Kuniks ma luban sul elada

[Külaline]

Vaatasin nüüd pilte päris tegelastest ja see näitleja casting oli küll üsna mööda. See “sarmikas” lokkidega tapja nägi päriselus ikka suht lamp kiilanev veidrik välja.

Kas sa ei arva, et need lokid valiti sinu võlumiseks? Siingi näha, et vähemalt ühele mõrtsukas väga meeldis.

Aga siis võikski kirjelduses olla, et tõestisündinud loo põhjal lühiseriaal, kuidas ühele üksikule daamile hakkab ligi ajama üks üsna nilbe välimusega tüüp, kes, nagu hiljem selgub, on nilbe ka sisemiselt …

[Külaline]

Jah, loomulikult võivad. Siin ongi küsimus, kas inimesel on mingi temaga juhtunud sündmuse tagajärjel ennastmõistetav õigus teisi halvasti kohelda ja kui kaugele selle tolereerimisega on normaalne minna. Siia võib mõtisklemiseks võtta kasvõi siitsamast Eestist ridamisi inimesi ja nende käitumist/käitumise õigustamist.

Teisi halvasti kohelda muidugi ei või ja selles olukorras on samuti teistel inimestel õigus öelda, et neile selline solvamine ei sobi, ükskõik mis selle solvajaga juhtus. Igaüks peab samas ennast kaitsma ja kui kellegagi suhtlemine hävitab ennast, siis peab selle suhte lõpetama, isegi kui on sellest inimesest väga kahju. See on hoopis teine teema, aga ohvrist on mul kahju ikkagi.

[Külaline]

Kas sa ei arva, et need lokid valiti sinu võlumiseks? Siingi näha, et vähemalt ühele mõrtsukas väga meeldis.

See on üsna tavaline, et filmikangelane on sümpaatsem kui inimene, keda ta kehastab. Näiteks seal prantsuse filmis (Üks ja pool?), kus halvatud rikas mees omale mustanahalise paskaagi hooldajaks palkab, on nii peategelane kui ka see must väga sümpaatsed. Kui filmi lõpus päriselu tegelasi näitab, on tegu pigem inetumapoolsete inimestega.
Või Pime nurk Sandra Bullockiga - täpselt sama lugu.

[Külaline]

Kas sa ei arva, et need lokid valiti sinu võlumiseks? Siingi näha, et vähemalt ühele mõrtsukas väga meeldis.

See on üsna tavaline, et filmikangelane on sümpaatsem kui inimene, keda ta kehastab. Näiteks seal prantsuse filmis (Üks ja pool?), kus halvatud rikas mees omale mustanahalise paskaagi hooldajaks palkab, on nii peategelane kui ka see must väga sümpaatsed. Kui filmi lõpus päriselu tegelasi näitab, on tegu pigem inetumapoolsete inimestega.
Või Pime nurk Sandra Bullockiga - täpselt sama lugu.

Ma vaatan krimikanalilt tõestisündinud lugusid ja alati on tegelased kõik ilusad, eriti ohvrid, pärast näitab pärisinimesi, kes näevad koledad välja. Ilmselt keegi ei tunneks väga kaasa, kui ohver oleks üks tont. Inimesed ongi väga pealiskaudsed. Kui noor ilus naine on ohver, siis kõik tunnevad kaasa, aga kui keskealine paks, siis savi. Oleks ka siin seriaalis peategelane ilusam, oleks kaasatundjaid rohkem. Aga siin ongi niimoodi vaatajat mõjutatud, et kurjategija on kena mees, ohver selline nii ja naa, käitub ka veel väga imelikult. Seda on ilmselgelt tehtud meelega, et kõik ei oleks nii must ja valge, vaid mitmekihilisem. Ja see ongi mõjunud, siin juba kirjutataksegi, et kurjategija oli sümpaatsem kui ohver. Ilmselgelt mõjutab siin ka välimus.

[Külaline]

Kas sa ei arva, et need lokid valiti sinu võlumiseks? Siingi näha, et vähemalt ühele mõrtsukas väga meeldis.

See on üsna tavaline, et filmikangelane on sümpaatsem kui inimene, keda ta kehastab. Näiteks seal prantsuse filmis (Üks ja pool?), kus halvatud rikas mees omale mustanahalise paskaagi hooldajaks palkab, on nii peategelane kui ka see must väga sümpaatsed. Kui filmi lõpus päriselu tegelasi näitab, on tegu pigem inetumapoolsete inimestega.
Või Pime nurk Sandra Bullockiga - täpselt sama lugu.

Ma vaatan krimikanalilt tõestisündinud lugusid ja alati on tegelased kõik ilusad, eriti ohvrid, pärast näitab pärisinimesi, kes näevad koledad välja. Ilmselt keegi ei tunneks väga kaasa, kui ohver oleks üks tont. Inimesed ongi väga pealiskaudsed. Kui noor ilus naine on ohver, siis kõik tunnevad kaasa, aga kui keskealine paks, siis savi. Oleks ka siin seriaalis peategelane ilusam, oleks kaasatundjaid rohkem. Aga siin ongi niimoodi vaatajat mõjutatud, et kurjategija on kena mees, ohver selline nii ja naa, käitub ka veel väga imelikult. Seda on ilmselgelt tehtud meelega, et kõik ei oleks nii must ja valge, vaid mitmekihilisem. Ja see ongi mõjunud, siin juba kirjutataksegi, et kurjategija oli sümpaatsem kui ohver. Ilmselgelt mõjutab siin ka välimus.

Keegi ei ole arvanud, et kurjategija on sümpaatsem, ta lihtsalt on. Küsimus oli ju, kas halvasti koheldud inimesel on kirjutamata õigus käituda teistega nagu rämpsuga. see on see, mis ohvri ebasümpaatseks muudab. Kurjategija on kurjategija, siin pole midagi arutada.

[Külaline]

Keegi ei ole arvanud, et kurjategija on sümpaatsem,

Keegi teema alguses ju väitis, et hakkas ohvrit lausa vihkama.

[Külaline]

Keegi ei ole arvanud, et kurjategija on sümpaatsem,

Keegi teema alguses ju väitis, et hakkas ohvrit lausa vihkama.

See ei tähenda ju, et kurjategija sümpaatsem on.

[Külaline]

Keegi ei ole arvanud, et kurjategija on sümpaatsem,

Keegi teema alguses ju väitis, et hakkas ohvrit lausa vihkama.

See ei tähenda ju, et kurjategija sümpaatsem on.

Tõesti või? Sellest lausest võib küll pigem seda välja lugeda, et kurjategija on sümpaatsem kui ohver:

Selles mõttes huvitav, et seriaali lõpuks vihkad ohvrit, mitte kurjategijat.

[Külaline]

Keegi teema alguses ju väitis, et hakkas ohvrit lausa vihkama.

See ei tähenda ju, et kurjategija sümpaatsem on.

Tõesti või? Sellest lausest võib küll pigem seda välja lugeda, et kurjategija on sümpaatsem kui ohver:

Selles mõttes huvitav, et seriaali lõpuks vihkad ohvrit, mitte kurjategijat.

Kui sa kedagi ei vihka, ei tähenda see sümpaatiat,vaid ükskõiksust.

[Külaline]

See ei tähenda ju, et kurjategija sümpaatsem on.

Tõesti või? Sellest lausest võib küll pigem seda välja lugeda, et kurjategija on sümpaatsem kui ohver:

Selles mõttes huvitav, et seriaali lõpuks vihkad ohvrit, mitte kurjategijat.

Kui sa kedagi ei vihka, ei tähenda see sümpaatiat,vaid ükskõiksust.

Mille üle sa vaidled? Kui sa ütled, et ohvrit vihkad, aga kurjategijat mitte, oled neutraalne, siis see tähendabki ju seda, et suhtud kurjategijasse paremini kui ohvrisse.

[iiR]

Keegi ei ole arvanud, et kurjategija on sümpaatsem, ta lihtsalt on. Küsimus oli ju, kas halvasti koheldud inimesel on kirjutamata õigus käituda teistega nagu rämpsuga. see on see, mis ohvri ebasümpaatseks muudab. Kurjategija on kurjategija, siin pole midagi arutada.

Muidugi ei ole õigust kedagi halvasti kohelda.
Keegi pole öelnud, et on õigust või et ennast peaks laskma traagilise elusaatusega inimestel väärkohelda.
Aga see, kuidas peategelane käitus ja miks, oli arusaadav. Seda sai mõista, see oli loogiline, sellele sai kaasa tunda - mis ei muutnud seda kuidagi meeldivaks õigeks või lähedaste jaoks kergesti talutavaks. Igal juhul ei olnud seal midagi, mis oleks pidanud panema vihkama esmajoones ohvrit, mitte kurjategijat.

[Külaline]

Tõesti või? Sellest lausest võib küll pigem seda välja lugeda, et kurjategija on sümpaatsem kui ohver:

Kui sa kedagi ei vihka, ei tähenda see sümpaatiat,vaid ükskõiksust.

Mille üle sa vaidled? Kui sa ütled, et ohvrit vihkad, aga kurjategijat mitte, oled neutraalne, siis see tähendabki ju seda, et suhtud kurjategijasse paremini kui ohvrisse.

Ükskõiksus pidavat olema kõige hullem

[Külaline]

Aga kuidas te "Näitemängu" suhtusite? Gypsy Rose ja Dee Dee? Ohvrid olid mõlemad, aru saada võis mõlemast, aga mõrvatu oli lausa eriliselt vastik.

[Külaline]

Mul on kaks osa vaadatud ja mida ma imetlen, on sealse politsei tööoskused - kui see nüüd tegelikus elus ka nii on. Sellise nipsaka plärtsumise juures kannatanu poolt on küll väga raske temasse ilma eelarvamusteta suhtuda ja ikkagi teda toetama jääda. Peab ikka olema traumateadlikkus ja oskus ohvritega töötada.

[Külaline]

Hea seriaal Jupiteris, vaadake.

Selles mõttes huvitav, et seriaali lõpuks vihkad ohvrit, mitte kurjategijat.

Režissööri üks eemärke oligi näidata, mis juhtub, kui kiminaalõigussüsteemi satub inimene, kes pole "lihtne" ohver ega käitu nii, nagu teised inimesed arvavad, et peaksid.

[Külaline]

Kas sa ei arva, et need lokid valiti sinu võlumiseks? Siingi näha, et vähemalt ühele mõrtsukas väga meeldis.

See on üsna tavaline, et filmikangelane on sümpaatsem kui inimene, keda ta kehastab. Näiteks seal prantsuse filmis (Üks ja pool?), kus halvatud rikas mees omale mustanahalise paskaagi hooldajaks palkab, on nii peategelane kui ka see must väga sümpaatsed. Kui filmi lõpus päriselu tegelasi näitab, on tegu pigem inetumapoolsete inimestega.
Või Pime nurk Sandra Bullockiga - täpselt sama lugu.

Ma vaatan krimikanalilt tõestisündinud lugusid ja alati on tegelased kõik ilusad, eriti ohvrid, pärast näitab pärisinimesi, kes näevad koledad välja. Ilmselt keegi ei tunneks väga kaasa, kui ohver oleks üks tont. Inimesed ongi väga pealiskaudsed. Kui noor ilus naine on ohver, siis kõik tunnevad kaasa, aga kui keskealine paks, siis savi. Oleks ka siin seriaalis peategelane ilusam, oleks kaasatundjaid rohkem. Aga siin ongi niimoodi vaatajat mõjutatud, et kurjategija on kena mees, ohver selline nii ja naa, käitub ka veel väga imelikult. Seda on ilmselgelt tehtud meelega, et kõik ei oleks nii must ja valge, vaid mitmekihilisem. Ja see ongi mõjunud, siin juba kirjutataksegi, et kurjategija oli sümpaatsem kui ohver. Ilmselgelt mõjutab siin ka välimus.

Keskmine päris autist ongi selline nagu filmis näidatud: mõjub ebasümpaatselt. Enesekeskne, näeb ainult oma vaatenurka, nagu viitab ka autisti termin. Me oleme lihtsalt harjunud filmides nägema ilustatud autisti versioone ja selliseid kõrgintelligentseid vorme.

[Külaline]

Keegi teema alguses ju väitis, et hakkas ohvrit lausa vihkama.

See ei tähenda ju, et kurjategija sümpaatsem on.

Tõesti või? Sellest lausest võib küll pigem seda välja lugeda, et kurjategija on sümpaatsem kui ohver:

Selles mõttes huvitav, et seriaali lõpuks vihkad ohvrit, mitte kurjategijat.

Sina tundud siin mingit suvalist kommentaatorit päris usinalt vihkavalt, kuigi ta pole kedagi mõrvanud.

[Külaline]

See on üsna tavaline, et filmikangelane on sümpaatsem kui inimene, keda ta kehastab. Näiteks seal prantsuse filmis (Üks ja pool?), kus halvatud rikas mees omale mustanahalise paskaagi hooldajaks palkab, on nii peategelane kui ka see must väga sümpaatsed. Kui filmi lõpus päriselu tegelasi näitab, on tegu pigem inetumapoolsete inimestega.
Või Pime nurk Sandra Bullockiga - täpselt sama lugu.

Ma vaatan krimikanalilt tõestisündinud lugusid ja alati on tegelased kõik ilusad, eriti ohvrid, pärast näitab pärisinimesi, kes näevad koledad välja. Ilmselt keegi ei tunneks väga kaasa, kui ohver oleks üks tont. Inimesed ongi väga pealiskaudsed. Kui noor ilus naine on ohver, siis kõik tunnevad kaasa, aga kui keskealine paks, siis savi. Oleks ka siin seriaalis peategelane ilusam, oleks kaasatundjaid rohkem. Aga siin ongi niimoodi vaatajat mõjutatud, et kurjategija on kena mees, ohver selline nii ja naa, käitub ka veel väga imelikult. Seda on ilmselgelt tehtud meelega, et kõik ei oleks nii must ja valge, vaid mitmekihilisem. Ja see ongi mõjunud, siin juba kirjutataksegi, et kurjategija oli sümpaatsem kui ohver. Ilmselgelt mõjutab siin ka välimus.

Keskmine päris autist ongi selline nagu filmis näidatud: mõjub ebasümpaatselt. Enesekeskne, näeb ainult oma vaatenurka, nagu viitab ka autisti termin. Me oleme lihtsalt harjunud filmides nägema ilustatud autisti versioone ja selliseid kõrgintelligentseid vorme.

Ma seda konkreetset sarja näinud ei ole aga minu arvates ehe näide autistist on The Big Bang Theory Sheldon Cooper teadusgeenius aga oma naljakate veidrustega ja filtrita sotsiaalhävik

[Külaline]

Ma vaatan krimikanalilt tõestisündinud lugusid ja alati on tegelased kõik ilusad, eriti ohvrid, pärast näitab pärisinimesi, kes näevad koledad välja. Ilmselt keegi ei tunneks väga kaasa, kui ohver oleks üks tont. Inimesed ongi väga pealiskaudsed. Kui noor ilus naine on ohver, siis kõik tunnevad kaasa, aga kui keskealine paks, siis savi. Oleks ka siin seriaalis peategelane ilusam, oleks kaasatundjaid rohkem. Aga siin ongi niimoodi vaatajat mõjutatud, et kurjategija on kena mees, ohver selline nii ja naa, käitub ka veel väga imelikult. Seda on ilmselgelt tehtud meelega, et kõik ei oleks nii must ja valge, vaid mitmekihilisem. Ja see ongi mõjunud, siin juba kirjutataksegi, et kurjategija oli sümpaatsem kui ohver. Ilmselgelt mõjutab siin ka välimus.

Keskmine päris autist ongi selline nagu filmis näidatud: mõjub ebasümpaatselt. Enesekeskne, näeb ainult oma vaatenurka, nagu viitab ka autisti termin. Me oleme lihtsalt harjunud filmides nägema ilustatud autisti versioone ja selliseid kõrgintelligentseid vorme.

Ma seda konkreetset sarja näinud ei ole aga minu arvates ehe näide autistist on The Big Bang Theory Sheldon Cooper teadusgeenius aga oma naljakate veidrustega ja filtrita sotsiaalhävik

Nojah, aga see on ju ka väljamõeldud tegelane. Väljamõeldud autiste kujutatakse alati vaatajatele sümpaatsetena ja väga tarkadena. Siin tulebki vahe sisse - tõeline ja tavaline autist ei ole selline ja "ehe näide autistist" on hoopis tegelane, kes kujutab reaalselt eksisteerivat autisti.

[Külaline]

Ma seda konkreetset sarja näinud ei ole aga minu arvates ehe näide autistist on The Big Bang Theory Sheldon Cooper teadusgeenius aga oma naljakate veidrustega ja filtrita sotsiaalhävik

Nojah, aga see on ju ka väljamõeldud tegelane. Väljamõeldud autiste kujutatakse alati vaatajatele sümpaatsetena ja väga tarkadena. Siin tulebki vahe sisse - tõeline ja tavaline autist ei ole selline ja "ehe näide autistist" on hoopis tegelane, kes kujutab reaalselt eksisteerivat autisti.

Sarja autorid on öelnud, et Sheldon ei ole autist.