Mis teile koolist meelde on jäänud?

[Egalitaar]

Meelde on jäänud täiesti ajuvaba Saksa keele lõpueksam: 25 kolmepunktist piletit, ehk siis kaustikutäis suvalist teksti tuli lihtsalt pähe õppida. Sõna sõnalt, lause lauselt. Kes sellise mõttetuse leiutas oli küll koputada saanud...

Aga Saksamaal saksa keeles õlut tellides imestati, kuidas ma nii hästi keelt oskan. Sama ka töistes teemades. Lisaks muude keelte osas ...

Ma õppisin koolis Vene ja Saksa keelt, aga valdan hoopis Inglise ja Soome keelt. Loeb vestlus ja praktika, mitte kladetäie tühjade lausete pähetuupimine!

[Külaline]

Põhiliselt:

Белеет парус одинокой
В тумане моря голубом. —
Что ищет он в стране далекой?
Что кинул он в краю родном?
Играют волны, ветер свищет,
И мачта гнется и скрыпит;
Увы! — он счастия не ищет
И не от счастия бежит! —
Под ним струя светлей лазури,
Над ним луч солнца золотой: —
А он, мятежный, просит бури,
Как будто в бурях есть покой!

[Külaline]

Kasulikum oleks arendada mõtlemisvõimet, loogikat selle asemel, et valemeid pähe tuupida.

Ongi nii mõeldud, et õpilane tutvub teemaga (õpetaja seletab tunnis ja loeb ise õpikust üle), püüab süveneda ja kaasa mõelda Ning seejärel arendab vastava teema ülesandeid lahendades (milleks kasutab valemeid) oma loogilist mõtlemist.Et mingid asjad peab meelde jätma, ei muuda veel õppimist tuupimiseks. Tuupimine on pähe õppimine ilma sisust aru saamata.

Osa õpilasi tõesti ei õpi, vaid tuubivad. Ka mulle on kooliajast meelde jäänud tuupivad klassikaaslased. Asjalikumad õpetajad said muidugi aru ka, et nad tuubivad. Tavaliselt pani õpetaja sellisele suulise vastamise eest raske ohkega kolme, sest midagi oli ju laps teinud (võrreldes laisaga, kes ei olnud vaevunud tegema üldse midagi). Ülesannete lahendamisel aga oli häda käes, sest tuupija ei osanud lahenduskäiku välja mõelda (hea, kui pinginaaber ette ütles). Kui aga vastas selline laps, kelle puhul õpetaja tunnetas, et laps on püüdnud aru saada - siis läks õpetajal laua taga silm särama, et näe, keegi hoolib ka ainest

[Külaline]

Kasulikum oleks arendada mõtlemisvõimet, loogikat selle asemel, et valemeid pähe tuupida.

Ongi nii mõeldud, et õpilane tutvub teemaga (õpetaja seletab tunnis ja loeb ise õpikust üle), püüab süveneda ja kaasa mõelda Ning seejärel arendab vastava teema ülesandeid lahendades (milleks kasutab valemeid) oma loogilist mõtlemist.Et mingid asjad peab meelde jätma, ei muuda veel õppimist tuupimiseks. Tuupimine on pähe õppimine ilma sisust aru saamata.

Osa õpilasi tõesti ei õpi, vaid tuubivad. Ka mulle on kooliajast meelde jäänud tuupivad klassikaaslased. Asjalikumad õpetajad said muidugi aru ka, et nad tuubivad. Tavaliselt pani õpetaja sellisele suulise vastamise eest raske ohkega kolme, sest midagi oli ju laps teinud (võrreldes laisaga, kes ei olnud vaevunud tegema üldse midagi). Ülesannete lahendamisel aga oli häda käes, sest tuupija ei osanud lahenduskäiku välja mõelda (hea, kui pinginaaber ette ütles). Kui aga vastas selline laps, kelle puhul õpetaja tunnetas, et laps on püüdnud aru saada - siis läks õpetajal laua taga silm särama, et näe, keegi hoolib ka ainest

Mina olingi see tuupija matemaatikas, keemias ja füüsikas. Ajalugu aastaarvudega ka. Keeled aga jäid normaalselt kuidagi pool lennult külge.

[Külaline]

Kui aga vastas selline laps, kelle puhul õpetaja tunnetas, et laps on püüdnud aru saada - siis läks õpetajal laua taga silm särama, et näe, keegi hoolib ka ainest

Kõiki aineid ei saa ja ei tahagi õppida.

[Külaline]

Meelde on jäänud täiesti ajuvaba Saksa keele lõpueksam: 25 kolmepunktist piletit, ehk siis kaustikutäis suvalist teksti tuli lihtsalt pähe õppida. Sõna sõnalt, lause lauselt. Kes sellise mõttetuse leiutas oli küll koputada saanud...

Aga Saksamaal saksa keeles õlut tellides imestati, kuidas ma nii hästi keelt oskan. Sama ka töistes teemades. Lisaks muude keelte osas ...

Ma õppisin koolis Vene ja Saksa keelt, aga valdan hoopis Inglise ja Soome keelt. Loeb vestlus ja praktika, mitte kladetäie tühjade lausete pähetuupimine!

Meil oli inglise keele grammatika vana kooli õpetajate poolt nii hästi kätte õpetatud, et seda mäletan küll vist elu lõpuni. Rääkimine oli sealjuures vaevaline ja kohmakas (aeglaselt pusisin lühikest lauset kokku), sest rääkimispraktika oli olematu. No kellega sa seda inglise keelt ikka rääkisid? Aastaid hiljem täiskasvanuna, kui avanes juba võimalus välismaalastega laterdada, tuli inglise keeles rääkimine kätte. Kusjuures, grammatikareegleid polnud vaja enam õppida, sest neid mäletasin väga hästi. Lõppude lõpuks, oli ikka kasu ka sellest omaaegsest hoolsast grammatika õppimisest, kuigi tol ajal tundus, et sellel pole mingit praktilist otstarvet.

[Külaline]

Põhiliselt:

Белеет парус одинокой
В тумане моря голубом. —
Что ищет он в стране далекой?
Что кинул он в краю родном?
Играют волны, ветер свищет,
И мачта гнется и скрыпит;
Увы! — он счастия не ищет
И не от счастия бежит! —
Под ним струя светлей лазури,
Над ним луч солнца золотой: —
А он, мятежный, просит бури,
Как будто в бурях есть покой!

Oo, jaa! See on aju-ussiga luuletus, jääb pähe kummitama, peast ära enam ei saa!

Kui keegi tundamatu helistab ja küsib: "Kas vene keelt räägite ?" (need kahtlased kõned) - võiks ju vastuseks seda luuletust lugeda Oi, siis isu edasi rääkida kaob ilmselt kohe.

[Külaline]

Eesti keele grammatika, õpetaja oli ülitugev. Keemia õpetaja, kes õpetas meid loogiliselt mõtlema, ajaloost üht-teist olulisemat. Kohustuslik kirjandus ja paljud, paljud lisaks, sest olin kirglik lugeja.
Kui oma laps läks kooli, olin sunnitud sama hariduse uuesti omandama, sest tuli teda kodu- ja kontrolltöödeks tagant togida, nagu poistega sageli juhtub. Kõik jäi meelde ja imestasin isegi, et kuidas küll kooliajal need teemad nii rasked tundusid....

[Külaline]

Kõik jäi meelde ja imestasin isegi, et kuidas küll kooliajal need teemad nii rasked tundusid....

Siis tuli õppida. Kohustuslikus korras on iga asi ebameeldiv,

[Külaline]

Kõik jäi meelde ja imestasin isegi, et kuidas küll kooliajal need teemad nii rasked tundusid....

Siis tuli õppida. Kohustuslikus korras on iga asi ebameeldiv,

Jah, ainult eks see lapsegagi õppimine liigitus kohustusliku töö alla. Ma ei saanud ju lasta tal oma potensiaali kasutamata jätta, ainult selle pärast, et tema veel ei osanud näha mõtet pingutamiseks.
Tõenäoliselt vanemana aju ühendusteed toimivadki efektiivsemalt ja kogemused loovad paremad seosed.

[Külaline]

Kõik jäi meelde ja imestasin isegi, et kuidas küll kooliajal need teemad nii rasked tundusid....

Siis tuli õppida. Kohustuslikus korras on iga asi ebameeldiv,

Ah ei, nii hull see ka vist ei ole, et iga asi, mis on kohustuslik, muutub automaatselt ebameeldivaks. Mäletan, et koolilapsena septembris ikka lugesin õpikuid juba ette ja paljud ained tundusid huvitavad ja täitsa süda oli rahul, et nüüd hakkan neid õppima. Rohkem ebameeldivustunde ületamist nõudev oli see va füüsika. Ega jah, et lausa kõik ained lapsele ühevõrra meeldivad, pole vist võimalik.

[Ants]

Meelde on jäänud täiesti ajuvaba Saksa keele lõpueksam: 25 kolmepunktist piletit, ehk siis kaustikutäis suvalist teksti tuli lihtsalt pähe õppida. Sõna sõnalt, lause lauselt. Kes sellise mõttetuse leiutas oli küll koputada saanud...

Aga Saksamaal saksa keeles õlut tellides imestati, kuidas ma nii hästi keelt oskan. Sama ka töistes teemades. Lisaks muude keelte osas ...

Ma õppisin koolis Vene ja Saksa keelt, aga valdan hoopis Inglise ja Soome keelt. Loeb vestlus ja praktika, mitte kladetäie tühjade lausete pähetuupimine!

Kui pole tahet keelt mingilgi tasemel osata siis ei oskagi, ka sunniga mitte. Kujutage nüüd ette, et ma saan kõigi nelja Teie poolt esitatud keelega hakkama. Eestlasele inglise ja soome on ikka lihtlabane ...

[Külaline]

Hetkel laps 5.ndas klassis ja saan usinasti korrata ja meelde tuletada neid.

Tänapäeval emad õpivad koos lastega keskkoolini? Kolmas klass oli viimane, kui mu ema mulle kooliasjades järelvalvet tegi või abi andis... Hiljem saatis lihtsalt õppima või küsis, mis hindeks sain.

[Külaline]

Hetkel laps 5.ndas klassis ja saan usinasti korrata ja meelde tuletada neid.

Tänapäeval emad õpivad koos lastega keskkoolini? Kolmas klass oli viimane, kui mu ema mulle kooliasjades järelvalvet tegi või abi andis... Hiljem saatis lihtsalt õppima või küsis, mis hindeks sain.

Poiss on laisk kui lohe. Kui ma üle kontrolli jätab ta koditööd tegemata ja väidab, et pole kodua midagi õppida. Osades mata asjades ta aru ei saa, siis küsib jah abi ja aitan. Tal tegelt hea pea aga motivatsiooni puudus.

[Külaline]

aga motivatsiooni puudus.

Miks?

[Külaline]

aga motivatsiooni puudus.

Miks?

Sest ta on hetkel sellises eas, et kool on nõme, ebavajalik ja piinamine

[Külaline]

Alati räägitakse, et õpid ju endale. Miks saavad osad lapsed sellest aru ja teised mitte?

[Tolmukübe]

No aga nii ongi. Kui õpid endale, siis seda õpidki, mis sind huvitab, muu tuubid pähe, või võimalusel jätad tähelepanuta. Kui ainult endale, siis igaüks teeb valiku, mida tal siis endale vaja on, või mis teda ennast siis õige huvitab. Muust hiilid kõrvale, ebavajalikuga pole ju vaja oma pead koormata. Ikka kõik on valikute küsimus.

[Külaline]

Ma õppisin koolis Vene ja Saksa keelt, aga valdan hoopis Inglise ja Soome keelt. Loeb vestlus ja praktika, mitte kladetäie tühjade lausete pähetuupimine!

Postitus on kustutatud

Mida selle eesti keelega siis teha saab - foorumis juttu ajada? Teadust või äri tehes, poes käies, taksos sõites, remondimehega suheldes jne pole sellega küll enam midagi peale hakata. Kinos jooksevad paralleelselt venekeelsed subtiitrid, seltskonnas on üks muukeelne - ülejäänud 10 eestlast kukuvad inglise keelt purssima jne. Inimene võib rahulikult ja ilma eriliste probleemideta terve elu keelt oskamata siin ära elada.

[Külaline]

Alati räägitakse, et õpid ju endale. Miks saavad osad lapsed sellest aru ja teised mitte?

Hea küsimus. Mina olen üks neist, kes sai sellest aru liiga hilja. Kõik oli tähtsam kui kool. Õppida muidu enamasti meeldis, aga pikka aega puudus arusaamine, et sellega ehitad enda elu vundamenti. See arusaamine tuli palju hiljem.