Kartulisalat

[Nõiamoor]

Huvitav, aga miks me nii palju muutusime, kui elu just lihtsamaks ja kõik kättesaadavamaks muutus?

Klassivahed tekkisid, kuidas ikka siinset miljonäriprouat enam kartulisalatit sööma kutsuks. Kaagutaks pidevalt kas austreid ei olegi vää?

Kas kellelegi päriselt meeldib see märga nõudepselappi meenutav limatükk...? Ma pole nõus seda enam peale makstes ka sööma ja iga kell valin selle vanakooli kartulisalati.

[Külaline]

Huvitav, aga miks me nii palju muutusime, kui elu just lihtsamaks ja kõik kättesaadavamaks muutus?

Klassivahed tekkisid, kuidas ikka siinset miljonäriprouat enam kartulisalatit sööma kutsuks. Kaagutaks pidevalt kas austreid ei olegi vää?

Kas kellelegi päriselt meeldib see märga nõudepselappi meenutav limatükk...? Ma pole nõus seda enam peale makstes ka sööma ja iga kell valin selle vanakooli kartulisalati.

Tean inimesi, kellele meeldib väga-väga. Ja nad ei ole teesklejad ega näitle kallist maitset. Mina ka ei mõista seda austri-rõõmu, aga tõttöelda ei mõistnud mõnikümmend aastat tagasi ka hallitusjuustude fenomeni - et kuidas neid süüa võimalik on, jube ju.

[Külaline]

Tean inimesi, kellele meeldib väga-väga. Ja nad ei ole teesklejad ega näitle kallist maitset. Mina ka ei mõista seda austri-rõõmu, aga tõttöelda ei mõistnud mõnikümmend aastat tagasi ka hallitusjuustude fenomeni - et kuidas neid süüa võimalik on, jube ju.

Oleneb kuidas austrid maitsestatud on. Mulle väga meeldivad.
Ei, pole rikkur, aga vahel kutsutakse üritustele, kus ka austreid pakutakse.
Vahel käin ka reisidel riikides, kus austrid pole mingi üliluks toit.
Tõesti maitsevad. Vietnamis sõin ka küpsetatud austreid, väga maitsvad olid.

[Tolmukübe]

Huvitav, aga miks me nii palju muutusime, kui elu just lihtsamaks ja kõik kättesaadavamaks muutus? Ega ise ka ei kujuta enam ette, et terve vahmiiliga korra kuus kuskil söögilaua taga istuks, aga ometi terve mu lapsepõlve oli see nii tavapärane. Nüüd nokime igaüks oma kodus ja peale lähisugulaste ei tunne suguvõsast kedagi. Imelik, aga ma ise olen samasugune.

Elu on kallimaks muutunud, enam vahmiili ei jaksa toita, toidulaud tuleks ju suur.. Siis oli kõik odav, võis vahmiili kokku ajada, laulda, tantsida, ja vitsutada..

[Külaline]

No täpselt minu lapsepõlve pidusid kirjeldad. Tõsi, emal oli suur koormus. Mehed ju sel ajal üldiselt köögis ei toimetanud. Seega ema oli rakkes ja lapsed olid abis. Ja eks meil oli ka närvilisust, et kas kõik jõuab õigeks ajaks valmis jne.

Aga jah, kokkuvõttes ja tagantjärele vaadates oli mul ikka väga ilus ja meeldejääv kogemus nende pidude näol. Ja tegelikult tõesti, parim osa sellest oli just see, kui laul võeti üles ja tantsiti. Ja seda tehti ikka alati, kui rohkem rahvast koos.

Nii kahju, et neid aegu enam tagasi ei saa.

Küll on imelik hala. Mis keelab sul praegustel pidudel laulu üles võtta ja tantsida? Mis aegu sul selle jaoks tagasi vaja on? Hakka lihtsalt pihta.

See ei ole üldse hala, vaid väike nostalgiline meenutus, igatsus!

Neid inimesi enam ei ole, kellega sai niimoodi pidutsetud. Tänapäevased tuttavad-eakaaslased enam niimoodi ei pidutse. Keegi vist enam väga ei teagi neid vanu, rahvalikke laule.

[Külaline]

Huvitav, aga miks me nii palju muutusime, kui elu just lihtsamaks ja kõik kättesaadavamaks muutus? Ega ise ka ei kujuta enam ette, et terve vahmiiliga korra kuus kuskil söögilaua taga istuks, aga ometi terve mu lapsepõlve oli see nii tavapärane. Nüüd nokime igaüks oma kodus ja peale lähisugulaste ei tunne suguvõsast kedagi. Imelik, aga ma ise olen samasugune.

Elu on kallimaks muutunud, enam vahmiili ei jaksa toita, toidulaud tuleks ju suur.. Siis oli kõik odav, võis vahmiili kokku ajada, laulda, tantsida, ja vitsutada..

See on küll tõsi, et sel ajal oli toit ikka väga odav. Kui peres oli mõlemal vanemal töökoht, siis polnud peo korraldamisel mingit probleemi. Kui ainult, et päris kõiki asju polnud saada. Viinerit ja torti käisime Tallinnast toomas, muu oli kodualevi poes olemas. Ja tolleaegne inimene polnud väga nõudlik. Tuldi kokku, söödi kartulisalatit ja sülti ning oldi rahul. Vähemasti meie suguvõsas oli nii.

[Külaline]

Elu on kallimaks muutunud, enam vahmiili ei jaksa toita, toidulaud tuleks ju suur.. Siis oli kõik odav, võis vahmiili kokku ajada, laulda, tantsida, ja vitsutada..

Odav polnud toit palgaga võrreldes kohe kindlasti.Lihtsalt igaühel polnud nii palju oma eraldi ja isiklikke tegemisi nagu tänapäeval ning samuti nii laia valikut igal hetkel kättesaadavat meelelahutust ja siis oligi üheks meelelahutuse vormiks siirems hulga rahvaga kokku saamine.

Kartulisalati komponentidest rääkides: hapukoor maksis 34kopikat 250g purk, millest 10 kopikat oli purgi pant. Ehk 500g hapukoort maksis puhtalt 50 kopikat. Keskmine palk oli 120 rubla, mille eest sai 120 kg hapukoort.

Täna maksab 500g hapukoort umbes 2.50 ja keskmine palk on 2000 eurot. Keskmise palga eest saab 400 kg hapukoort.

[Külaline]

Elu on kallimaks muutunud, enam vahmiili ei jaksa toita, toidulaud tuleks ju suur.. Siis oli kõik odav, võis vahmiili kokku ajada, laulda, tantsida, ja vitsutada..

Odav polnud toit palgaga võrreldes kohe kindlasti.Lihtsalt igaühel polnud nii palju oma eraldi ja isiklikke tegemisi nagu tänapäeval ning samuti nii laia valikut igal hetkel kättesaadavat meelelahutust ja siis oligi üheks meelelahutuse vormiks siirems hulga rahvaga kokku saamine.

Kartulisalati komponentidest rääkides: hapukoor maksis 34kopikat 250g purk, millest 10 kopikat oli purgi pant. Ehk 500g hapukoort maksis puhtalt 50 kopikat. Keskmine palk oli 120 rubla, mille eest sai 120 kg hapukoort.

Täna maksab 500g hapukoort umbes 2.50 ja keskmine palk on 2000 eurot. Keskmise palga eest saab 400 kg hapukoort.

Kuidas keskmine palk 2000 eurot neto on sinu arust.

[Külaline]

https://www.palgainfo.ee/kasulikku/mediaanpalk
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2025. aasta III kvartalis 2075 eurot ja muutus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,9%. Brutokuupalga mediaan, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem, oli 1722 eurot ja kasv 6,3%.
Selle 1722 neto on kõigest 1355.24 kui sellest 800 üüri/laenu+kommunaale ära maksta, siis vahmiilile kartulisalati tegemiseks palju just ei jää.

[Külaline]

Jäin ka mõtlema, et mis ajast on Eestis keskmine netopalk 2000 eurot. Mõnel on ikka reaalsustaju täiesti nihkes.

[Külaline]

Selle 1722 neto on kõigest 1355.24 kui sellest 800 üüri/laenu+kommunaale ära maksta, siis vahmiilile kartulisalati tegemiseks palju just ei jää.

Siis saabki umbes sama koguse hapukoort osta nagu nõukaajal keskmise palga eest, millest veel polnud kommunaale ja muud maha arvestatud.

[Külaline]

Nõukaaegsed kommunaali/elekter ei oleks vist 10€. Kallis oli elamine ainult siis kui eraisikult tuba üürisid.

[Külaline]

Selle 1722 neto on kõigest 1355.24 kui sellest 800 üüri/laenu+kommunaale ära maksta, siis vahmiilile kartulisalati tegemiseks palju just ei jää.

Siis saabki umbes sama koguse hapukoort osta nagu nõukaajal keskmise palga eest, millest veel polnud kommunaale ja muud maha arvestatud.

Sel ajal olid eluasemekulud ju ikka marginaalne osa, ka bensiin oli odav. Laene ei pidanud võtma. Mõni üksik ostis kooperatiivkorteri. Aga see maksis auto hinna, nii 4000 rubla, mitte mitusada tuhat nagu praegu korterid maksavad.

[Külaline]

Nõukaajal oli toit odav ja riided/jalatsid/masinad jms kallid, nüüd vastupidi. Toitu kasvatati palju ka ise.

[Külaline]

Vaatan praegu TV3 Maitserännakute saadet kartulisalatist. Seal keegi rääkis, et vene ajal ei tehtud eriti kartulisalatit, kuna selliseid komponente ei olnud vene ajal saada. Et, kui oli vaja teha, siis hakati juba mitu nädalat enne komponente soetama.

Mina olen 70ndate alguses sündinud ja minu lapsepõlvekodus tehti pidevalt kartulisalatit. Minu mälu järgi ei olnud küll kartul, sibul, kurk, hapukoor ja majonees sel ajal defitsiit. Mingit vorsti oli ka saada. Jäin mõtlema, et mis defitsiitsetest komponentidest ta rääkis.

Mina olen samuti 1970. aastate alguses sündinud. Meil tehti kartulisalatit minu arust kahel juhul: sünnipäevadeks ja aastavahetuseks. Salatit tehti suurem kogus ja selle tegemist juhtis vanaema (emaema). Meelde on jäänud see, et vanaema tahtis, et kaste segataks eelnevalt eraldi kokku (hapukoor ja majonees), mingil juhul ei tohtinud lihtsalt hapukoort ega majoneesi eraldi salatile valada. Vanaema juhatusel tehtud salatis ei olnud kunagi sibulat (sest paljudele ei maitse) ega porgandit (läheb kiiresti käärima). Minu arust käis tal sinna ainult kartul, lastevorst, värske kurk ja muna.
Aga mäletan, et majonees oli küll sageli defitsiit ja vahel ei saadudki seda. Siis lisati hapukoorele sinepit jmt - mulle siis see salat ei maitenud.

[Külaline]

Vene ajal kasvatasid inimesed kartuli, porgandi, sibula ja kurgi ise. Poest oligi vaja vaid vorsti, hapukoort ja majoneesi.

Tallinnas meie ei kasvatanud küll midagi ise. Ostsime poest või saime mõne sugulase või tuttava käes.

[Külaline]

Ostsime poest või saime mõne sugulase või tuttava käes.

Mis teil siis viga, eks saate nüüd ka tasuta.

[Külaline]

Imelik jutt! Mina olen 60-ndate lõpus sündinud ja ükski pidu ei toimunud ilma kartulisalatita. Mulle ei meeldi, et tänapäeval kiputakse minema äärmusesse ja rääkima nagu nõukaajal oleks inimesed kuskil koopas elanud, et mitte midagi ei olnud süüa ja kõik olid muudkui mornid ja masenduses, sest Eesti ei olnud vaba. Ka sel ajal elati, söödi. pidutseti ja sünnitati lapsi, ei olnud nii, et ainult üks suur nutt ja hala.

Ma lapsena küsisin ükskord ema käes, et kuidas see saab olla, et te siin sõjajärgsete piltide peal kõik nii rõõmsate nägudega olete? Kas te ei kurvastanud, et okupatsioon oli? Ema ütles, et kurvastati küll, aga inimesed olid rõõmsad seepärast, et sõda oli läbi ja nemad olid ellu jäänud ja paremal juhul polnud ka ära küüditatud. Puhtalt sellepärast olid rõõmsad, mitte sellepärast, et elu ise oleks kuigi ilus olnud.

[Külaline]

Meelde on jäänud see, et vanaema tahtis, et kaste segataks eelnevalt eraldi kokku (hapukoor ja majonees), mingil juhul ei tohtinud lihtsalt hapukoort ega majoneesi eraldi salatile valada

Jaa, nii käis meil ka. Õige kartulisalati kastme sai, kui segada kokku hapukoor, majonees, törts hapukurgivedelikku, noaotsaga sinepit ja vajadusel natuke soola.

[Külaline]

Vaatan praegu TV3 Maitserännakute saadet kartulisalatist. Seal keegi rääkis, et vene ajal ei tehtud eriti kartulisalatit, kuna selliseid komponente ei olnud vene ajal saada. Et, kui oli vaja teha, siis hakati juba mitu nädalat enne komponente soetama.

Mina olen 70ndate alguses sündinud ja minu lapsepõlvekodus tehti pidevalt kartulisalatit. Minu mälu järgi ei olnud küll kartul, sibul, kurk, hapukoor ja majonees sel ajal defitsiit. Mingit vorsti oli ka saada. Jäin mõtlema, et mis defitsiitsetest komponentidest ta rääkis.

Mina olen samuti 1970. aastate alguses sündinud. Meil tehti kartulisalatit minu arust kahel juhul: sünnipäevadeks ja aastavahetuseks. Salatit tehti suurem kogus ja selle tegemist juhtis vanaema (emaema). Meelde on jäänud see, et vanaema tahtis, et kaste segataks eelnevalt eraldi kokku (hapukoor ja majonees), mingil juhul ei tohtinud lihtsalt hapukoort ega majoneesi eraldi salatile valada. Vanaema juhatusel tehtud salatis ei olnud kunagi sibulat (sest paljudele ei maitse) ega porgandit (läheb kiiresti käärima). Minu arust käis tal sinna ainult kartul, lastevorst, värske kurk ja muna.
Aga mäletan, et majonees oli küll sageli defitsiit ja vahel ei saadudki seda. Siis lisati hapukoorele sinepit jmt - mulle siis see salat ei maitenud.

Mis mõttes ajab porgand salati kiiresti käärima? Mina panen alati porgandit ja võin julgelt seda salatit 3 päeva süüa. Sibulat panen ka. Osade väitel pidi ka sibul ajama kiiresti käärima. Aga ma ei ole ka seda märganud.