Kas introverdid kulutavad vähem?

[Külaline]

Olen samuti introvert, aga see ei tähenda, et arvaksin, et on okei käituda meeletult ebaviisakalt. Peita ennast kuskile riiuli taha, teha nägu, et ma ei näegi inimest, vältida tere ütlemist vms. Piisava harjutamisega saab iga inimene selliste elementaarsete asjadega hakkama. Introvert ei võrdu veidrik. Töösituatsioonis saan ka võõrastega suheldud, esinetud ja kõike muud tehtud, mis vaja on. Siin plussitatakse mingeid imelikke käitumisi, et lähen peidan ennast ära, ootan autos, et naabrile tere ei peaks ültema jne. See on veidrike käitumine ja äärmiselt ebaviisakas. Kuidas sellised siis ühiskonnas üldse hakkama saavad.

[Külaline]

See teemaalgatus on mingi õhust võetud asi. Introverdil (mis ei võrdu sotsiaalfoobik!) võib olla vägagi kalleid hobisid ratsutamisest tehnikani, IT, vidinad, purjetamine, misiganes. Söövad nad samamoodi nagu kõik teised, mõnel on kallis maitse, mugavusi armastavad jnejne. Imelik lahterdamine.

[Külaline]

See teemaalgatus on mingi õhust võetud asi. Introverdil (mis ei võrdu sotsiaalfoobik!) võib olla vägagi kalleid hobisid ratsutamisest tehnikani, IT, vidinad, purjetamine, misiganes. Söövad nad samamoodi nagu kõik teised, mõnel on kallis maitse, mugavusi armastavad jnejne. Imelik lahterdamine.

No tõesti - introvert pole ometi mingi sotsiaalfoobik, kes paaniliselt kardaks inimestega suhtlemist! Need, kes siin kirjeldavad, kuidas tere ütlemise eest põgenevad, on pigem mingi foobia all kannatavad, kes ise end introvertideks on diagnoosinud.
Introverdi mõistest saavad inimesed üsna valesti aru.
Introvert elab oma elu oma sees, ei avane kellelegi, aga tal pole midagi suhtlemise ja juhuslike kohtumiste vastu!
Võib olla väga tore ja lõbus! Vestelda kõigiga kõigest, aga mitte midagi rääkida oma tegelikest tunnetest ega oma eraelust. Anekdoote võib ka puistata käisest. Tundub väga avatud inimesena, aga keegi ei tea temast tegelikult midagi.
Introvert ei ole sotsiaalfoobik!
Mõni lihtsalt arvab, et kuna ta suhtlemist pelgab, siis on introvert. Ei ole. Ongi sotsiaalfoobik.

[Külaline]

Olen samuti introvert, aga see ei tähenda, et arvaksin, et on okei käituda meeletult ebaviisakalt. Peita ennast kuskile riiuli taha, teha nägu, et ma ei näegi inimest, vältida tere ütlemist vms. Piisava harjutamisega saab iga inimene selliste elementaarsete asjadega hakkama. Introvert ei võrdu veidrik. Töösituatsioonis saan ka võõrastega suheldud, esinetud ja kõike muud tehtud, mis vaja on. Siin plussitatakse mingeid imelikke käitumisi, et lähen peidan ennast ära, ootan autos, et naabrile tere ei peaks ültema jne. See on veidrike käitumine ja äärmiselt ebaviisakas. Kuidas sellised siis ühiskonnas üldse hakkama saavad.

Mis selles ebaviisakat on?

[Külaline]

Olen samuti introvert, aga see ei tähenda, et arvaksin, et on okei käituda meeletult ebaviisakalt. Peita ennast kuskile riiuli taha, teha nägu, et ma ei näegi inimest, vältida tere ütlemist vms. Piisava harjutamisega saab iga inimene selliste elementaarsete asjadega hakkama. Introvert ei võrdu veidrik. Töösituatsioonis saan ka võõrastega suheldud, esinetud ja kõike muud tehtud, mis vaja on. Siin plussitatakse mingeid imelikke käitumisi, et lähen peidan ennast ära, ootan autos, et naabrile tere ei peaks ültema jne. See on veidrike käitumine ja äärmiselt ebaviisakas. Kuidas sellised siis ühiskonnas üldse hakkama saavad.

Mis selles ebaviisakat on?

Peitu pugemises? Enda varjamises? Nalja teed või. Pane end ise olukorda, kus näed eemalt, et tuleb tuttav inimene, märkab sind, keerab täisnurkselt kuhugi riiulite vahele, vaata et kükitab seal peidus. Ei ole sinu arust ebameeldiv ega ebaviisakas? Rääkimata sellest, et jätab peitjast juhmaka mulje.

[Tolmukübe]

No aga kui tuttav ei märka. Siis võib ju riiulite vahel redutada, seniks, kuniks ta poest kadunud on. Ja see peab siis selline tuttav olema, kellega suhelda ei taha, näiteks kolleeg töö juurest, et on nagu viisakas tere öelda, aga ei taha. Sest introverdil on ju ka sõpru, ega's ta siis nende eest riiulite vahele peitu poe. Ja kas introvert poebki nii peitu, vbl sotsiaalfoobik näiteks, tere ei kohusta millekski. Iseasi, kui on ebameeldiv inimene, et sellega suhelda ei taha, aga samad sõnad ekstraverdi kohta, ega temagi hoiab ebameeldivast eemale, kasvõi riiulite vahele varjudes.

[Külaline]

No aga kui tuttav ei märka. Siis võib ju riiulite vahel redutada, seniks, kuniks ta poest kadunud on. Ja see peab siis selline tuttav olema, kellega suhelda ei taha, näiteks kolleeg töö juurest, et on nagu viisakas tere öelda, aga ei taha. Sest introverdil on ju ka sõpru, ega's ta siis nende eest riiulite vahele peitu poe.

Kas kui keegi ei märka, siis on viisakas maha sülitada?

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Mul tuli selle esimese lõiguga meelde üks tumedanahalise üliõpilase postitus Instagramis.
Küll Soome kohta aga ma ütleks, et ega eriliselt vahet Estiga pole.
Et kõik bussis väldivad elu eest seda, et keegi kõrvale istuks(pannakse kott ilusti kõrvale või istutakse nii, et akna all on vaba koht) ja oh häda, kui keegi veel midagi rääkima ka hakkab.
Tema alguses pidas seda rassismiks(tume ju) aga kui oli veidi Soomes elanud, siis sai aru, et tehakse ka valge nahaga kaasmaalastele .
Mul eestlasena oli kohe äratundmine, et Eestis on sama või isegi hullem.

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Mul tuli selle esimese lõiguga meelde üks tumedanahalise üliõpilase postitus Instagramis.
Küll Soome kohta aga ma ütleks, et ega eriliselt vahet Estiga pole.
Et kõik bussis väldivad elu eest seda, et keegi kõrvale istuks(pannakse kott ilusti kõrvale või istutakse nii, et akna all on vaba koht) ja oh häda, kui keegi veel midagi rääkima ka hakkab.
Tema alguses pidas seda rassismiks(tume ju) aga kui oli veidi Soomes elanud, siis sai aru, et tehakse ka valge nahaga kaasmaalastele .
Mul eestlasena oli kohe äratundmine, et Eestis on sama või isegi hullem.

Mina mäletan, et kunagi ammustel aegadel tuli meile külalisõppejõud USA-st ja üritas seal mingit diskussiooni tekitada, meid kaasata, meiega suhelda. Lõpuks ütles, et kas midagi on viltu. Ükskõik palju tema püüdis, ikka vahiti kalanäoga, midagi ei vastatud. Ta ütles, et ta ei saa üldse aru, kas me saame aru inglise keelest või kas me saame aru, mis ta räägib. Pärast rääkis, et elu õudseim kogemus. Ma siis rääkisin talle, et asi pole temas, eestlased ongi sellised.

[Külaline]

No kes ei mäletaks neid meeme koroona ajast, kui kõigiga pidi 2 m vahet hoidma. Kõik need eestlaste ja sommide hirmunud näod - miks peab nii lähedal seisma? 5 m on tavaline ju!

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Jube

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Jube

Mulle on see kirjutis huvitav. Mul sõbranna kes räägib kui õnnetu ta on, sest mees tuleb töölt ja ei taha midagi teha, kuhugi minna. Kui ma vaatan neid kõrvalt, mul on sõbrannast kahju. Aga ta on ka just seda tüüpi inimene, et kogu aeg peab midagi toimuma ja kuhugi minema. Ma nüüd ei teagi kumb siis rohkem kannatab. Kas mees kes veetakse välja või naine kes jääb mehega koju.

[Tolmukübe]

No aga eraldi saab ju ka minna, ega nad paarisrakend ei ole. Sõbranna läheb üksi, või otsib endale mõne sõbranna/tuttava, kes ka kogu aeg midagi teha tahab. Ega elukaaslased võivad ka kellegi teisega väljas käia, sõpru (mõlemast soost) võib ikka olla. Või on mees armukade, ise ei lähe, aga teisel ka ei lase?

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Jube

Miks nii jube? Põhjenda?

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Mul tuli selle esimese lõiguga meelde üks tumedanahalise üliõpilase postitus Instagramis.
Küll Soome kohta aga ma ütleks, et ega eriliselt vahet Estiga pole.
Et kõik bussis väldivad elu eest seda, et keegi kõrvale istuks(pannakse kott ilusti kõrvale või istutakse nii, et akna all on vaba koht) ja oh häda, kui keegi veel midagi rääkima ka hakkab.
Tema alguses pidas seda rassismiks(tume ju) aga kui oli veidi Soomes elanud, siis sai aru, et tehakse ka valge nahaga kaasmaalastele .
Mul eestlasena oli kohe äratundmine, et Eestis on sama või isegi hullem.

Mina mäletan, et kunagi ammustel aegadel tuli meile külalisõppejõud USA-st ja üritas seal mingit diskussiooni tekitada, meid kaasata, meiega suhelda. Lõpuks ütles, et kas midagi on viltu. Ükskõik palju tema püüdis, ikka vahiti kalanäoga, midagi ei vastatud. Ta ütles, et ta ei saa üldse aru, kas me saame aru inglise keelest või kas me saame aru, mis ta räägib. Pärast rääkis, et elu õudseim kogemus. Ma siis rääkisin talle, et asi pole temas, eestlased ongi sellised.

Ameerika koolides ongi nii, et seal ei tegeleta tuupimisega nagu meil. Arutlemine, igasugused grupiprojektid, probleemide lahendamine ja praktilised tegevused on esikohal. Eesti koolisüsteem on masendav. Tuupurid saavad mingites testides häid tulemusi, aga karjäärile ja palgale on mõju väike, säravaid tähti tuupuritest ei tule.

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Jubedad on need energiavampiirid.

[Külaline]

Ma tunnen alati kergendust kui loengus on mõned ekstraverdid, kes küsivad ja vastavad. See nagu päästab kogu kamba.
Mul laps juba nii vana, et oma erialal peab ka koolitusi. Räägib ka et vaiksed kuulajad teevad kurvaks. Ei ühtegi küsimust, ei teki arutelu et saaks selgitada.

[Külaline]

Ma ütleks, et Eesti on introvertidele paradiis. Vähe inimesi, hõre asustus, nii hea ja rahulik.

Mina olen ektravert ja elan ektravertses kultuuris, kiire elutempoga linnas. Käin kodus ainult pesus, magamas ja riideid vahetamas, haaran midagi hamba alla ja jälle välja. Suhtlemist on väga palju ja niimoodi saab mu patarei laetud. Sõpru, töökontakte, tuttavaid ja pooltuttavaid on palju ning kogu aeg on tegemist ja käimist. Kui juhtun päev otsa üksi kodus olema siis on kuidagi nukker ja igav.

Jube

Miks nii jube? Põhjenda?

Juba ainuüksi lugeda on väsitav ja ebameeldiv.

[Tolmukübe]

Selleks peab ka hea füüsiline tervis olema, nõndaviisi muudkui ringi leekida. Inimene võib ekstravert olla, aga kui tervist ei ole, ega siis vahetpidamata ringi ei jookse ka.