Ma pole piisav

[Külaline]

usun, et sellise motteviisi põhjused tulevad lapsepõlvest - kui vanemad polnud kunagi rahul, ei kiidetud, ärgitati alati paremini tegema.
Kes oli lapsena piisavalt hea (sai seda kuulda ja palju kiitust), sellel ilmselt ka suurena pole probleemi. Ise tead, et oled piisav, ja kui keegi väidab vastupidist siis aboluutselt ei huvita.

Olen nõus. Mul oli väga ilus lapsepõlv, kõik poputasid ja kinnitasid, kui ilus, tark ja tore ma olen. Täiskasvanuna on mul loomulikult kriitikameel selles suhtes, aga säilinud on siiski see sünnist saati süstitud usk enda väärtusesse. Mul pole iialgi tulnud mõtet, et ma pole piisav. Jah, loomulikult ei saa iga asjaga hakkama, aga kes saaks? Loomulikult pole iluduskuninganna, aga pole ka välimusel häda midagi. Ma elan vabal maal, mul on magistrikraad, normaalne abielu, tore töö ja 2 ägedat last. Näljahädade, haiguste ja sõdadega võrreldes, mille all miljonid kannatavad, on mu elu täielik jackpot.