöörlikult) palju sõna võtnud, tänu millele ta on sisuliselt Valges Majas persona non grata, temal Trumpi ajal sinna asja pole. Ehk siis sõltumata sellest, kas see on õige või vale, ei saa Kallast küll liigses vaikimises süüdistada. Ja Venemaa kohta on ju niikuinii väga lihtne ja pingevaba arvata- tegemist pole liitlasega (või kellegagi, kellest loodaks liitlast). Ja vast ka USA praegune vaimuhaigus lõpeb Trumpi aja lõppedes (ja eeldatavalt ohjeldatakse seda novembris).

[Külaline]

Ja vast ka USA praegune vaimuhaigus lõpeb Trumpi aja lõppedes (ja eeldatavalt ohjeldatakse seda novembris).

Enne novembrit jõuab see õpiraskustega mehike veel väga palju halba korda saata.

[Külaline]

Ja vast ka USA praegune vaimuhaigus lõpeb Trumpi aja lõppedes (ja eeldatavalt ohjeldatakse seda novembris).

Enne novembrit jõuab see õpiraskustega mehike veel väga palju halba korda saata.

Uus oht on see, millest soomlastest vaatlejad juba kirjutavad, et need sügisesed vabad valimised võivad ohtu sattuda. On mitmeid võimalusi, kuidas valimisi mõjutada. Nii et ma ei tea, hakkab tekkima lootusetuse tunne.

[Külaline]

Mulle meeldivad need Trumpi-teemalised meemid. Nüüd siis seoses selle Machadole antud rahupreemiaga, mille ta Trumpile loovutas.

[Külaline]

See paneb pisut kulmu kergitama. Muidu võttis näiteks K.Kallas oma X platvormil alati sõna, eriti, kui oli vaja midagi Venemaa või Putini kohta arvata. Sama Tsahknaga. Tema sõnavõtud on enamasti küllaltki ebadiplomaatilised ja sõnavalik pole alati õnnestunuim. Nüüd aga, seoses selle Gröönimaa teemaga on kõik, kes muidu ohtralt suud pruugivad, vait kui sukad. Huvitav, miks? Mida nad kardavad? Trump on ju ammu oma tegeliku palge paljastanud, tema soosingut ei pea enam ihkama. Mis siis nüüd häda?

Asi on sinu informeerituses, KAllas võttis esimeste seas sõna selle kohta nt. Ja kui iga Trumpi prääksatuse peale kaheksasse keerata end ja vastu karjuma hakata, siis oleks ilm tühja kisa ja desinformatsiooni veel rohkem täis.

[Külaline]

Meil oleks olnud kasu Venemaaga neutraalsete sidemete hoidmisest, kaubandus-piiritu vene turg, turism- vene uusrikkad jne jne. Ei oleks mingit sõja ega kriisi ohtu, kui me oleks neutraalsed ,ega topiks oma nina igale poole! See on ju üldteada tõde- kui kaks kaklevad ja kolmas vahele läheb, saab see kolmas veel mõlema käest ketuka!

Palun vabandust, aga kui rumal saab olla?

Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud II maailmasõjas neutraalseks.

18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et häid sidemeid hoida (nagu sina soovitasid), otsustas Eesti need nõudmised vastu võtta.

28. septembril 1939 sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi.

30. novembril 1939 ründas NSVL sõda Soomet. Algas Talvesõda. Nõukogude lennukid ründasid Soomet Eestis paiknevatest baasidest.Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult.

1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama.

16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti.

1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse.

14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti.

Ehk oleks mõttekas sama viga mitte korrata? Venemaa kõrval ei ole võimalik neutraalseks jääda, sest see riik ei austa ühtki kokkulepet. Neutraalsus tähendab ukse avamist Vene okupatsioonile.

[Külaline]

Ehk oleks mõttekas sama viga mitte korrata? Venemaa kõrval ei ole võimalik neutraalseks jääda, sest see riik ei austa ühtki kokkulepet. Neutraalsus tähendab ukse avamist Vene okupatsioonile.

Need, kes igal pool Venemaa jutupunkte kordavad, ilmselt seda tahavadki. Või on lihtsalt nii rumalad, et ei suudaks ealeski isegi kabes viieaastase vastu võita, malest rääkimata. Ehk ei suuda rohkem kui ühte sammu ette näha ega strateegiluselt mõelda.

[Külaline]

Trump jonnib Gröönimaaga kättemaksuks Norrale selle eest, et ta rahupreemiat ei saanud. Ega tema ei tea, et G on hoopis Taani osa, kogu see Skandinaavia on talle üks Norra kõik. Täiesti opakas.

[Külaline]

Trump jonnib Gröönimaaga kättemaksuks Norrale selle eest, et ta rahupreemiat ei saanud. Ega tema ei tea, et G on hoopis Taani osa, kogu see Skandinaavia on talle üks Norra kõik. Täiesti opakas.

Kogu see Gröönimaa lugu on tõenäoliselt Euroopa lõhestamise ja Ukrainalt tähelepanu eemale juhtimise katse. USA siseriiklikult Epsteini dokumentide teemast tähelepanu eemale juhtimine.

[Külaline]

USA siseriiklikult Epsteini dokumentide teemast tähelepanu eemale juhtimine.

Mina küll ei usu, et Trumpil sellest skandaalist lugu on. Pigem näitab see kui vägev tegelane ta on.

[Külaline]

Trump jonnib Gröönimaaga kättemaksuks Norrale selle eest, et ta rahupreemiat ei saanud. Ega tema ei tea, et G on hoopis Taani osa, kogu see Skandinaavia on talle üks Norra kõik. Täiesti opakas.

Ajalooliselt kuuluski Gröönimaa Norrale. Norra-Taani ühisriigi ajal tuli see sinna ühisriiki kaasa ja kui Norra 1905 iseseisvus, siis Taani seda enam tagasi ei andnud.

[Külaline]

USA siseriiklikult Epsteini dokumentide teemast tähelepanu eemale juhtimine.

Mina küll ei usu, et Trumpil sellest skandaalist lugu on. Pigem näitab see kui vägev tegelane ta on.

See et Epstein aitas tal Venemaalt pärit raha puhtaks pesta näitab teda tõesti "vägevana."

[Külaline]

See et Epstein aitas tal Venemaalt pärit raha puhtaks pesta näitab teda tõesti "vägevana."

Ameeriklastel ju sellest suva.