Sinu arust oleks pidanud ikka võltsija vara saama, aus värk, eks? Dadaaa, kui poleks olnud võltsing, polekski sugulased saanud.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 06:27Siis pole neil vaja ka midagi pärida, kui see kauge sugulane elu lõpus kordagi meelde ei tulnud. Kui pärandit loota, siis hakkasid kohe tegutsema. Selles mõttes see sotsiaaltöötaja vähemalt tegi midagi inimese heaks, need sugulased mitte midagi.Guest kirjutas: ↑19 Jaan 2026 23:16 Need pärijad võisid väga kaugelt sugulased olla. Teab kus välismaal elavad, et nende ilmumisega nii kaua aega läks.
Aasta parim, Aasta ema, Aasta isa
-
Külaline
-
Külaline
Nii on küll loogiline. Kui mu isa oli surnud, sain ka mina sellise teate, kuidas vara jagada.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 08:05Pärijad otsib välja notar, saadab teated ja siis inimesed ilmuvad lagedale, mõnikord endalegi üllatuseks.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 06:27Siis pole neil vaja ka midagi pärida, kui see kauge sugulane elu lõpus kordagi meelde ei tulnud. Kui pärandit loota, siis hakkasid kohe tegutsema. Selles mõttes see sotsiaaltöötaja vähemalt tegi midagi inimese heaks, need sugulased mitte midagi.
Aga. Mind isa ei kasvatanud. Ma poleks teda äragi tundnud tänaval vastu tulles. Ma teda ei põetanud tema elu lõpus. Sain hiljem teada ta haigusest. Aga pärandi jagamise nimekirjas olin ma ikka, sest olin ta tütar.
-
Külaline
Praeguse pärimisseaduse kohaselt läheb pärand harva kohalikule omavalitsusele (aga siiski umbes kord kuus meie omavalitsuses) Sageli on seal nt korter ja viie või kuuekohaline summa raha - inimene oleks võinud eluõhtul igati hästi elada, kuid lahkus üksinduses. Notar otsib siis maa pealt ja maa alt - esmaste sugulaste järel (vanemad, lapsed õed-vennad) liigub pärand ūha kaugema ringi suunas sh alaealised. Pärandi mitte vastu võtmisest (eeldatavad võlad vms) tuleb teavitada notariaalselt. Nt kui teavitasid, et ei soovi pärandit vastu võtta ja õed-vennad ka, siis liigub pärand su alaealiste laste juurde. Iga keeldumine on kulu.
Nii võivadki pärandi saada need, kes seda kuidagi oodata ei oska - õdede-vendade lapsed või lapselapsed nt. Suhted ammu ununenud ja ühel hetkel notarilt teavitus.
Nii võivadki pärandi saada need, kes seda kuidagi oodata ei oska - õdede-vendade lapsed või lapselapsed nt. Suhted ammu ununenud ja ühel hetkel notarilt teavitus.
-
Külaline
Nii on. Kui mu ema suri, siis seal notari juures oleval paberil oli pool pärimisringi minu jaoks täiesti võõras. Sest sinna läks mu ema bioloogilise isa suguvõsa. Ilmselt ka need inimesed ei pruugi mu ema olemasolust teadagi ja samamoodi tuleb selline pärimisteade neile üllatusena. Ema polnid oma pärisisa kunagi näinudki. Vaid nime teadis.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 10:18 Praeguse pärimisseaduse kohaselt läheb pärand harva kohalikule omavalitsusele (aga siiski umbes kord kuus meie omavalitsuses) Sageli on seal nt korter ja viie või kuuekohaline summa raha - inimene oleks võinud eluõhtul igati hästi elada, kuid lahkus üksinduses. Notar otsib siis maa pealt ja maa alt - esmaste sugulaste järel (vanemad, lapsed õed-vennad) liigub pärand ūha kaugema ringi suunas sh alaealised. Pärandi mitte vastu võtmisest (eeldatavad võlad vms) tuleb teavitada notariaalselt. Nt kui teavitasid, et ei soovi pärandit vastu võtta ja õed-vennad ka, siis liigub pärand su alaealiste laste juurde. Iga keeldumine on kulu.
Nii võivadki pärandi saada need, kes seda kuidagi oodata ei oska - õdede-vendade lapsed või lapselapsed nt. Suhted ammu ununenud ja ühel hetkel notarilt teavitus.
-
Külaline
Siin on ikka veel mingi nüanss, seat kui pärandajal in kasvõi üks laps, siis vanemad ei päri, ammugi siis vanemate õed-vennad või nende järglased. Ma pole jurist, aga koikse tugevam on testament (ja sealt ei tohi alaealisi valja jatta, tekib sundoaa), seadusjargse pärimisega seadusjärgne abikaasa (kooselukaaslane) ja lapsed. Kui selles ringis kedagi pole, siis tulevad mängu alles vanemad ja nende puudumisel hakkab testament nagu kuum kartul mööda lehma lellepoegi käima ja kui tõesti mitte kedagi ei leita, maandub kohaliku omavalitsuse lauale.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 14:27Nii on. Kui mu ema suri, siis seal notari juures oleval paberil oli pool pärimisringi minu jaoks täiesti võõras. Sest sinna läks mu ema bioloogilise isa suguvõsa. Ilmselt ka need inimesed ei pruugi mu ema olemasolust teadagi ja samamoodi tuleb selline pärimisteade neile üllatusena. Ema polnid oma pärisisa kunagi näinudki. Vaid nime teadis.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 10:18 Praeguse pärimisseaduse kohaselt läheb pärand harva kohalikule omavalitsusele (aga siiski umbes kord kuus meie omavalitsuses) Sageli on seal nt korter ja viie või kuuekohaline summa raha - inimene oleks võinud eluõhtul igati hästi elada, kuid lahkus üksinduses. Notar otsib siis maa pealt ja maa alt - esmaste sugulaste järel (vanemad, lapsed õed-vennad) liigub pärand ūha kaugema ringi suunas sh alaealised. Pärandi mitte vastu võtmisest (eeldatavad võlad vms) tuleb teavitada notariaalselt. Nt kui teavitasid, et ei soovi pärandit vastu võtta ja õed-vennad ka, siis liigub pärand su alaealiste laste juurde. Iga keeldumine on kulu.
Nii võivadki pärandi saada need, kes seda kuidagi oodata ei oska - õdede-vendade lapsed või lapselapsed nt. Suhted ammu ununenud ja ühel hetkel notarilt teavitus.
-
Külaline
Vabandust, pärand, mitte testament hakkab ringi käima.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 17:31Siin on ikka veel mingi nüanss, seat kui pärandajal in kasvõi üks laps, siis vanemad ei päri, ammugi siis vanemate õed-vennad või nende järglased. Ma pole jurist, aga koikse tugevam on testament (ja sealt ei tohi alaealisi valja jatta, tekib sundoaa), seadusjargse pärimisega seadusjärgne abikaasa (kooselukaaslane) ja lapsed. Kui selles ringis kedagi pole, siis tulevad mängu alles vanemad ja nende puudumisel hakkab testament nagu kuum kartul mööda lehma lellepoegi käima ja kui tõesti mitte kedagi ei leita, maandub kohaliku omavalitsuse lauale.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 14:27Nii on. Kui mu ema suri, siis seal notari juures oleval paberil oli pool pärimisringi minu jaoks täiesti võõras. Sest sinna läks mu ema bioloogilise isa suguvõsa. Ilmselt ka need inimesed ei pruugi mu ema olemasolust teadagi ja samamoodi tuleb selline pärimisteade neile üllatusena. Ema polnid oma pärisisa kunagi näinudki. Vaid nime teadis.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 10:18 Praeguse pärimisseaduse kohaselt läheb pärand harva kohalikule omavalitsusele (aga siiski umbes kord kuus meie omavalitsuses) Sageli on seal nt korter ja viie või kuuekohaline summa raha - inimene oleks võinud eluõhtul igati hästi elada, kuid lahkus üksinduses. Notar otsib siis maa pealt ja maa alt - esmaste sugulaste järel (vanemad, lapsed õed-vennad) liigub pärand ūha kaugema ringi suunas sh alaealised. Pärandi mitte vastu võtmisest (eeldatavad võlad vms) tuleb teavitada notariaalselt. Nt kui teavitasid, et ei soovi pärandit vastu võtta ja õed-vennad ka, siis liigub pärand su alaealiste laste juurde. Iga keeldumine on kulu.
Nii võivadki pärandi saada need, kes seda kuidagi oodata ei oska - õdede-vendade lapsed või lapselapsed nt. Suhted ammu ununenud ja ühel hetkel notarilt teavitus.
-
Külaline
Ei ole korrektne, et alaealisi ei tohi testamendist välja jätta, vastupidi, kui ei soovi, et nad päriksid, siis sundosa on 2x kasulikum maksta, kui seadusjärgne osa. Teiseks kui ei soovi, et abikaasa midagi päriks, tuleb ta testamendist välja jätta ja see on täiesti seaduslik, ta ei peagi midagi pärima, kui pole tegu ülalpidamisel oleva invaliidiga.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 17:31Siin on ikka veel mingi nüanss, seat kui pärandajal in kasvõi üks laps, siis vanemad ei päri, ammugi siis vanemate õed-vennad või nende järglased. Ma pole jurist, aga koikse tugevam on testament (ja sealt ei tohi alaealisi valja jatta, tekib sundoaa), seadusjargse pärimisega seadusjärgne abikaasa (kooselukaaslane) ja lapsed. Kui selles ringis kedagi pole, siis tulevad mängu alles vanemad ja nende puudumisel hakkab testament nagu kuum kartul mööda lehma lellepoegi käima ja kui tõesti mitte kedagi ei leita, maandub kohaliku omavalitsuse lauale.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 14:27Nii on. Kui mu ema suri, siis seal notari juures oleval paberil oli pool pärimisringi minu jaoks täiesti võõras. Sest sinna läks mu ema bioloogilise isa suguvõsa. Ilmselt ka need inimesed ei pruugi mu ema olemasolust teadagi ja samamoodi tuleb selline pärimisteade neile üllatusena. Ema polnid oma pärisisa kunagi näinudki. Vaid nime teadis.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 10:18 Praeguse pärimisseaduse kohaselt läheb pärand harva kohalikule omavalitsusele (aga siiski umbes kord kuus meie omavalitsuses) Sageli on seal nt korter ja viie või kuuekohaline summa raha - inimene oleks võinud eluõhtul igati hästi elada, kuid lahkus üksinduses. Notar otsib siis maa pealt ja maa alt - esmaste sugulaste järel (vanemad, lapsed õed-vennad) liigub pärand ūha kaugema ringi suunas sh alaealised. Pärandi mitte vastu võtmisest (eeldatavad võlad vms) tuleb teavitada notariaalselt. Nt kui teavitasid, et ei soovi pärandit vastu võtta ja õed-vennad ka, siis liigub pärand su alaealiste laste juurde. Iga keeldumine on kulu.
Nii võivadki pärandi saada need, kes seda kuidagi oodata ei oska - õdede-vendade lapsed või lapselapsed nt. Suhted ammu ununenud ja ühel hetkel notarilt teavitus.
-
Külaline
Testamendiga võid sa oma vara kasvõi oma kassile jätte. Mitte üks seadus ei kohusta testamenti alaealisi lapsi sisse panema.
-
Külaline
Ei kohusta jah, aga mingi sundosa nad pärivad. Täiskasvanud lastele ei pea küll midagi jätma.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 17:45 Testamendiga võid sa oma vara kasvõi oma kassile jätte. Mitte üks seadus ei kohusta testamenti alaealisi lapsi sisse panema.
-
Külaline
Võltsija muidugi mitte, siis oleks läinud omavalitsusele. Mille eest mingitele kaugetele sugulastele, kes pole kuulnudki sellest inimesest või lihtsalt ei hoolinud.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 08:55Sinu arust oleks pidanud ikka võltsija vara saama, aus värk, eks? Dadaaa, kui poleks olnud võltsing, polekski sugulased saanud.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 06:27Siis pole neil vaja ka midagi pärida, kui see kauge sugulane elu lõpus kordagi meelde ei tulnud. Kui pärandit loota, siis hakkasid kohe tegutsema. Selles mõttes see sotsiaaltöötaja vähemalt tegi midagi inimese heaks, need sugulased mitte midagi.Guest kirjutas: ↑19 Jaan 2026 23:16 Need pärijad võisid väga kaugelt sugulased olla. Teab kus välismaal elavad, et nende ilmumisega nii kaua aega läks.
-
Külaline
Nad pärivad POOL sellest, mida oleksid ilma testamendita pärinud. Väärlevinud on ka see, et abikaasa on kindlasti pärija ja välja teda jätta ei saa. Erinevalt alaealisest lapsest ei saa abikaasa ka mingit sundosa.
-
Külaline
Aga seadusega on nii määratud, et ka neil kaugetel, mittea teadlikel sugulastel on õigus see pärand saada.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 18:06Võltsija muidugi mitte, siis oleks läinud omavalitsusele. Mille eest mingitele kaugetele sugulastele, kes pole kuulnudki sellest inimesest või lihtsalt ei hoolinud.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 08:55Sinu arust oleks pidanud ikka võltsija vara saama, aus värk, eks? Dadaaa, kui poleks olnud võltsing, polekski sugulased saanud.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 06:27
Siis pole neil vaja ka midagi pärida, kui see kauge sugulane elu lõpus kordagi meelde ei tulnud. Kui pärandit loota, siis hakkasid kohe tegutsema. Selles mõttes see sotsiaaltöötaja vähemalt tegi midagi inimese heaks, need sugulased mitte midagi.
-
Külaline
Inimestele võikski olla õpetuseks, et alati tuleb teha testament juba siis, kui aru on veel peas. Siis inimene ise määrab, kuhu tema raha läheb. Mujal maailmas on komme, et juba noorena tuleb kindlasti testament teha, siin on nagu komme, et pigem ei tee.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 18:26Aga seadusega on nii määratud, et ka neil kaugetel, mittea teadlikel sugulastel on õigus see pärand saada.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 18:06Võltsija muidugi mitte, siis oleks läinud omavalitsusele. Mille eest mingitele kaugetele sugulastele, kes pole kuulnudki sellest inimesest või lihtsalt ei hoolinud.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 08:55
Sinu arust oleks pidanud ikka võltsija vara saama, aus värk, eks? Dadaaa, kui poleks olnud võltsing, polekski sugulased saanud.
-
Külaline
Koduse testamendi, oma käega kirjutatud, võid teha kasvõi iga päev erineva. Kehtib viimane. Või kehtib pool aastat.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 19:36Inimestele võikski olla õpetuseks, et alati tuleb teha testament juba siis, kui aru on veel peas. Siis inimene ise määrab, kuhu tema raha läheb.
https://www.juristaitab.ee/et/kodune-testament
-
Külaline
Testamenti saab ka muuta. Kodust muidugi lihtsam muuta aga minu arvates peaks see üldse keelatud olema. Võiks ainult notariaalne kehtida.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 19:36Inimestele võikski olla õpetuseks, et alati tuleb teha testament juba siis, kui aru on veel peas. Siis inimene ise määrab, kuhu tema raha läheb. Mujal maailmas on komme, et juba noorena tuleb kindlasti testament teha, siin on nagu komme, et pigem ei tee.Guest kirjutas: ↑20 Jaan 2026 18:26Aga seadusega on nii määratud, et ka neil kaugetel, mittea teadlikel sugulastel on õigus see pärand saada.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 18:06
Võltsija muidugi mitte, siis oleks läinud omavalitsusele. Mille eest mingitele kaugetele sugulastele, kes pole kuulnudki sellest inimesest või lihtsalt ei hoolinud.
Mina olen ka selle poolt, et notariaalne testament võiks kõigil olla.
-
Külaline
Nii mõnus, pistad igale sugulasele erineva pihku, las siis jagavad maid kellel õigus kui kõik ühe kuupäevaga. See kodune peaks üldse keelatud olema.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 19:48Koduse testamendi, oma käega kirjutatud, võid teha kasvõi iga päev erineva. Kehtib viimane. Või kehtib pool aastat.
https://www.juristaitab.ee/et/kodune-testament
-
Külaline
Üksik maal elav vanainimene ei oskakski ise kuhugi helistada, et notari aega kinni panna. Ühtlasi on nad enamasti väga umbusklikud kõigi ametimeeste ja rahaliste tehingute suhtes. Kas nad isegi sotsiaaltöötajat usaldaks, et rääkida notari juurde minekust või testamendist. Nii nad ära surevadki testamenti tegemata. Nad lihtsalt ei usalda kedagi.
-
Külaline
Ei ole need vanainimesed kõik ka nii hädised. Mu vanaemal oli juba 65aastaselt testament tehtud. Suri 86-selt.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 20:22 Üksik maal elav vanainimene ei oskakski ise kuhugi helistada, et notari aega kinni panna. Ühtlasi on nad enamasti väga umbusklikud kõigi ametimeeste ja rahaliste tehingute suhtes. Kas nad isegi sotsiaaltöötajat usaldaks, et rääkida notari juurde minekust või testamendist. Nii nad ära surevadki testamenti tegemata. Nad lihtsalt ei usalda kedagi.
Algselt muiduhi jättus kõik lastele pooleks aga kuna nemad surid ennem vanaema, siis läks seaduse järgi lapselastele jagamiseks. Omavahel leppisime kokku, kes vastu võtab ja kes mida tahab.
-
Külaline
Ja kui kokkuleppele ei oleks jõudnud?Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2026 20:31Omavahel leppisime kokku, kes vastu võtab ja kes mida tahab.
-
Külaline
Kõik vanainimesed pole muidugi nii hädised, aga hetkel räägime nendest kes on. Need ei jõuagi notari juurde vaid surevad enne kodus maha.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Semrush [Bot] ja 5 külalist