Eesti poliitikute vaikimine Gröönimaaga seoses

[Külaline]

See paneb pisut kulmu kergitama. Muidu võttis näiteks K.Kallas oma X platvormil alati sõna, eriti, kui oli vaja midagi Venemaa või Putini kohta arvata. Sama Tsahknaga. Tema sõnavõtud on enamasti küllaltki ebadiplomaatilised ja sõnavalik pole alati õnnestunuim. Nüüd aga, seoses selle Gröönimaa teemaga on kõik, kes muidu ohtralt suud pruugivad, vait kui sukad. Huvitav, miks? Mida nad kardavad? Trump on ju ammu oma tegeliku palge paljastanud, tema soosingut ei pea enam ihkama. Mis siis nüüd häda?

[Külaline]

Mis vaikimine? Mitu päeva on ju räägitud Eesti valmisolekust Taani esimese kutse peale sinna kohale sõita.

https://www.err.ee/1609914370/tsahkna-e ... ised-letti
https://www.err.ee/1609914154/pevkur-ee ... groonimaal
https://arvamus.postimees.ee/8398841/ra ... t-vastutav
https://www.delfi.ee/artikkel/120429933 ... e-oppusele

[Külaline]

Miks üldse põhja ameerikas asuv Gröönimaa kuulub kellelegi euroopast?

[Külaline]

Miks üldse põhja ameerikas asuv Gröönimaa kuulub kellelegi euroopast?

Miks ta ei või Euroopa riigile kuuluda? Küsimus ei ole ju selles. Pigem, et ühe sõjaka riigi veelgi sõjakam juht on otsustanud selle endale krabada. Rahvusvaheline õigus temale ei kehti.

[Külaline]

Miks üldse põhja ameerikas asuv Gröönimaa kuulub kellelegi euroopast?

Miks ta ei või Euroopa riigile kuuluda? Küsimus ei ole ju selles. Pigem, et ühe sõjaka riigi veelgi sõjakam juht on otsustanud selle endale krabada. Rahvusvaheline õigus temale ei kehti.

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

[Külaline]

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

Sest ajalooliselt on niimoodi kujunenud. Ega Gröönimaa pole ainus osa muus maailmajaos, mis on mõne Euroopa riigi osa. Näiteks Madalmaade kuningriiki kuuluvad lisaks Hollandile ka Aruba saar, Curaçao saar ja Sint Maarteni saar Ameerikas Venezuela ranniku lähedal. Hispaaniale kuuluvad Ceuta ja Melilla linnad Aafrikas. Prantsusmaale kuuluvad Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

[Külaline]

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

Sest ajalooliselt on niimoodi kujunenud. Ega Gröönimaa pole ainus osa muus maailmajaos, mis on mõne Euroopa riigi osa. Näiteks Madalmaade kuningriiki kuuluvad lisaks Hollandile ka Aruba saar, Curaçao saar ja Sint Maarteni saar Ameerikas Venezuela ranniku lähedal. Hispaaniale kuuluvad Ceuta ja Melilla linnad Aafrikas. Prantsusmaale kuuluvad Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

Teadmata ajalugu, arvan, et nad said need sõjaga vallutades.

[Külaline]

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

Võiks olla pigem Islandi või Kanada osa.

[Külaline]

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

Sest ajalooliselt on niimoodi kujunenud. Ega Gröönimaa pole ainus osa muus maailmajaos, mis on mõne Euroopa riigi osa. Näiteks Madalmaade kuningriiki kuuluvad lisaks Hollandile ka Aruba saar, Curaçao saar ja Sint Maarteni saar Ameerikas Venezuela ranniku lähedal. Hispaaniale kuuluvad Ceuta ja Melilla linnad Aafrikas. Prantsusmaale kuuluvad Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

Teadmata ajalugu, arvan, et nad said need sõjaga vallutades.

Gröönimaale rajasid viikingid esimesed asundused juba 10. sajandil. Gröönimaa oli osa Põhjala maailmast, mitte koloonia. Viikingite asundused allusid algselt Norra kuningale.

14. sajandi lõpus ühendati Taani, Norra ja Rootsi ühe monarhi alla ehk sündis nn Kalmari unioon. Tegemist oli personaluniooniga: igal kuningriigil olid oma seadused ja institutsioonid, kuid ühine kuningas. Norra koosseisu kuulusid juba varem Island, Gröönimaa ja Fääri saared. Need ei olnud eraldi üksused, vaid Norra krooni alad.

16. sajandi alguses Kalmari unioon lagunes: 1523. aastal lahkus Rootsi unioonist ja muutus iseseisvaks kuningriigiks. Norra ei lahkunud, vaid jäi Taaniga ühte riiki. Sellest hetkest alates eksisteeris Taani-Norra riik (1536–1814). Kuna Gröönimaa, Island ja Fääri saared olid Norra krooni valdused, jäid nad automaatselt Taani-Norra koosseisu.

1814. aastal loovutas Taani kuningas pärast kaotust Napoleoni sõdades Kieli rahulepinguga Norra Rootsile. Kuid Norra ülemerevaldused — Island, Gröönimaa ja Fääri saared — ei läinud Rootsile, vaid jäid Taani kätte. See ongi põhjus, miks Gröönimaa jäi Taanile ka pärast seda, kui Norra ise Rootsiga liideti.

Norralased ei olnud selle otsusega rahul. 1814. aastal püüdis Norra end iseseisvaks kuulutada ja võttis vastu oma põhiseaduse, kuid pärast lühikest sõjalist survet sunniti Norra siiski Rootsiga personaaluniooni. See kestis kuni 1905. aastani. Pärast 1905. aastat hargnesid sündmused Norra ning Taani ülemerevalduste (Island, Gröönimaa, Fääri saared) puhul eri suundades.

Taani jätkas Gröönimaa valitsemist. II maailmasõja ajal, kui Taani oli Saksamaa poolt okupeeritud, muutus Gröönimaa USA jaoks strateegiliselt oluliseks: Ameerika Ühendriigid kaitsesid ja varustasid saart, kuid ei annekteerinud seda. See kogemus tugevdas arusaama, et Gröönimaa on erilise geopoliitilise tähendusega ala.

1953. aastal sai Gröönimaast Taani kuningriigi lahutamatu osa. 1979. aastal anti Gröönimaale omavalitsus ning 2009. aastal laiendatud omavalitsus: Gröönimaa sai õiguse kontrollida enamikku sisepoliitikast ja loodusvaradest ning tunnustuse gröönlastele kui rahvale, kellel on enesemääramisõigus.

Võrdluseks: Island liikus samal ajal kiiresti iseseisvuse poole. 1918 sai Island suveräänseks riigiks personaalunioonis Taaniga ja 1944. aastal kuulutas end vabariigiks. See näitas, et Taani süsteemist oli võimalik rahumeelselt väljuda, kui poliitilised ja rahvuslikud eeldused olid küpsed.

Täna on Norra iseseisev riik ja Island iseseisev vabariik, kuid Gröönimaa ja Fääri saared on Taani kuningriigi koosseisus ulatusliku autonoomiaga. Gröönimaa tulevik (täielik iseseisvus või senise mudeli jätkamine) on eeskätt gröönlaste endi otsustada.

[Külaline]

Esiteks, nagu juba mainitud, pole mingit vaikust olnud. Teiseks oodatakse ilmselt USA Kongressis algatatud eelnõu edasist käiku. Kõige paremini lahti seletatult on selle kohta infot siin: [url]https:/www.aljazeera.com/amp/news/2026/1/14/us-senators-introduce-bill-to-stop-trump-seizing-greenland[/url]

[Külaline]

Link uuesti
https://www.aljazeera.com/amp/news/2026 ... -greenland

[Külaline]

Kuidas see Kallas ütleski, et olukord maailmas on selline, et hakka või jooma!
Eks nad nüüd jälgivad olukorda ega taha provotseerida, hulludega tuleb õrnalt ringi käia. Sa tead küll tema tõelist palet, aga see ei tähenda, et sa talle kööginoa kätte annad !

[Tolmukübe]

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

Sest ajalooliselt on niimoodi kujunenud. Ega Gröönimaa pole ainus osa muus maailmajaos, mis on mõne Euroopa riigi osa. Näiteks Madalmaade kuningriiki kuuluvad lisaks Hollandile ka Aruba saar, Curaçao saar ja Sint Maarteni saar Ameerikas Venezuela ranniku lähedal. Hispaaniale kuuluvad Ceuta ja Melilla linnad Aafrikas. Prantsusmaale kuuluvad Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

Sint Maarten jääb Venetsueela rannikust kaugele.

[Külaline]

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

Sest ajalooliselt on niimoodi kujunenud. Ega Gröönimaa pole ainus osa muus maailmajaos, mis on mõne Euroopa riigi osa. Näiteks Madalmaade kuningriiki kuuluvad lisaks Hollandile ka Aruba saar, Curaçao saar ja Sint Maarteni saar Ameerikas Venezuela ranniku lähedal. Hispaaniale kuuluvad Ceuta ja Melilla linnad Aafrikas. Prantsusmaale kuuluvad Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

Sint Maarten jääb Venetsueela rannikust kaugele.

Venezuela on sellele lähim mandril asuv riik. Muus mõttes jah, Puerto Rico, Dominikaani vabariik ja Kuuba asuvad lähemal, aga need on samuti saared.

[Külaline]

Ütleme ka ära, et kunagist Kalmari uniooni ehk Taanit, Norrat, Rootsit (sisaldas ka Soomet toona) valitses naisterahvas, kuninganna Margaret I.

[Külaline]

Seda jah, aga miks osa ameerikast on ikkagi kellegi euroopa osa?

Mis see sinu asi on?

[Külaline]

Mis vaikimine? Mitu päeva on ju räägitud Eesti valmisolekust Taani esimese kutse peale sinna kohale sõita.

https://www.err.ee/1609914370/tsahkna-e ... ised-letti
https://www.err.ee/1609914154/pevkur-ee ... groonimaal
https://arvamus.postimees.ee/8398841/ra ... t-vastutav
https://www.delfi.ee/artikkel/120429933 ... e-oppusele

Need linkidel toodud artiklid pole ju mingid kindlad seisukohavõtud. Mõni poliitik on ettevaatlikult midagi arvanud, aga USA või Trumpi kohta midagi karmi küll öeldud pole. Ja see Kallase väidetav "maailm on hulluks läinud, hakka või jooma" on lihtsalt mage ja saamatu.

Mitte maailm pole hulluks läinud, vaid mõned liidrid arvavad, et nad võivad teha mis pähe tuleb. Ähvardada, sõdu algatada jne. Gröönimaa kriisi valguses oleks Eesti poliitikutelt oodanud pisut tugevamat selgroogu, ühe väikeriigi toetust teisele. See käib diplomaatia juurde. Paraku tundub, et Eesti lihtsalt ei julge siin midagi kõva häälega arvata, sest äkki Trump pahandab ja mis siis küll saab.

[Külaline]

Mis vaikimine? Mitu päeva on ju räägitud Eesti valmisolekust Taani esimese kutse peale sinna kohale sõita.

https://www.err.ee/1609914370/tsahkna-e ... ised-letti
https://www.err.ee/1609914154/pevkur-ee ... groonimaal
https://arvamus.postimees.ee/8398841/ra ... t-vastutav
https://www.delfi.ee/artikkel/120429933 ... e-oppusele

Need linkidel toodud artiklid pole ju mingid kindlad seisukohavõtud. Mõni poliitik on ettevaatlikult midagi arvanud, aga USA või Trumpi kohta midagi karmi küll öeldud pole. Ja see Kallase väidetav "maailm on hulluks läinud, hakka või jooma" on lihtsalt mage ja saamatu.

Mitte maailm pole hulluks läinud, vaid mõned liidrid arvavad, et nad võivad teha mis pähe tuleb. Ähvardada, sõdu algatada jne. Gröönimaa kriisi valguses oleks Eesti poliitikutelt oodanud pisut tugevamat selgroogu, ühe väikeriigi toetust teisele. See käib diplomaatia juurde. Paraku tundub, et Eesti lihtsalt ei julge siin midagi kõva häälega arvata, sest äkki Trump pahandab ja mis siis küll saab.

see Eesti "arvamine" on võrdeline varblase säutsumisega kotkaste kokkutulekul. Seda lihtsalt ei märka keegi.

[Külaline]

Need linkidel toodud artiklid pole ju mingid kindlad seisukohavõtud. Mõni poliitik on ettevaatlikult midagi arvanud, aga USA või Trumpi kohta midagi karmi küll öeldud pole.

Teemaalgatuses oli tõstatud küsimus, miks Tsahkna ja teised poliitikud on vait kui sukad, mitte selles, kui sisukad nende seisukohad on. Kui on soov saada vastus mõnel teisel teemal, tuleb ka küsimus vastavalt formuleerida.

[Külaline]

see Eesti "arvamine" on võrdeline varblase säutsumisega kotkaste kokkutulekul. Seda lihtsalt ei märka keegi.

Jään siinkohal eriarvamusele.
Teiseks in minu meelest sellistes olukordades vaikimine ka poliitikute enda mainele halb. Selliseid ei saa ju lõppkokkuvõttes usaldada.