Kuidas talute rutiini?

[Tolmukübe]

Selline küsimus ongi. Või mida teete selleks, et rutiini murda? Kas rutiini murdmine annab soovitud tulemuse, või tundub ikka kõik ühtemoodi? Näiteks argielu, murdmiseks lähete teatrisse. Aga teater on ka ikkagi nö tavaline teater, ei midagi erilist ju. Et siis kogu elu on rutiin.. ? Mina üldiselt talun hästi, ainult et mõnikord paneb nagu mõtlema elumõtte peale, et nö töö-kool-kodu ja siis õhtul magama ja homme jälle kõik uuesti.

[Külaline]

Jumaldan rutiini. Igasugused kõrvalepõiked on tüütud.

[Külaline]

Mulle introverdina rutiin pigem meeldib. Kui igavaks kisub, siis meeldib, kui saan ise mingeid otsuseid teha, mis mugavusest välja toob. Isegi tööl meeldib kindel "plaan" mis kus ja millal.
Kui aga tööpäeva vahele tuleb midagi äkilist ja ootamatut, olen nagu peata kana. Mulle sellised viimase hetke ja äkilised asjad väga ei istu. Eks ma hakkama saan aga siis vajan jälle tükiks ajaks oma vaikset ja igavat rutiini.
Aga rutiin sama ei tähenda, et kodus koguaeg vegeteerin ja erak olen(mida osad introvertsuseks peavad ekslikult).

[Külaline]

Mulle introverdina rutiin pigem meeldib. Kui igavaks kisub, siis meeldib, kui saan ise mingeid otsuseid teha, mis mugavusest välja toob. Isegi tööl meeldib kindel "plaan" mis kus ja millal.
Kui aga tööpäeva vahele tuleb midagi äkilist ja ootamatut, olen nagu peata kana. Mulle sellised viimase hetke ja äkilised asjad väga ei istu. Eks ma hakkama saan aga siis vajan jälle tükiks ajaks oma vaikset ja igavat rutiini.
Aga rutiin sama ei tähenda, et kodus koguaeg vegeteerin ja erak olen(mida osad introvertsuseks peavad ekslikult).

Ahjaa, seda tahtsin ka lisada, et tihtipeale aktiivsest puhkusest(nt reisimine ja muu pidev ringi trallimine) vajan omakorda puhkust seega jah mulle pigem rutiin sobib rohkem, kui kaootiline elu.

[Külaline]

Mulle sobib ka rutiin rohkem. Eks igasugu üritusi tuleb ikka ette, nii kord kuus või nii, aga peale üritust vajan jälle vaikset aega.

[Külaline]

Talume, seltsimees, hästi talume!

[Külaline]

Ise talun suhteliselt hästi, kui aga raamaturiiul on alles ja Netflix toimib. Mingil hetkel hakkan siiski igatsema inimeste seltsi.
Mees mul talub kehvemini, hakkab kaeblema, et elu on igav ja midagi ei toimu, eriti talvel vaevab teda küll vilets ilm, küll üldine teravate elamuste puudus. Tema käib trennis ja mina teatris, nii me seda talve üritame üle elada.

[Tolmukübe]

Aga rutiin sama ei tähenda, et kodus koguaeg vegeteerin ja erak olen(mida osad introvertsuseks peavad ekslikult).

Kuidas siis neid isikuid nimetada, kes kodus kogu aeg vegeteerivad ja erakud on, kui mitte introvertideks?

[Külaline]

Aga rutiin sama ei tähenda, et kodus koguaeg vegeteerin ja erak olen(mida osad introvertsuseks peavad ekslikult).

Kuidas siis neid isikuid nimetada, kes kodus kogu aeg vegeteerivad ja erakud on, kui mitte introvertideks?

Kodusistujad ei pea alati introverdid olema. Mõni selline istub päevast-päeva arvutis ja suhtleb aktiivselt. Tööl ei käi, elab abirahade peal ja pikim jalutuskäik on kõrvaltänava pitsakioskisse, sest talle lihtsalt meeldib nii elada. Laiskus ja mugavus pluss soovimatus/oskamatus inimestega otse suhelda ei ole alati introvertsus.

[Külaline]

üldiselt mulle selline turvaline rutiin meeldib. aga kui igav hakkab, võib alati uue diivani osta, eksootilise reisi broneerida või surfikursustele minna.

[Külaline]

Aga rutiin sama ei tähenda, et kodus koguaeg vegeteerin ja erak olen(mida osad introvertsuseks peavad ekslikult).

Kuidas siis neid isikuid nimetada, kes kodus kogu aeg vegeteerivad ja erakud on, kui mitte introvertideks?

Need on sotsiaalärevikud. See on hoopis teine asi.