Mis teile koolist meelde on jäänud?

[Tolmukübe]

Peale elementaarsete asjade, on mulle meelde jäänud korrutustabel, 1343 Jüriöö ülestõus, 1242 Jäälahing, enamus Mendelejevi tabelist, üte, ja üks eesti keele reegel, mille vastu ma tihti eksin, aga keegi pole kisama pannud. Pythagorase teoreemi ma näiteks ei mäleta, kuigi nimi on meeles, aga seda pole ka elus vaja olnud, mis tast ikka mäletada. Umbes nagu keemias reaktsioonivõrrandid.

[Ants]

Ma ikka imestan uudiste peale, et kuidas on võimalik põhikooli matemaatika eksamil põruda.
Kunagi ülikoolis õppejõud seletas, et ega kõki valemeid peagi peast tundma, selleks on eriala teatmikud ja üldiselt põhineb loengus esitatav kahel valemil, ülejäänud on tuletatavad. Kui huvi pole siis jah, ununeb ja ei oskagi.

[Külaline]

Üldiselt mitte midagi ei ole meeles.

[Külaline]

Peale elementaarsete asjade, on mulle meelde jäänud korrutustabel, 1343 Jüriöö ülestõus, 1242 Jäälahing, enamus Mendelejevi tabelist, üte, ja üks eesti keele reegel, mille vastu ma tihti eksin, aga keegi pole kisama pannud. Pythagorase teoreemi ma näiteks ei mäleta, kuigi nimi on meeles, aga seda pole ka elus vaja olnud, mis tast ikka mäletada. Umbes nagu keemias reaktsioonivõrrandid.

Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. See on mul elu lõpuni meeles. Lisaks muidugi korrutustabel, Prantsuse revolutsioon, Beefeaters, mass ja inertsus, Juhan Liiv ja palju palju muud. Kirjanduse ja keeletunnid olid mu lemmikud.

Kahjuks meenub ka koolikius. Hiljuti oli koolikokkutulek ja ka mu koolikiusaja oli kohal. Nagu näha, siis mõned inimesed ei muutu. Käitumine on sama, ainult peenem ja varjatum.

[Külaline]

Korrutustabel sai päris hästi selgeks.

[Egalitaar]

Meelde on jäänud täiesti ajuvaba Saksa keele lõpueksam: 25 kolmepunktist piletit, ehk siis kaustikutäis suvalist teksti tuli lihtsalt pähe õppida. Sõna sõnalt, lause lauselt. Kes sellise mõttetuse leiutas oli küll koputada saanud...

[Külaline]

Ma ikka imestan uudiste peale, et kuidas on võimalik põhikooli matemaatika eksamil põruda.
Kunagi ülikoolis õppejõud seletas, et ega kõki valemeid peagi peast tundma, selleks on eriala teatmikud ja üldiselt põhineb loengus esitatav kahel valemil, ülejäänud on tuletatavad. Kui huvi pole siis jah, ununeb ja ei oskagi.

Ega ka meie aja õpetaja saanud loota õpilaste matemaatilistele võimetele (mis olid seinast seina) ega huvile. Enamasti põhikooli matemaatika valemid ja lahenduskäigud harjutati õpilastele palju-palju kordi läbitegemise käigus (tunni-, kodu- ja kontrolltööd) lihtsalt külge. Ja selle pealt tegid ka matemaatikas vähevõimekamad eksami kolme (kui mitte nelja) vääriliselt ikka ära.

Arvan, et ükskõikse suhtumisega õpilasi, kes ei viitsi nii paljugi kaasa töötada, et valemeid ja lahenduskäike külge harjutada, on tänapäeval rohkem. Nii ongi võimalik põhikooli matemaatikaeksamil massiliselt põruda.

[Külaline]

Korrututabel. Matemaatikas tehte järjekord.
Hetkel laps 5.ndas klassis ja saan usinasti korrata ja meelde tuletada neid. Nüüd värskendan geomeetriat. Murdudega oli isegi vähe raskusi mul endal isegi
Matemaatika oli mul koolis vaevu 3. Ei ole tugev selles. Ja õpetamise meetodid on ka väga palju 15+ aastaga muutunud. Meile omal ajal õpetarti hoopis teistmoodi, kui nüüd lapsel. Aga samas vahet pole, kui tulemus õige on.

Ja emakeelest mäletan ma nii selgelt seda, et -mata lõpp on ühe t-ga sest matta saab vaid inimest ja muidugi kaas ja kaan vahe.
Sest kaan on vereimeja. Ülejäänud asjadel(potil, raamatul, purgil jne) on kaas.

[Külaline]

Minule matemaatika meeldis kuni 8. klassi lõpuni. 9. klassis saime uue õpetaja kes luges meile õpikut ette, ütles lahendage ülesanded need ja need. Lahendada ma ei osanud, vastuseid teada ei saanud ja isegi kontrolltöid ei tehtud. Sellele krooniks saime 11. klassis ühe TRÜ-st vallandatud mehe õpetajaks, see jõi laua taga klassipäeviku varjus viina. Lõuna-Eesti väikekool, sügav nõukaaeg.

[Külaline]

Mul on just vastupidi. Igasuguseid mata ja füsa valemeid on peas, aga korrutustabel on kohati ununenud.

[Külaline]

Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga.

Seda, et mul ka see meeles, ainult, et mis sellega peale hakata.

[Külaline]

Seda, et mul ka see meeles, ainult, et mis sellega peale hakata.

Just! Paljudel on tangenseid ja siinuseid ja koosinusi ja mis nad kõik olidki vaja läinud?

[Külaline]

Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga.

Seda, et mul ka see meeles, ainult, et mis sellega peale hakata.

Esiteks, silmaring. Ma ise ehk ei kasuta, aga mul on vähemalt mingi ettekujutus, kuidas näit. insenerid üldse midagi välja arvutada saavad. Näiteks kui laps küsib, et kuidas saab kavandada mingit masinat nii, et see ka töötab või ehitist, nii et see ka vastu peab, siis ma oskan vähemalt öelda, et on olemas matemaatika ja füüsika seadused, mille põhjal saab kirjutada valemid ja nende valemite abil saab selline insener välja arvutada, mida vaja. Inseneri tehtud projekti (kavandi) järgi ehitajad ehitavad silla või tehas toodab masina.

Kool ei saa olla selgeltnägija ja kohe ette teada, et sellest lapsest saab tulevikus insener ja talle seda matemaatika teoreemi õpetame, aga sellest lapsest saab personalitöötaja, kes elus mitte kordagi enam kolmnurga külje pikkust ei arvuta ja ärme talle seda õpeta. Põhihariduse mõte on anda "nuusutada" kõigest mingi valik ja et eristuksid mingite eelduste (ja huvidega) lapsed.

[Külaline]

Kasulikum oleks arendada mõtlemisvõimet, loogikat selle asemel, et valemeid pähe tuupida.

[Külaline]

Seda, et mul ka see meeles, ainult, et mis sellega peale hakata.

Just! Paljudel on tangenseid ja siinuseid ja koosinusi ja mis nad kõik olidki vaja läinud?

Kes reaalalasid edasi ei õpi, sellel ilmselt põhikool ja gümnaasium jääb suure tõenäosusega ainsaks kokkupuuteks nende teemadega, jah.

[Külaline]

Kasulikum oleks arendada mõtlemisvõimet, loogikat selle asemel, et valemeid pähe tuupida.

Ja aastaarve.

[Külaline]

enamus Mendelejevi tabelist

Minu täisviieline reaalainete fännist 8. klassi laps üllatas mind faktiga, et ta ei ole iialgi kuulnud Mendelejevi tabelist. Kui ma selgitasin, siis ütles, et see on perioodilisustabel. Seda teadsime muidugi meie ka, aga Mendelejevi tabelina seda siis ilmselt enam ei õpetata.

[Külaline]

see on perioodilisustabel.

Mis seal perioodilist küll on.

[Ants]

see on perioodilisustabel.

Mis seal perioodilist küll on.

Teie pole ilmselt läbinud põhikooligi.

[Ants]

Meelde on jäänud täiesti ajuvaba Saksa keele lõpueksam: 25 kolmepunktist piletit, ehk siis kaustikutäis suvalist teksti tuli lihtsalt pähe õppida. Sõna sõnalt, lause lauselt. Kes sellise mõttetuse leiutas oli küll koputada saanud...

Aga Saksamaal saksa keeles õlut tellides imestati, kuidas ma nii hästi keelt oskan. Sama ka töistes teemades. Lisaks muude keelte osas ...