Vitamiini puudus, aga millise?

[Külaline]

Kuskohast ma teada saaksin, mis vitamiini või aine puudus mul on? Perearsti juurde ja analüüsideks saatekirja saan alles 25 jaanuar, kuid midagi on mul valesti. Justkui oleks vaimne ülekurnatus, aga sellele ei näe justkui põhjust. Tahan kogu aeg magada, viimased paar-kolm päeva olen maganud vahepealsete ärkamistega (aga ma magangi kogu aeg sedasi, et iga paari tunni tagant korra ärkan) lausa kella üheni päeval, kui vaba päev on. Kogu aeg on väsinud ja tülpinud olek, riidesse panek, pesemine, kammimine- kõik tundub nii väsitavana, et lükkan seda võimalikult kaua edasi. Mul on küll diagnoositud krooniline depressioon, aga võtan rohtusid järjepidevalt ning pole toimunud ka mingisuguseid sündmusi, mis selle ägenemist põhjustada võiks. Sõbranna kahtlustab D vitamiini puudust mul. Ja võib -olla ka raua ning B vitamiini. Aga mille puudus mul tegelikult on siis? Oma autistlikke eripärade tõttu ebatervislike söömisharjumustega võib mul olla mis iganes vitamiini või aine puudus.
Kas kompleksvitamiinides pole mitte kõigi vajalike ainete kogused nii väiksed, et ei ole mingit mõju?
Pole võimalik teha tasulisi Synlab vms teste vitamiinivaeguse väljaselgitamiseks. Neid palun mitte soovitada!

[Külaline]

Kõige tüüpilisemad sümptomid D ja B12 vitamiini puuduseks.

Kui varem võimalik testideks pole, siis tulebki see 25.01 ära oodata.
Põhjamaades on paljudel D vit puudus. Ma usun, et võid seda omaalgatuslikult küll juurde võtta senikaua.

[Külaline]

Oota arsti aeg ära, ära hakka oma tarkusest midagi lisaks võtma.
https://novaator.err.ee/1608680200/pere ... isehadasid

[Külaline]

Oota arsti aeg ära, ära hakka oma tarkusest midagi lisaks võtma.
https://novaator.err.ee/1608680200/pere ... isehadasid

Selleks, et toidust piisaval hulgal vitamiine kätte saada, peaks Rospu sõnul olema toidulaud mitmekülgne. Iga päev tuleks süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju. Eelistatult kaks peotäit puuvilju ja kolm peotäit köögivilju ning need võiksid olla erinevat värvi. Rospu selgitas, et erinevad värvid looduses tekitavad erisuguseid bioloogilisi ühendid, millel on tervisele erinev mõju.

Jutt või asi, nõukaajal ei olnud õunugi poest saada, muudest puuviljadest rääkimata. Köögivilju ka peale kartuli/kapsa keegi nii palju ei söönud.

[Nõiamoor]

Puuvilju ma küll eriti ei söö, v.a suvel koduaiast ja metsast marju. Poe omad lihtsalt ei maitse. Vitamiine võtan ka, üsna kalleid kusjuures. Aga nõuka ajast mäletan, et tehti toore hapukapsa ja sibulaga salatit, riivitud porgandit jõhvikatega, hapukurke, riivitud kaali salatit, keedetud peedist köömnetega salatit ja hapendatud seenesalatit. Samuti söödi igasuguseid juurikaid ja köögiviljahoidiseid.

[Külaline]

Kui just väga viletsalt ei söö, ei peaks sellist tunnet ikkagi tekkima. Kui pole just ka ületöötamist, suurt stressi või viirushaiguse tüsistust.
Perearst võiks teha põhianalüüsid ja kontrolli kindlasti kilpnääret.
Mina telliksin Synlabist kõige peamise paketi koos kilpnäärmega, saaks paari päevaga eelinfo ja perearst saaks siis hiljem juurde tellida täpsustused, kui vaja. Või kui milleski suur kõikumine, pääsed kohe perearsti juurde.

[Külaline]

Kui just väga viletsalt ei söö, ei peaks sellist tunnet ikkagi tekkima. Kui pole just ka ületöötamist, suurt stressi või viirushaiguse tüsistust.
Perearst võiks teha põhianalüüsid ja kontrolli kindlasti kilpnääret.
Mina telliksin Synlabist kõige peamise paketi koos kilpnäärmega, saaks paari päevaga eelinfo ja perearst saaks siis hiljem juurde tellida täpsustused, kui vaja. Või kui milleski suur kõikumine, pääsed kohe perearsti juurde.

Ei saa tellida Synlabist midagi!
Ei ole muid tervisenäitajate kõikumisi just viimasel ajal, mis selgitaksid seda meeletut unisust ja tülpimust. Kilpnääre eluaeg korras olnud ,veresuhkur insulliinisõltumatu diabeedi (ilma süstimata, tabletiravi) kohta ka stabiilne, vererõhk normis. Stress on mul kogu aeg, see on mul kogu elu olnud ja ma ei näe küll mingit põhjust, miks just selle aasta alguses see niimoodi välja lõi. Või siis ongi lihtsalt põhjus selles, et aasta algus ja kõik kohe jätkus samamoodi.. kuigi ma ju teadsin seda ette, et mu elu on juba viimased 5-6 aastat selline rutiinne ning tegelikult see mulle sobib...kui vaid rahaline seis ka oleks stabiilne ja hinnad ei tõuseks või palk ja töövõimetoetus hindadega samas tempos tõuseks.
Söömine on ebatervislik olnud kogu elu, viirushaigusi pole paaril aastal teadaolevalt olnud. Üleminekuiga peaks ka möödas olema. Tõenäoliselt ikka vitamiinide vms puudus. Aga just millise...ei ole nii rikas et katsetada järjest mitut. Ja nende multivitamiinide kohta ei ole kah eriti kindel, mis koguses seal ühte või teist ainet on (ei oska seda tabelit lugeda ja arvestada ka seal karbil)

[Külaline]

Kui just väga viletsalt ei söö, ei peaks sellist tunnet ikkagi tekkima. Kui pole just ka ületöötamist, suurt stressi või viirushaiguse tüsistust.
Perearst võiks teha põhianalüüsid ja kontrolli kindlasti kilpnääret.
Mina telliksin Synlabist kõige peamise paketi koos kilpnäärmega, saaks paari päevaga eelinfo ja perearst saaks siis hiljem juurde tellida täpsustused, kui vaja. Või kui milleski suur kõikumine, pääsed kohe perearsti juurde.

Ei saa tellida Synlabist midagi!
Ei ole muid tervisenäitajate kõikumisi just viimasel ajal, mis selgitaksid seda meeletut unisust ja tülpimust. Kilpnääre eluaeg korras olnud ,veresuhkur insulliinisõltumatu diabeedi (ilma süstimata, tabletiravi) kohta ka stabiilne, vererõhk normis. Stress on mul kogu aeg, see on mul kogu elu olnud ja ma ei näe küll mingit põhjust, miks just selle aasta alguses see niimoodi välja lõi. Või siis ongi lihtsalt põhjus selles, et aasta algus ja kõik kohe jätkus samamoodi.. kuigi ma ju teadsin seda ette, et mu elu on juba viimased 5-6 aastat selline rutiinne ning tegelikult see mulle sobib...kui vaid rahaline seis ka oleks stabiilne ja hinnad ei tõuseks või palk ja töövõimetoetus hindadega samas tempos tõuseks.
Söömine on ebatervislik olnud kogu elu, viirushaigusi pole paaril aastal teadaolevalt olnud. Üleminekuiga peaks ka möödas olema. Tõenäoliselt ikka vitamiinide vms puudus. Aga just millise...ei ole nii rikas et katsetada järjest mitut. Ja nende multivitamiinide kohta ei ole kah eriti kindel, mis koguses seal ühte või teist ainet on (ei oska seda tabelit lugeda ja arvestada ka seal karbil)

Jah, multivitamiinide mõttekus on ammu kahtluse alla pandud, nendele raha kulutada pole mõtet. Proovi süüa apelsini, mandariine, et C vitamiini lisada. D vitamiini määra on ka just allapoole toodud, vaevalt seegi sul väga madal on, aga kontrollima peab ikka.
Sa mainid tülpimust, see ehk seotud üleminekueaga, olgugi, et möödas, aga seda kurdetakse ikka, seda teatud innutust. Ja muidugi see päikese puudumine tekitab paljudele unisust. Ilmselt midagi erilist ei leitagi, arst soovitab jalutada õues ja just valgel ajal.

[Külaline]

Sa kirjutad, et on krooniline depressioon. Ravimeid selleks võtab? Äkki nende kõrvaltoime? Kõrvaltoimed võivaf ka pikaaegse tarbimise järel tulla, mitte kohe.
Ega muud olegi, kui pead lihtsalt selle arstiaja ära ootama.

[Külaline]

Sa kirjutad, et on krooniline depressioon. Ravimeid selleks võtab? Äkki nende kõrvaltoime? Kõrvaltoimed võivaf ka pikaaegse tarbimise järel tulla, mitte kohe.
Ega muud olegi, kui pead lihtsalt selle arstiaja ära ootama.

Samu depressiooniravimeid võtan juba pool elu , nende kõrvaltoimed on ammu unustatud. Lihtsalt aeg-ajalt nende mõju nõrgeneb vahepeal, mingil eriti raskel perioodil. Aga praegu on kõik justkui hästi, depressiooni ägenemist hetkel küll ei usu..

[Tolmukübe]

Sul võib rauapuudus olla. Või madal vererõhk ka tekitab jõuetust.

ANEEMIA - mis see on?
Biotheka
https://www.biotheka.ee › Blogi
Patsiendid kaebavad väsimust, jõuetust, pearinglust, südamepekslemist. Nad on kahvatud. Põhjuseks võib olla raua puudulik saamine toidust või raua ...

[Külaline]

Rauapreparaate küll ei tasu proovima hakata, kuni analüüs konkreetset vajadust ei näita. Kui kanaliha ja kala tarbida, siis naljalt ei teki. Kui siis uut terviseprobleemi pole tekkinud, mis seda põhjustaks. Nii et ikka analüüsid enne.
Ma imestan, et see nii kaua aega võtab. Meil on nii, et helistan pereõele ja ütlen näiteks, et soovin vereproovi sel ja sel põhjusel, saan aja nädala jooksul, käin ära ja siis vaatan digiloost ise üle. Kui vaja, panen arstile aja. Arst niikuinii ei oska ju midagi ütelda enne vereproovi, seega milleks talle aega oodata?
Seega äkki proovid ka niipidi, räägi pereõega.

[Külaline]

Oota arsti aeg ära, ära hakka oma tarkusest midagi lisaks võtma.
https://novaator.err.ee/1608680200/pere ... isehadasid

Selleks, et toidust piisaval hulgal vitamiine kätte saada, peaks Rospu sõnul olema toidulaud mitmekülgne. Iga päev tuleks süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju. Eelistatult kaks peotäit puuvilju ja kolm peotäit köögivilju ning need võiksid olla erinevat värvi. Rospu selgitas, et erinevad värvid looduses tekitavad erisuguseid bioloogilisi ühendid, millel on tervisele erinev mõju.

Jutt või asi, nõukaajal ei olnud õunugi poest saada, muudest puuviljadest rääkimata. Köögivilju ka peale kartuli/kapsa keegi nii palju ei söönud.

Kui palju nõukaajal üldse vereanalüüse tehti? Väga kahtlen, et kõigil olid superkorras näidud samamoodi

[Külaline]

Jutt või asi, nõukaajal ei olnud õunugi poest saada, muudest puuviljadest rääkimata. Köögivilju ka peale kartuli/kapsa keegi nii palju ei söönud.

Kui palju nõukaajal üldse vereanalüüse tehti? Väga kahtlen, et kõigil olid superkorras näidud samamoodi

Nõukaajal ei käinud keegi ka lihtsalt huvi pärast arsti juures, et midagi mõõta või teada saada. Kui tundsid end hästi, ei läinud ju mingit vitamiini või raua taset mõõtma. Ka veresuhkrut ei mõõdetud täiskasvanutel niisama. Ikka siis, kui midagi tervisega valesti oli.

Aga mis puutub aed- ja puuviljade söömisesse, siis söödi neid ilmselt ikka palju rohkem kui praegu.
Kes elasid maal või aedlinnades, kasvatasid väga palju ise. Ja kuna lihakraamiga oli ka linnapoodides kitsas käes, aga köögivilju oli alati müügil, siis neid ka söödi.
Peet, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, küüslauk, hernes, uba, tomat, kurk, kõrvits, lisaks kõik marjad nii aiast kui ka metsast, puuviljad igal moel sissetehtuna - kompotid, moosid, mahlad, želeed.
Kui endal polnud, siis turult sai alati osta.
Korjati pohli ja jõhvikaid, mis säilisid täitsa kuumutamata, varuti ja säilitati igal moel ka seeni.
No ikka vägagi hea toit oli.

[Külaline]

Kuskohast ma teada saaksin, mis vitamiini või aine puudus mul on? Perearsti juurde ja analüüsideks saatekirja saan alles 25 jaanuar, kuid midagi on mul valesti. Justkui oleks vaimne ülekurnatus, aga sellele ei näe justkui põhjust. Tahan kogu aeg magada, viimased paar-kolm päeva olen maganud vahepealsete ärkamistega (aga ma magangi kogu aeg sedasi, et iga paari tunni tagant korra ärkan) lausa kella üheni päeval, kui vaba päev on. Kogu aeg on väsinud ja tülpinud olek, riidesse panek, pesemine, kammimine- kõik tundub nii väsitavana, et lükkan seda võimalikult kaua edasi. Mul on küll diagnoositud krooniline depressioon, aga võtan rohtusid järjepidevalt ning pole toimunud ka mingisuguseid sündmusi, mis selle ägenemist põhjustada võiks. Sõbranna kahtlustab D vitamiini puudust mul. Ja võib -olla ka raua ning B vitamiini. Aga mille puudus mul tegelikult on siis? Oma autistlikke eripärade tõttu ebatervislike söömisharjumustega võib mul olla mis iganes vitamiini või aine puudus.
Kas kompleksvitamiinides pole mitte kõigi vajalike ainete kogused nii väiksed, et ei ole mingit mõju?
Pole võimalik teha tasulisi Synlab vms teste vitamiinivaeguse väljaselgitamiseks. Neid palun mitte soovitada!

See on muidugi kahju, et Synlabi test materiaalselt üle jõu käib. Muidu on D-vitamiini puhul hommikul teed testi - ja sageli juba sama päeva hilisõhtul on sõnum, et analüüsi vastus on olemas. St. ma ei pea jääma spekuleerima: "Aga äkki saan ma toidust, kuidas nõukogude ajal D-vitamiini saadi üldse..." jne. jne.

Aga muidu, kui see on rahaliselt võimalik ja on soov enne 25. jaanuari hakata D-vitamiini võtma, soovitan osta 100 mikrogrammi ehk 4000 IU sisaldusega D-vitamiin (see on igas Eesti apteegis saadaval). Kompleksvitamiinides on D-vitamiini reeglina vähem sees, kuigi, ei saa välistada, et mõnes kompleksvitamiinis on ka 100 mikrogrammi. Aga teemaalgataja vist pole väga harjunud vitamiinipurkide etikette lugema? Sel juhul on kindlam küsida apteekrilt: "100 mikrogrammi D-vitamiini" - ja las apteeker soovitab.

Depressiooni puhul peetakse "klassikaks" kahte asja: D-vitamiini ja rauavaru. Kui need on madalad, soovitaksegi kõigepealt D-vitamiin ja rauavaru üles saada ja pärast seda edasi vaadata, kas inimene üldse AD-d veel vajabki.

Kusjuures rauaga on veel selles osas segadus, et üldiselt peetakse juba suht madalat ferritiini näitu 10 (millimooli liitris) normaalseks, aga eriarstid - neuroloogid - ütlevad, et neurolooguilsied sümptomid patsiendil võivad esineda alla juba ferritiini alla 50 langemisel. St. kui inimesel on mingid vaevused, mis võivad tulla madalast ferritiini tasemest, tuleks ferritiin tõsta üle 50, mitte jääda heietema: "See 10 on ju hea ferritiini tase küll".
Noh, igatahes oleks hea, kui perearsti selle ferritiini numbri ka määraks - sest rauavaru üles ajada saab kasvõi ise käsimüügi prepraatidega, näit. Superrauda paljud kiidavad.

[Külaline]

Jutt või asi, nõukaajal ei olnud õunugi poest saada, muudest puuviljadest rääkimata. Köögivilju ka peale kartuli/kapsa keegi nii palju ei söönud.

Kui palju nõukaajal üldse vereanalüüse tehti? Väga kahtlen, et kõigil olid superkorras näidud samamoodi

Nõukaajal ei käinud keegi ka lihtsalt huvi pärast arsti juures, et midagi mõõta või teada saada. Kui tundsid end hästi, ei läinud ju mingit vitamiini või raua taset mõõtma. Ka veresuhkrut ei mõõdetud täiskasvanutel niisama. Ikka siis, kui midagi tervisega valesti oli.

Isegi kui oli sümptomeid, siis varem ilmselt ei jõudnud infogi inimesteni, et oot, mul on need sümptomid, kontrolliks need-ja- need näitajad üle - "Ju olen lihtsalt vanaks jäänud" jms. ütlesid inimesed paljude asjade seletuseks.

Minu meelest see on väga hea, et tänapäeval ei pea tegelema lõputu spekuleerimisega "aga äkki ma saan D-vitamiini toidust - aga äkki ma ei saa D-vitamiini toidust - aga äkki ma saan D-vitamiini, kui ma talvel õues katmata näoga olen - aga äkki ikka ei piisa sellest õueskäigust?" jne. jne, vaid saab teha analüüsi. Ja saab asi selgemaks.

[Külaline]

Jutt või asi, nõukaajal ei olnud õunugi poest saada, muudest puuviljadest rääkimata. Köögivilju ka peale kartuli/kapsa keegi nii palju ei söönud.

Õunad kasvasid omal või ämmal/äial/naabril aias ja neid söödi talvläbi.

[Tolmukübe]

Kuskohast ma teada saaksin, mis vitamiini või aine puudus mul on? Perearsti juurde ja analüüsideks saatekirja saan alles 25 jaanuar, kuid midagi on mul valesti. Justkui oleks vaimne ülekurnatus, aga sellele ei näe justkui põhjust. Tahan kogu aeg magada, viimased paar-kolm päeva olen maganud vahepealsete ärkamistega (aga ma magangi kogu aeg sedasi, et iga paari tunni tagant korra ärkan) lausa kella üheni päeval, kui vaba päev on. Kogu aeg on väsinud ja tülpinud olek, riidesse panek, pesemine, kammimine- kõik tundub nii väsitavana, et lükkan seda võimalikult kaua edasi. Mul on küll diagnoositud krooniline depressioon, aga võtan rohtusid järjepidevalt ning pole toimunud ka mingisuguseid sündmusi, mis selle ägenemist põhjustada võiks. Sõbranna kahtlustab D vitamiini puudust mul. Ja võib -olla ka raua ning B vitamiini. Aga mille puudus mul tegelikult on siis? Oma autistlikke eripärade tõttu ebatervislike söömisharjumustega võib mul olla mis iganes vitamiini või aine puudus.
Kas kompleksvitamiinides pole mitte kõigi vajalike ainete kogused nii väiksed, et ei ole mingit mõju?
Pole võimalik teha tasulisi Synlab vms teste vitamiinivaeguse väljaselgitamiseks. Neid palun mitte soovitada!

See on muidugi kahju, et Synlabi test materiaalselt üle jõu käib. Muidu on D-vitamiini puhul hommikul teed testi - ja sageli juba sama päeva hilisõhtul on sõnum, et analüüsi vastus on olemas. St. ma ei pea jääma spekuleerima: "Aga äkki saan ma toidust, kuidas nõukogude ajal D-vitamiini saadi üldse..." jne. jne.

Aga muidu, kui see on rahaliselt võimalik ja on soov enne 25. jaanuari hakata D-vitamiini võtma, soovitan osta 100 mikrogrammi ehk 4000 IU sisaldusega D-vitamiin (see on igas Eesti apteegis saadaval). Kompleksvitamiinides on D-vitamiini reeglina vähem sees, kuigi, ei saa välistada, et mõnes kompleksvitamiinis on ka 100 mikrogrammi. Aga teemaalgataja vist pole väga harjunud vitamiinipurkide etikette lugema? Sel juhul on kindlam küsida apteekrilt: "100 mikrogrammi D-vitamiini" - ja las apteeker soovitab.

Depressiooni puhul peetakse "klassikaks" kahte asja: D-vitamiini ja rauavaru. Kui need on madalad, soovitaksegi kõigepealt D-vitamiin ja rauavaru üles saada ja pärast seda edasi vaadata, kas inimene üldse AD-d veel vajabki.

Kusjuures rauaga on veel selles osas segadus, et üldiselt peetakse juba suht madalat ferritiini näitu 10 (millimooli liitris) normaalseks, aga eriarstid - neuroloogid - ütlevad, et neurolooguilsied sümptomid patsiendil võivad esineda alla juba ferritiini alla 50 langemisel. St. kui inimesel on mingid vaevused, mis võivad tulla madalast ferritiini tasemest, tuleks ferritiin tõsta üle 50, mitte jääda heietema: "See 10 on ju hea ferritiini tase küll".
Noh, igatahes oleks hea, kui perearsti selle ferritiini numbri ka määraks - sest rauavaru üles ajada saab kasvõi ise käsimüügi prepraatidega, näit. Superrauda paljud kiidavad.

Need on erinevad asjad. Üks on ferritiini, teine raua analüüs. Mul on ferritiin olnud normis, aga raud alla normi, ja hoolega krõbistasin rauapreparaati süüa, et näitu normi viia. Ja mina näiteks 100 mikrogrammi D-vitamiini ei kannatagi, liiga palju korraga. Olen võtnud 60 mikrogrammi, vbl aitab ka 50 päevas, kes teab..

[Külaline]

Tänases Ekspressis on hea artikkel vitamiinidest sh ka D vitamiinist.