Guest kirjutas: ↑21 Dets 2025 22:16
Ei ole kunagi lapsi vetsu kaasa võtnud (kodus siis, mitte kuskil kaubanduskeskuses). Lapsega ei juhtu midagi kui ta paar minutit mind ukse taga igatseb ja ma ei mäleta, et sellega mingeid suuri probleeme oleks olnud. Vb mõned korrad jaurasid. See laste järgi elamine ja iseenda kaotamine laste pärast on ikka hirmus küll.
Miks laste järgi elamine hirmus on? Lapsed on ju kõige tähtsamad. Mis iseenda kaotamine? See ongi emade elu sisu, kui nad lapse saavad.
Kindasti mitte. Jah, mingil ajaperioodil on tõesti nii, et lapsed vajavad rohkem tähelepanu ja lapse vanemad peavad mõningad oma vajadused tahaplaanile panema. Aga ma pole eelkõige ema, ega kellegi naine, ega minu amet, ma olen mina oma vajaduste ja soovidega. Emaks saamine andis mulle ühe rolli juurde, mitte ei muutnud mu rolli.
Vaesed lapsed, keda te selle vaimse raskusega koormate. Ma ei tahaks küll kellegi elu mõte olla.
Guest kirjutas: ↑21 Dets 2025 22:16
Ei ole kunagi lapsi vetsu kaasa võtnud (kodus siis, mitte kuskil kaubanduskeskuses). Lapsega ei juhtu midagi kui ta paar minutit mind ukse taga igatseb ja ma ei mäleta, et sellega mingeid suuri probleeme oleks olnud. Vb mõned korrad jaurasid. See laste järgi elamine ja iseenda kaotamine laste pärast on ikka hirmus küll.
Miks laste järgi elamine hirmus on? Lapsed on ju kõige tähtsamad. Mis iseenda kaotamine? See ongi emade elu sisu, kui nad lapse saavad.
Kindasti mitte. Jah, mingil ajaperioodil on tõesti nii, et lapsed vajavad rohkem tähelepanu ja lapse vanemad peavad mõningad oma vajadused tahaplaanile panema. Aga ma pole eelkõige ema, ega kellegi naine, ega minu amet, ma olen mina oma vajaduste ja soovidega. Emaks saamine andis mulle ühe rolli juurde, mitte ei muutnud mu rolli.
Vaesed lapsed, keda te selle vaimse raskusega koormate. Ma ei tahaks küll kellegi elu mõte olla.
On inimesi, kellele meeldib olla eelkõige ema. Teised rollid ei kao kuskile ära, muutub lihtsalt nende olulisus erinevatel ajahetkedel. Olen ise esmakordselt emaks saanu ja teen tööd selle kõrvalt, s.t ma ei ole vanemapuhkusel. Kuigi minu töö on osakoormusega ja kodukontoris, siis rohkem ma küll sellist viga enam kunagi ei korda. Ma ei mõista inimesi, kes tahavad lapse kõrvalt kohe kuskile minema pääseda. Ainus asi, mis ma soovin, oleks see, et ma saaks ainult lapsele keskenduda. Kõik muu tundub selle kõrval täiesti ebaoluline.
Guest kirjutas: ↑22 Dets 2025 00:56
Miks laste järgi elamine hirmus on? Lapsed on ju kõige tähtsamad. Mis iseenda kaotamine? See ongi emade elu sisu, kui nad lapse saavad.
Kindasti mitte. Jah, mingil ajaperioodil on tõesti nii, et lapsed vajavad rohkem tähelepanu ja lapse vanemad peavad mõningad oma vajadused tahaplaanile panema. Aga ma pole eelkõige ema, ega kellegi naine, ega minu amet, ma olen mina oma vajaduste ja soovidega. Emaks saamine andis mulle ühe rolli juurde, mitte ei muutnud mu rolli.
Vaesed lapsed, keda te selle vaimse raskusega koormate. Ma ei tahaks küll kellegi elu mõte olla.
On inimesi, kellele meeldib olla eelkõige ema. Teised rollid ei kao kuskile ära, muutub lihtsalt nende olulisus erinevatel ajahetkedel. Olen ise esmakordselt emaks saanu ja teen tööd selle kõrvalt, s.t ma ei ole vanemapuhkusel. Kuigi minu töö on osakoormusega ja kodukontoris, siis rohkem ma küll sellist viga enam kunagi ei korda. Ma ei mõista inimesi, kes tahavad lapse kõrvalt kohe kuskile minema pääseda. Ainus asi, mis ma soovin, oleks see, et ma saaks ainult lapsele keskenduda. Kõik muu tundub selle kõrval täiesti ebaoluline.
Millest selline rumal otsus üldse, et mitte koduseks jääda? Ma ei kujuta ette, et poleks 3 aastat iga lapsega kodune olnud.
Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 18:46Ma ei kujuta ette, et poleks 3 aastat iga lapsega kodune olnud.
Tegelikult on 2a täiesti piisav, aga kuna umbes 2a pannakse laps lasteaeda, siis esimesel aastal ei saa lapsevanem nagunii täis koormusega tööle asuda, kuna väike laps on tihti haige.
Ma panin kõik oma neli last 2a aeda, aga ise veel tööle ei läinud, sest teadsin, et pole mõtet. Nii olingi nendega siiski kolm aastat kodus nagu meil tohib.
Ja vetsu võtsin ka kaasa.
Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 18:46Ma ei kujuta ette, et poleks 3 aastat iga lapsega kodune olnud.
Tegelikult on 2a täiesti piisav, aga kuna umbes 2a pannakse laps lasteaeda, siis esimesel aastal ei saa lapsevanem nagunii täis koormusega tööle asuda, kuna väike laps on tihti haige.
Ma panin kõik oma neli last 2a aeda, aga ise veel tööle ei läinud, sest teadsin, et pole mõtet. Nii olingi nendega siiski kolm aastat kodus nagu meil tohib.
Ja vetsu võtsin ka kaasa.
Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 18:46Ma ei kujuta ette, et poleks 3 aastat iga lapsega kodune olnud.
Tegelikult on 2a täiesti piisav, aga kuna umbes 2a pannakse laps lasteaeda, siis esimesel aastal ei saa lapsevanem nagunii täis koormusega tööle asuda, kuna väike laps on tihti haige.
Ma panin kõik oma neli last 2a aeda, aga ise veel tööle ei läinud, sest teadsin, et pole mõtet. Nii olingi nendega siiski kolm aastat kodus nagu meil tohib.
Ja vetsu võtsin ka kaasa.
Miks peaks 2-aastase juba lasteaeda panema?
Oleneb ka muidugi lapsest ja vanemast aga ma olen hetkel veel 2a 2kuusega veel kodune ta ma näen, et ta vajab ka juba omavanuste seltskonda. Küll jah mitte 5 päeva nädalas täispäevad. Ta on küll üsna memmekas veel aga ma reaalselt näen, et tal on kodus igav. Ja ei, ma ei istu nina nutikas koguaeg vaid kaasan teda kodus tavapärastesse tegevustesse jne ja mängime, õues käime väga palju. Ma ei ole nii ideaalne ema, et oskaks nii hästi lapse päevi sisustada. Talle tuleks juba kasuks ka oma eakaaslastega koos olla. Vend on tal teismeline ja omavahelist mängu kui sellist pole. Tutvusringkonnas on kõik lapsed ka nii 5+a juba.
Guest kirjutas: ↑21 Dets 2025 22:16
Ei ole kunagi lapsi vetsu kaasa võtnud (kodus siis, mitte kuskil kaubanduskeskuses). Lapsega ei juhtu midagi kui ta paar minutit mind ukse taga igatseb ja ma ei mäleta, et sellega mingeid suuri probleeme oleks olnud. Vb mõned korrad jaurasid. See laste järgi elamine ja iseenda kaotamine laste pärast on ikka hirmus küll.
Külaline kirjutas: ↑22 Dets 2025 18:46Millest selline rumal otsus üldse, et mitte koduseks jääda? Ma ei kujuta ette, et poleks 3 aastat iga lapsega kodune olnud.
Rahalistel põhjustel, praegu on väga suured väljaminekud. Ei osanud enne kallite plaanide tegemist aimata, et peagi üks lapseke meie perega liituda soovib.
Millest selline rumal otsus üldse, et mitte koduseks jääda? Ma ei kujuta ette, et poleks 3 aastat iga lapsega kodune olnud.
Rahalistel põhjustel, praegu on väga suured väljaminekud.
Mitte alati. Meie 1,5a hakkas just lasteaias käima. Temale otsekohe sobis, aeda jõudes tormab õpetajat kallistama, teistega mängima. Pidevalt tehakse nendega seal huvitavaid tegevusi, saavad koos õues joosta, mängida.
Millest selline rumal otsus üldse, et mitte koduseks jääda? Ma ei kujuta ette, et poleks 3 aastat iga lapsega kodune olnud.
Rahalistel põhjustel, praegu on väga suured väljaminekud.
Mitte alati. Meie 1,5a hakkas just lasteaias käima. Temale otsekohe sobis, aeda jõudes tormab õpetajat kallistama, teistega mängima. Pidevalt tehakse nendega seal huvitavaid tegevusi, saavad koos õues joosta, mängida.
See konkreetne küsimus oli minu kommentaari peale küsitud.
Külaline kirjutas: ↑23 Dets 2025 00:20Miks peaks 2-aastase juba lasteaeda panema?
Harjutamise pärast. Poole päeva kaupa. Nagunii jääb nädala pärast haigeks ja oled kaks nädalat lapsega kodus. Siis uuesti poole päeva kaupa ja jälle nii nädalake käib ja tatt lippab ja köhib. Nii harjutadki, kuni laps saab kolmeseks ja ema peab täiega tööle naasma.
Kui lapsega kaasa minek, siis seetõttu, et laps võib vajada abi (püksinööp kinni ja kiirelt vaja avada, muidu piss juba tuleb vms sättimine).
Kui laps tuleb minuga kaasa, siis seetõttu, et ei taha seda, et poole junni tuleku pealt laps hakkab vetsu ukse taga kisama, et kuhu ma jäin, ja uudishimulikke hoolivaid kodanikke koguneb vaatama, et miks laps on "hüljatud". Ise ei saa ka sekkuda, sest junn alles tulemas... Ja kui lõpuks väljud, siis näed, kuidas sind vaadatakse pilguga "ah see ongi rongavanem".
Sellise stsenaariumi tõenäosus on palju suurem kui pervert koridoris.
Guest kirjutas: ↑25 Dets 2025 00:13
Kui lapsega kaasa minek, siis seetõttu, et laps võib vajada abi (püksinööp kinni ja kiirelt vaja avada, muidu piss juba tuleb vms sättimine).
Kui laps tuleb minuga kaasa, siis seetõttu, et ei taha seda, et poole junni tuleku pealt laps hakkab vetsu ukse taga kisama, et kuhu ma jäin, ja uudishimulikke hoolivaid kodanikke koguneb vaatama, et miks laps on "hüljatud". Ise ei saa ka sekkuda, sest junn alles tulemas... Ja kui lõpuks väljud, siis näed, kuidas sind vaadatakse pilguga "ah see ongi rongavanem".
Sellise stsenaariumi tõenäosus on palju suurem kui pervert koridoris.
Laps ei saa niikaua üksi hakkama, kui häda pooleli? Kust need kodanikud sul omas kodus kohe kogunevad? Ja ok, pissil käimisest ma võin veel kuidagi aru saada, aga suurema häda puhul on ju pisike vets konkreetselt haisu täis. Ja siis laps sinna kaasa vedada? Mul oli endal ka memmekas laps, aga selle minuti, mis minul vetsus kulus, sai küll üksinda hakkama.
Guest kirjutas: ↑25 Dets 2025 00:13
Kui lapsega kaasa minek, siis seetõttu, et laps võib vajada abi (püksinööp kinni ja kiirelt vaja avada, muidu piss juba tuleb vms sättimine).
Kui laps tuleb minuga kaasa, siis seetõttu, et ei taha seda, et poole junni tuleku pealt laps hakkab vetsu ukse taga kisama, et kuhu ma jäin, ja uudishimulikke hoolivaid kodanikke koguneb vaatama, et miks laps on "hüljatud". Ise ei saa ka sekkuda, sest junn alles tulemas... Ja kui lõpuks väljud, siis näed, kuidas sind vaadatakse pilguga "ah see ongi rongavanem".
Sellise stsenaariumi tõenäosus on palju suurem kui pervert koridoris.
Laps ei saa niikaua üksi hakkama, kui häda pooleli? Kust need kodanikud sul omas kodus kohe kogunevad? Ja ok, pissil käimisest ma võin veel kuidagi aru saada, aga suurema häda puhul on ju pisike vets konkreetselt haisu täis. Ja siis laps sinna kaasa vedada? Mul oli endal ka memmekas laps, aga selle minuti, mis minul vetsus kulus, sai küll üksinda hakkama.
?