Kas iga asi tähendab tänapäeval kohe ATH’d?

vana hea klassika
Külaline

Kas iga asi tähendab tänapäeval kohe ATH’d?

Postitus Postitas Külaline »

Vaatan siin allpool teemas, et Silvia Ilves ka ATH diagnoosi ära saanud foorumi külastajate poolt. Mõni terve ka on tänapäeval veel?
Igal teisel on juba ATH või siis vähemasti autismi spektri häire. Hiljuti oli uudis, et kui teise inimese juttu katkestad, jutulõnga üle võtad, kohe ATH. Aga võib olla, et see rääkija ei teekski muidu oma jutus pausi, sest on olemas veel rääkimise skisofreenia, ainult räägibki vaid ise ja teised ei saagi võimalust. Jäin selle loo peale mõtlema, et ise katkestan jutu juhul kui räägitakse rasketest haigustest või õnnetustest või tahetakse kedagi taga rääkida, siis nagu olen tabanud ära, et katkestan, ilmselt siis hirmust kuulda midagi häirivat. Vahel ka siis, kui tahad mõne jutu peale pähe tulnud mõtte ära fikseerida ja öelda, ütled vahele. Lapsed teevad nii tihti, noored ka. Ja rääkija räägib siis edasi.
Iga sellise häire eest saab praegu töötukassalt raha osalise töövõime eest, kui neid häireid igasse lehte muudkui propageeritakse inimestele, siis võivad varsti kõik toetusi küsima minna ja nende peal elada, ei?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ei tähenda ja foorumikülastaja arvamus pole diagnoos. ATH- on kindlad kriteeriumid, mille järgi diagnoositakse, ei ole iga tähelepanematus diagnoos. Ja kui ravimeid võtta ei soovi, polegi diagnoosi vaja. Hetkel on ATH pigem aladiagnoositud, sest selle diagnoosiga peaks rahvusvahelise statistika järgi olema umbes 5 protsenti rahvastikust, aga meil on tunduvalt vähem.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ja uudise valguses, kuidas täiskasvanute seas on hüppeliselt tõusnud ath diagnoosimine. Moeröögatus, tahavad kõik Malluka moodi droogi abil kõhnaks saada või...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 17:46 Ja uudise valguses, kuidas täiskasvanute seas on hüppeliselt tõusnud ath diagnoosimine. Moeröögatus, tahavad kõik Malluka moodi droogi abil kõhnaks saada või...
See on loomulik, sest neil on jäänud see lapseeas diagnoosimata. Ja see ravim tekitab nendel, kellel pole ATH-d, väga tõsiseid kõrvaltoimeid, nii et ei saa seda võtta. Seega mingi lihtsalt moeröögatus, et saan nüüd kõhnaks, see kindlasti ei ole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Jah mulle tundub ka nii, et tavalised asjad diagnoositakse ath. Nt unustamine. Kus on võtmed, telefon. Hajameelsus või vanasti et pea on pulki täis. Nüüd ath. Hakkad tegema midagi, aga siis tegemise käigus teed hoopis teist tööd. Jälle ath ilming. Või nutiseadmesse ära kadumine. Või suutmatus alustada mingit tööd. No kes ikka viitsiks kui saab istuda telefonis. Mitte ei tule vaimu peale , või et vaim on valmis aga liha on nõder _öeldi vanasti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ei tähenda, diagnoosimine peab olema põhjalikult tehtud, väga lihtne ajada segamini ärevusega. Kui inimesel on mingil tasemel püsiv ärevus (näiteks töökoht või kool tekitab), ei suuda ta samal viisil keskenduda. Aga spetsialist teeb selle kindlaks.

Mina ise ei ole, aga sellele vaatamata kipun inimeste juttu katkestama. Põhjuseks see, et paljud räägivad mingist sündmusest üleliigse põhjalikkusega, igast pisiasjast, mis täiesti ebaoluline. Mul juba ammu selge, kuhu see jutt 10 min. pärast välja jõuab, no ei ole kannatust oodata.
Aga üldiselt ATH inimesed täiskasvanuna õpivad oma eripära suunama nii, et on sellele vaatamata edukad. Kes siis soovib seda, mitte ei kasuta ettekäändena.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:35 Jah mulle tundub ka nii, et tavalised asjad diagnoositakse ath. Nt unustamine. Kus on võtmed, telefon. Hajameelsus või vanasti et pea on pulki täis. Nüüd ath. Hakkad tegema midagi, aga siis tegemise käigus teed hoopis teist tööd. Jälle ath ilming. Või nutiseadmesse ära kadumine. Või suutmatus alustada mingit tööd. No kes ikka viitsiks kui saab istuda telefonis. Mitte ei tule vaimu peale , või et vaim on valmis aga liha on nõder _öeldi vanasti.
Sulle tundub valesti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:41 Ei tähenda, diagnoosimine peab olema põhjalikult tehtud, väga lihtne ajada segamini ärevusega. Kui inimesel on mingil tasemel püsiv ärevus (näiteks töökoht või kool tekitab), ei suuda ta samal viisil keskenduda. Aga spetsialist teeb selle kindlaks.

Mina ise ei ole, aga sellele vaatamata kipun inimeste juttu katkestama. Põhjuseks see, et paljud räägivad mingist sündmusest üleliigse põhjalikkusega, igast pisiasjast, mis täiesti ebaoluline. Mul juba ammu selge, kuhu see jutt 10 min. pärast välja jõuab, no ei ole kannatust oodata.
Aga üldiselt ATH inimesed täiskasvanuna õpivad oma eripära suunama nii, et on sellele vaatamata edukad. Kes siis soovib seda, mitte ei kasuta ettekäändena.
Ärevus ja ATH pole üks ja sama. Segadust tekitab see, et ATH ilmneb tavaliselt koos teiste häiretega. Umbes 65 protsendil ATH-ga inimestel on ka mõni muu häire. Ärevus on ATH-ga sageli kaasuv häire, aga mitte ATH.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:46
Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:35 Jah mulle tundub ka nii, et tavalised asjad diagnoositakse ath. Nt unustamine. Kus on võtmed, telefon. Hajameelsus või vanasti et pea on pulki täis. Nüüd ath. Hakkad tegema midagi, aga siis tegemise käigus teed hoopis teist tööd. Jälle ath ilming. Või nutiseadmesse ära kadumine. Või suutmatus alustada mingit tööd. No kes ikka viitsiks kui saab istuda telefonis. Mitte ei tule vaimu peale , või et vaim on valmis aga liha on nõder _öeldi vanasti.
Sulle tundub valesti.
mis valesti tundub?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:52
Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:46
Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:35 Jah mulle tundub ka nii, et tavalised asjad diagnoositakse ath. Nt unustamine. Kus on võtmed, telefon. Hajameelsus või vanasti et pea on pulki täis. Nüüd ath. Hakkad tegema midagi, aga siis tegemise käigus teed hoopis teist tööd. Jälle ath ilming. Või nutiseadmesse ära kadumine. Või suutmatus alustada mingit tööd. No kes ikka viitsiks kui saab istuda telefonis. Mitte ei tule vaimu peale , või et vaim on valmis aga liha on nõder _öeldi vanasti.
Sulle tundub valesti.
mis valesti tundub?
Ei diagnoosita mingeid suvalisi asju ATH pähe. Hajameelsus ja pea on pulki täis ei tähenda ATH-d. Selleks peab olema täidetud väga palju erinevaid kriteeriume, et diagnoosi saada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Miks see ATH teema üldse nii oluline on? Las olla inimestel see diagnoos, ATH-kate hulgas pole palju inimesi, kes end sellega välja vabandaks. Kui keegi saab ravimitest abi, peaks ju ülejäänud inimestel olema sellest hea meel, mitte soov ATH-d moehaiguseks ristida. Mul on mitmel kolleegil ATH jooni ja selle teadvustamine teeb minu elu kergemaks - ma juba tean, mis sealt tulla võib ja oskan nende eripäradega arvestada. Mul on jumala savi, kas nad kunagi ka ametliku diagnoosi saavad või ei saa.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:41 Ei tähenda, diagnoosimine peab olema põhjalikult tehtud, väga lihtne ajada segamini ärevusega. Kui inimesel on mingil tasemel püsiv ärevus (näiteks töökoht või kool tekitab), ei suuda ta samal viisil keskenduda. Aga spetsialist teeb selle kindlaks.

Mina ise ei ole, aga sellele vaatamata kipun inimeste juttu katkestama. Põhjuseks see, et paljud räägivad mingist sündmusest üleliigse põhjalikkusega, igast pisiasjast, mis täiesti ebaoluline. Mul juba ammu selge, kuhu see jutt 10 min. pärast välja jõuab, no ei ole kannatust oodata.
Aga üldiselt ATH inimesed täiskasvanuna õpivad oma eripära suunama nii, et on sellele vaatamata edukad. Kes siis soovib seda, mitte ei kasuta ettekäändena.

Sama värk, olen kiire taibuga ja hindan aega ning konkreetsust ja igasugused pikad, aeglased jutu keerutamised tunduvad ajaraisk ning võin vahele segada, sest soovin edasi liikuda, teema kokku võtta. Toddleri-sarnaseid pikalt venitajaid raske kuulata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 19:21
Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:41 Ei tähenda, diagnoosimine peab olema põhjalikult tehtud, väga lihtne ajada segamini ärevusega. Kui inimesel on mingil tasemel püsiv ärevus (näiteks töökoht või kool tekitab), ei suuda ta samal viisil keskenduda. Aga spetsialist teeb selle kindlaks.

Mina ise ei ole, aga sellele vaatamata kipun inimeste juttu katkestama. Põhjuseks see, et paljud räägivad mingist sündmusest üleliigse põhjalikkusega, igast pisiasjast, mis täiesti ebaoluline. Mul juba ammu selge, kuhu see jutt 10 min. pärast välja jõuab, no ei ole kannatust oodata.
Aga üldiselt ATH inimesed täiskasvanuna õpivad oma eripära suunama nii, et on sellele vaatamata edukad. Kes siis soovib seda, mitte ei kasuta ettekäändena.

Sama värk, olen kiire taibuga ja hindan aega ning konkreetsust ja igasugused pikad, aeglased jutu keerutamised tunduvad ajaraisk ning võin vahele segada, sest soovin edasi liikuda, teema kokku võtta. Toddleri-sarnaseid pikalt venitajaid raske kuulata.
ATH-ga pole sellel midagi pistmist. ATH-ga inimeste tugevus ei ole konkreetsus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Laske ATH-katel nüüd maailmas oma rütm leida. Ravimitega on nad suurepärased töötajad, lapsevanemad, õpilased.
Moehaigus? Jajahh.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 16 Jaan 2026 19:49
Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 19:21
Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:41 Ei tähenda, diagnoosimine peab olema põhjalikult tehtud, väga lihtne ajada segamini ärevusega. Kui inimesel on mingil tasemel püsiv ärevus (näiteks töökoht või kool tekitab), ei suuda ta samal viisil keskenduda. Aga spetsialist teeb selle kindlaks.

Mina ise ei ole, aga sellele vaatamata kipun inimeste juttu katkestama. Põhjuseks see, et paljud räägivad mingist sündmusest üleliigse põhjalikkusega, igast pisiasjast, mis täiesti ebaoluline. Mul juba ammu selge, kuhu see jutt 10 min. pärast välja jõuab, no ei ole kannatust oodata.
Aga üldiselt ATH inimesed täiskasvanuna õpivad oma eripära suunama nii, et on sellele vaatamata edukad. Kes siis soovib seda, mitte ei kasuta ettekäändena.

Sama värk, olen kiire taibuga ja hindan aega ning konkreetsust ja igasugused pikad, aeglased jutu keerutamised tunduvad ajaraisk ning võin vahele segada, sest soovin edasi liikuda, teema kokku võtta. Toddleri-sarnaseid pikalt venitajaid raske kuulata.
ATH-ga pole sellel midagi pistmist. ATH-ga inimeste tugevus ei ole konkreetsus.
Ta ju ei ütlegi seda, et oleks sellega pistmist. Viitas lihtsalt, et oleme sarnased kiire taibuga ja kumbki pole ATH.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 16 Jaan 2026 18:47
Guest kirjutas: 16 Jaan 2026 18:41 Ei tähenda, diagnoosimine peab olema põhjalikult tehtud, väga lihtne ajada segamini ärevusega. Kui inimesel on mingil tasemel püsiv ärevus (näiteks töökoht või kool tekitab), ei suuda ta samal viisil keskenduda. Aga spetsialist teeb selle kindlaks.

Mina ise ei ole, aga sellele vaatamata kipun inimeste juttu katkestama. Põhjuseks see, et paljud räägivad mingist sündmusest üleliigse põhjalikkusega, igast pisiasjast, mis täiesti ebaoluline. Mul juba ammu selge, kuhu see jutt 10 min. pärast välja jõuab, no ei ole kannatust oodata.
Aga üldiselt ATH inimesed täiskasvanuna õpivad oma eripära suunama nii, et on sellele vaatamata edukad. Kes siis soovib seda, mitte ei kasuta ettekäändena.
Ärevus ja ATH pole üks ja sama. Segadust tekitab see, et ATH ilmneb tavaliselt koos teiste häiretega. Umbes 65 protsendil ATH-ga inimestel on ka mõni muu häire. Ärevus on ATH-ga sageli kaasuv häire, aga mitte ATH.
Ei olegi üks ja see sama, aga võidakse ka valesti diagnoosida just ärevuse pärast. Minu pojal just nii oligi, arst diagnoosis kiirustades, määras ravimid, mis absoluutselt ei toiminud, lõpuks selgus, et polegi ATH, vaid sotsiaalärevus. Mina ise kahtlesin algusest peale, sest palju asjad ei langenud kokku.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mis see maskeering on ath puhul, millest ath puhul räägitakse ja kuidas see erineb kasvatusest ja õpetamisest?
Nt koristamine. Ath ei suuda? Mitte ath ei viitsi? Aga kõik nõuavad ja korras peab olema. Seega tuleb koristada. Kes ei korista on räpakas ja laisk. On tal ath või reguleerib teadlikult aega ja ei raiska seda koristamisele. St ta standardid on korra suhtes madalad- koristan kui viitsin ja aega on, see pole peamine.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 17 Jaan 2026 07:41 Mis see maskeering on ath puhul, millest ath puhul räägitakse ja kuidas see erineb kasvatusest ja õpetamisest?
Nt koristamine. Ath ei suuda? Mitte ath ei viitsi? Aga kõik nõuavad ja korras peab olema. Seega tuleb koristada. Kes ei korista on räpakas ja laisk. On tal ath või reguleerib teadlikult aega ja ei raiska seda koristamisele. St ta standardid on korra suhtes madalad- koristan kui viitsin ja aega on, see pole peamine.
Maskeering on pmst see, et sa õpid àra mida sinult oodatakse, aga sa ise ei saa aru sellest. Sa koristad selleks, et sa ei saaks teistelt etteheiteid mitte selleks, et sa tahad oma tuba korda saada. Sul võib olla väga mugav seal sassis toas ja sa ei pruugi olla üldse laisk. Aga sa oled elus palju saanud vastu näppe selliste asjade eest ning üritad mängida rolli “mida teised minult ootavad”. Et siis see on nagu mingi rolli etendamine pidevalt, elu jooksul on olnud piisavalt selliseid ahhaa momente mille järgi ennast siis jälle kohandada. See pole tahe olla parem vaid soov mitte taaskord kritiseeritud saada asja eest mida sa ei mõista.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Seda ju teevad kõik vanemad oma lastele. Nõuavad korda. Lapsele on see tüütu kohustus.
Ja kui täiskasvanu nt mees on kooselus räpakas, siis naine vaatab ämma poole ja ütleb et lapsepõlves pole õpetatud ega nõutud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ta ju ei ütlegi seda, et oleks sellega pistmist. Viitas lihtsalt, et oleme sarnased kiire taibuga ja kumbki pole ATH.
Mis see ATH siia puutub. ATH-ga inimesel pole kiire taip.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], kana, Mauno, Roosad tulbid ja 9 külalist