Kuidas suhtuksite (keeleküsimus)

[Külaline]

Ukraina inimene peab olema rauast. Nad pidid jätma kodu, lähedasi on hukkunud, osa neist on rindel. Hirm üle elatud põgenemisel. Võõras maa. Võõras keel. Aga me ootame neilt et oskaks keelt, kõige selle üleelamise kõrvalt. Kui tahab õpib keele ära poole aastaga! No õpi, kui sul on südames mure

Ja siis meie inimesed siin vaevavad pead mingite omavaheliste suhtlemiste pärast oma vanematega, teiste inimestega ja on depessioonis....vaimse tervise probleeme on väga palju.
Kas need ukrainlased on rauast, et neil pole mingeid trauma järgseid vaimseid probleeme? Õpi ja räägi vaid, sest SEE ongi su ainus mure, arvame meie.

No meie ei saa ka terve maailma rahva muresid enda kanda võtta! Läksid eestlased II maailmasõda ajal, samuti jäid kodud ja pered maha, kõik said keele selgeks, ei rääkinud keegi nendega sellepärast eesti keeles, et sõjapagulased on. Mis hädapätakad need ukrainlased on, et 3 aasta jooksul ei hakka algtasemelgi keel külge eestikeelses keskkonnas elades?!

[Külaline]

Nagu see keel oleks nende ja kõigi põgenike kõige suurem ja tähtsam probleem. Ja nii see ongi vaadates asja teiselt poolt ja mõistmata nende muid läbielamisi.
Tõsi ka teise ilmasõja ajal põgeneti, alustati nullist, tehti lihtsaid ja musti töid. Aga me oleme pahased isegi lihttööde tegijate peale.

[Külaline]

Mul üks sugulane võttis venelasest naise. Elab siin juba 5 aastat, keelt ei räägi, sest mees räägib hästi vene keelt. Samas selle naise sõbranna (ka venelanna) läks poodi tööle ja õppis aastaga väga hästi rääkima. Kui ma küsisin, et miks tema siis seda ei teeks, kui iseseisvalt õppimine nii raske on. Ei sobivat temale selline töö. No midagi mõistlikku ta ei tee, käsitööd üritab kodust müüa. Aga, kui sugulased kokku saavad, siis keegi tema pärast vene keelt ei räägi, istub ja vahib oma telefoni. Ma ise õpiks selles olukorras kasvõi hiina keele ära.

[Külaline]

No eks nende hulgas ole erinevaid. Tuttav (kes ise ei räägi vene keelt) võttis naise Venemaalt ja neil on nüüdseks kodune keel eesti keel ja tänu eesti keelele saanud juba erialasele tööle.

[Külaline]

Nagu see keel oleks nende ja kõigi põgenike kõige suurem ja tähtsam probleem. Ja nii see ongi vaadates asja teiselt poolt ja mõistmata nende muid läbielamisi.
Tõsi ka teise ilmasõja ajal põgeneti, alustati nullist, tehti lihtsaid ja musti töid. Aga me oleme pahased isegi lihttööde tegijate peale.

Pole oluline kas lihttöö või mitte, üleolev suhtumine eesti keelde on see, mis takistab keelt õppimast. Seda vene sovinismiks nimetataksegi, ehk siis peavad ennast osaks suurest rahvast, kelle jaoks selline väike rahvas ja keel pole oluline. Enne Eesti vabanemist töötasin toitlustusettevõttes, kus olin sunnitud käima toiduaineid tellimas nn kesklaost. Kesklao kõik töötajad olid venelased, peale ühe. Suhtumine oli väga üleolev, pidid alandlikult paluma, et vajalikud kogused kätte saada, omad joped muidugi said kõik ja rohkemgi. Järgnevad muutused tulid neile ilmselt ikka väga rängalt.

Edukas saab olla ainult see rahvas, et suudab kohaneda ja seda oleme me rahvusena teinud igal ajastul, sõltumata sellest, kuhu saatus on meid viinud.

[Külaline]

Sest Eesti lubab seda.

Noh, eks lubamine on inimestes kinni. Siingi ju hulk neid, kes seletavad, kuidas ikka me kõik peaksime vene keelt nende venelastega siin rääkima. No kui piisavalt palju neid, kes räägivad vene keelt nendega, saavadki ettevõtted endale umbkeelseid teenindajaid lubada. Sest eestlastest paljud hakkavad siis ise ka nendega vene keeles rääkima. Aga õnneks mitte kõik, nii et ajapikku võiks ehk see muutuda ja tekkida ka motivatsioon neil eesti keelt rääkida.

Eestlased hakkavad rääkima jah. Lugesin kuskilt, et Prantsusmaal kogunes eestlastest lastevanemate grupp, sinna sattus üks prantslane, kes keelt ei osanud, ja kõik eestlased hakkasid seal grupis omavahel prantsuse keeles rääkima. Orjamentaliteet on nii tugev, aastasadu emapiimaga sisse joodud. Eks siin kohalike venelastega samamoodi, seepärast nad ei õpigi, saavad ilma eesti keeleta hakkama ju.

Mujal maailmas lihtsalt on viisakas komme, et kui seltskonda saabub kohalik, siis need mujalt pärit inimesed lähevad üle kohalikule riigi keelele, mitte ei pane edasi oma salakeelt jättes kohalikule inimesele tunde, et ta on oma kodumaal nagu migrant.

[Külaline]

Tallinna linnapead sõimati kliinikus fašistiks, sest koolis peab eesti keeles õppima.

[Külaline]

Noh, eks lubamine on inimestes kinni. Siingi ju hulk neid, kes seletavad, kuidas ikka me kõik peaksime vene keelt nende venelastega siin rääkima. No kui piisavalt palju neid, kes räägivad vene keelt nendega, saavadki ettevõtted endale umbkeelseid teenindajaid lubada. Sest eestlastest paljud hakkavad siis ise ka nendega vene keeles rääkima. Aga õnneks mitte kõik, nii et ajapikku võiks ehk see muutuda ja tekkida ka motivatsioon neil eesti keelt rääkida.

Eestlased hakkavad rääkima jah. Lugesin kuskilt, et Prantsusmaal kogunes eestlastest lastevanemate grupp, sinna sattus üks prantslane, kes keelt ei osanud, ja kõik eestlased hakkasid seal grupis omavahel prantsuse keeles rääkima. Orjamentaliteet on nii tugev, aastasadu emapiimaga sisse joodud. Eks siin kohalike venelastega samamoodi, seepärast nad ei õpigi, saavad ilma eesti keeleta hakkama ju.

Mujal maailmas lihtsalt on viisakas komme, et kui seltskonda saabub kohalik, siis need mujalt pärit inimesed lähevad üle kohalikule riigi keelele, mitte ei pane edasi oma salakeelt jättes kohalikule inimesele tunde, et ta on oma kodumaal nagu migrant.

Eeldusel, et kõik oskavad seda kohalikku keelt väga hästi. Kui ei oska, ei saa sellest loobumist ka ebaviisakuseks pidada. Võtame olukorra, kus osad naabrid on venelase, osad eestlased. Tekib kogunemine mingi asja arutamiseks, isegi kui 80% on eestlased, läheb lahti kisa, et tuleb rääkida vene keeles. Kes seal siis nüüd see migrant on?

[Külaline]

Nagu see keel oleks nende ja kõigi põgenike kõige suurem ja tähtsam probleem. Ja nii see ongi vaadates asja teiselt poolt ja mõistmata nende muid läbielamisi.
Tõsi ka teise ilmasõja ajal põgeneti, alustati nullist, tehti lihtsaid ja musti töid. Aga me oleme pahased isegi lihttööde tegijate peale.

Kes need me on, kes on pahased isegi lihttöö tegijate peale? Sina või? Kui inimene teeb kuskil omaette oma lihttööd ja tal on ülemus, kes on nõus talle tööülesandeid talle arusaavas keeles kätte jagama, siis mina küll tema peale pahane ei ole. Elagu, kui nii hakkama saab. Aga ärgu eeldagu see lihttöötegija, et iga eestlane temaga vene keeles rääkima hakkab. Ei hakka ja ei peagi hakkama, ka tema kolleegid ei pea hakkama temaga vene keeles rääkima. Aga kui see lihttöö on poeleti taga vorsti ja liha kaalumine, siis peab see lihttöö tegija aru saama ka lihtsat lausest: Palun mulle 300 grammi vorsti. Kui ta sellest aru ei saa, siis olen jah pahane. Mina ei pea õppima ei venelaste, ukrainlaste ega kellegi teise pärast ühtegi võõrkeelt selgeks. Eestlased võivad õppida keeli, mida keegi ise huvitavaks või vajalikuks peab, aga mingit kohustust näitkes ukrainlaste pärast kogu sellele miljonil eestlasel vene keelt õppida ei ole!

Muideks, lisaks sellele, et eestlastest sõjapõgenikud, ka lihttöö tegijad, 80 aastat tagasi kohaliku keele selgeks õppisid, õpivad väga kenasti kohaliku keele selgeks ka Ukraina sõjapõgenikud, kui nad elavad näitkes Rootsis või Saksamal. Seal ei eelda nad, et nendega vene keeles räägitakse.

[Külaline]

Me -nt teemaalgataja ja siin veel mõned vastajad

[Külaline]

Said küll keele nii selgeks, et paljud enam eesti keelt ei oskagi. Ega näe mõtet õpetada seda ka lastele. Kus elu, seal see keel, mis on.

[Külaline]

Mis sa irised minuga, trollid või? Mees oli teema tegemisest alates töötanud 1,5 päeva nädalavahetusel. See töö oli kiire ja korralik. Ma küsisin, kuidas teised inimesed reageerinuks, lugesid? Teisel päeval ( pühap) sain teada, et teda esitleti mulle ukrainlasena, st valetati. Siis ta juba töötas, kui ma teada sain, et mille valetatakse.

Mis vahet sinul sellest on, kuidas teised inimesed reageerinuks. Teistel on teised tööd ja teised võimalused. Väga nadi on, kui ise õigel ajal midagi öeldud ei saa ja pärast pirised foorumis.

Aga nii vist ongi. Viimati pahaaimamatult tellisin muru niitmise teenuse justkui korralikust firmast, omanik eestlane. Niitma tuli umbvenekeelne inimene, ka väidetavalt Ukrainast. Enne seda tellisin elektritöö Enefitist. Tulid 2 venekeelset töömeest, kellest üks ei osanud sõnagi eesti keelt, teine oskas natuke lihtsamat juttu rääkida. Forus taksojuht viimati ei leidnud mind üles, püüdsin telefoni teel juhendada, küsis, kas saaks vene või inglise keeles. Mingitest wolt/bolt kulleritest ei räägigi.

Sellepeale firmad lähevadki. Saadavad sulle venelase, sa ei oska esimese hooga kuidagi reageerida, ei taha tüli tekitada, tunned süüd, et oled "rassistlik" jne, Kannatad ära ja lepid olukorraga.

[Külaline]

Me -nt teemaalgataja ja siin veel mõned vastajad

Ei, ei ole ei teemalgataja ega need mõned vastajad (mina nende hulgas, olen see, kes Grossi poe letiteenindaja kohta keelemaetisse kaebuse tegi) öelnud, et iga lihttööline peab tingimata eesti keelt oskama. Aga kui see lihttööline konkreetselt kliente teenindab, nt poes leti taga on või sulle koju mingeid asju tuleb tegema, kus on kliendiga suhelda vaja, siis jah, ta peab eesti keelt oskama. Või noh koju võib muidugi umbkeelse ka saata, kui klient sellega nõus on, klienti enne informeerides. Eestis on piisavalt palju vene keele emakeelega inimesi, kes ei kurda, kui nende kodus töid umbkeelne venelane teostab. Aga kindlasti peab ettevõte sellist teenindajat saates eelnevalt küsima, kas kliendile vene keel suhtluseks sobib. Leti taha teenindama ei sobi muidugi umbkeelne üldse, aga koju põhimõtteliselt võib, kui klient nõus on.

Muideks, ega seesama ukraina sõjapõgenikust elektrik või müüja, ei saaks ka nt Saksamaal kliente teenindada, kui saksa keelt ei oska, eks. Samamoodi ei pea Eestis saama. Aga kui ta nt kuskil tehases liini taga töötab või jäätmejaamas prügi sorteerib ja töödejuhatjaale sobib ning kolleegid tema pärast vene keelt õppima ei pea hakkama, siis võib muidugi umbkeelne ka olla. Aga kui ta elab eestlastega samas kortermajas, siis ühistu koosolekuid tema pärast vene keelseks tegema ei pea. Kui eesti keelest aru ei saa, kasutagu tõlki, mitte ärgu arvaku, et kõik eesltased oskavad temaga vene keeles rääkida.

[Külaline]

Helistas võõras number, võtsin vastu, ütles mees magusa häälega: "Zdrazdvuitje!", kui mina kohe ei vastanud, siis tuli aktsendiga küsimus: "Kas te vene keelt räägite?" (tegelikult räägin küll), mina küsisin bravuurika tooniga: "Aga miks peaks?" Selle peale lõpetati kiiresti kõne. Ei hakatudki mingit Tervisekassa kompensatsiooni, elektriarvesti vahetust vms. "kasulikku" pakkuma

[Külaline]

Helistas võõras number, võtsin vastu, ütles mees magusa häälega: "Zdrazdvuitje!", kui mina kohe ei vastanud, siis tuli aktsendiga küsimus: "Kas te vene keelt räägite?" (tegelikult räägin küll), mina küsisin bravuurika tooniga: "Aga miks peaks?" Selle peale lõpetati kiiresti kõne. Ei hakatudki mingit Tervisekassa kompensatsiooni, elektriarvesti vahetust vms. "kasulikku" pakkuma

Tervisekassa kompensatsiooni ja elektriarvesti vahetust pakuvad eestlased.

[Külaline]

Mingi 10 a. tagasi käisin emaga San Marinos. Sinna oli ilmunud kohalike asemel (olin varem käinud) poode, kus müüjad oli selgelt slaavlased, rääkisid omavahel kõvahäälselt ja müüsid siis tooteid turistidele. Ma ei imestaks, kui need itaalipärase sildiga kotid oleksid olnud valmistatud Hiinas.
Ühes poes rääkisime emaga omavahel ja küsisime siis midagi müüjalt inglise keeles. Müüja, keskealine naisterahvas, kukkus pahaselt pröökama, et miks me vene keeles ei räägi, me oleme ju Eestist ja seal oskavad kõik vene keelt. Lahkusime poest ja kokkuvõttes ei ostnud kuskilt midagi.

[Külaline]

Me -nt teemaalgataja ja siin veel mõned vastajad

Muideks, ega seesama ukraina sõjapõgenikust elektrik või müüja, ei saaks ka nt Saksamaal kliente teenindada, kui saksa keelt ei oska, eks. Samamoodi ei pea Eestis saama. Aga kui ta nt kuskil tehases liini taga töötab või jäätmejaamas prügi sorteerib ja töödejuhatjaale sobib ning kolleegid tema pärast vene keelt õppima ei pea hakkama, siis võib muidugi umbkeelne ka olla. Aga kui ta elab eestlastega samas kortermajas, siis ühistu koosolekuid tema pärast vene keelseks tegema ei pea. Kui eesti keelest aru ei saa, kasutagu tõlki, mitte ärgu arvaku, et kõik eesltased oskavad temaga vene keeles rääkida.

Soomes ei saaks kah (kui ta just mõne venevenekeelse elaniku juurde ei satu), sest ma kujutan ette, kuidas tüüpiline soome klient, kes suhtub põhimõttel "klient on kuningas", pärast seda kui korduvad katsed töömehega soome keeles suhelda tulemusi ei annaks, vangutaks pead ja pomiseks omaette: "Ei, see nüüd küll nii ei lähe", valiks firma numbri ja ütleks, et mul siin selline lugu, et saatsite mulle töömehe, aga temaga ei saa ju rääkida. Ning ootaks, et firma midagi ette võtab.

[Külaline]

Ukraina inimene peab olema rauast. Nad pidid jätma kodu, lähedasi on hukkunud, osa neist on rindel. Hirm üle elatud põgenemisel. Võõras maa. Võõras keel. Aga me ootame neilt et oskaks keelt, kõige selle üleelamise kõrvalt. Kui tahab õpib keele ära poole aastaga! No õpi, kui sul on südames mure

Ja siis meie inimesed siin vaevavad pead mingite omavaheliste suhtlemiste pärast oma vanematega, teiste inimestega ja on depessioonis....vaimse tervise probleeme on väga palju.
Kas need ukrainlased on rauast, et neil pole mingeid trauma järgseid vaimseid probleeme? Õpi ja räägi vaid, sest SEE ongi su ainus mure, arvame meie.

Väga inetu sinust sellist jama kirjutada ja üritada pisaraid kiskuda. Minul konkreetselt elab minuga samas majas ukrainlastest paar, noored inimesed, kes on siia tulnud kohe sõja alguses. Nad on saanud Eestis minu naabritena elades ka kaks last, üks paariaastane ja teine imik. Praegu, aastal 2025, kui saame parklas kokku ja mina ütlen 'tere', vastavad nemad 'zdrastvuite'. Mina neid enam ei tereta, nemad mind ka mitte, mühisevad minust mööda nagu postist.
Selleks vast ei pea kaks noort tervet inimest, kes on ilmselgelt täiemõistuslikud ja saanud Eesti meditsiini abiga lausa kaks last, mitte rauast olema, et kolme aasta jooksul ära õppida neljatäheline sõna 'tere'. See kõik on SUHTUMISE KÜSIMUS ja need ukrainlased ei kavatse ilmselgelt mitte kunagi siin eesti keeles rääkima hakata, toodavad lihtsalt meile siia venekeelset kontingenti juurde. See on masendav ja solvav.

[Külaline]

Ukraina inimene peab olema rauast. Nad pidid jätma kodu, lähedasi on hukkunud, osa neist on rindel. Hirm üle elatud põgenemisel. Võõras maa. Võõras keel. Aga me ootame neilt et oskaks keelt, kõige selle üleelamise kõrvalt. Kui tahab õpib keele ära poole aastaga! No õpi, kui sul on südames mure

Ja siis meie inimesed siin vaevavad pead mingite omavaheliste suhtlemiste pärast oma vanematega, teiste inimestega ja on depessioonis....vaimse tervise probleeme on väga palju.
Kas need ukrainlased on rauast, et neil pole mingeid trauma järgseid vaimseid probleeme? Õpi ja räägi vaid, sest SEE ongi su ainus mure, arvame meie.

Väga inetu sinust sellist jama kirjutada ja üritada pisaraid kiskuda. Minul konkreetselt elab minuga samas majas ukrainlastest paar, noored inimesed, kes on siia tulnud kohe sõja alguses. Nad on saanud Eestis minu naabritena elades ka kaks last, üks paariaastane ja teine imik. Praegu, aastal 2025, kui saame parklas kokku ja mina ütlen 'tere', vastavad nemad 'zdrastvuite'. Mina neid enam ei tereta, nemad mind ka mitte, mühisevad minust mööda nagu postist.
Selleks vast ei pea kaks noort tervet inimest, kes on ilmselgelt täiemõistuslikud ja saanud Eesti meditsiini abiga lausa kaks last, mitte rauast olema, et kolme aasta jooksul ära õppida neljatäheline sõna 'tere'. See kõik on SUHTUMISE KÜSIMUS ja need ukrainlased ei kavatse ilmselgelt mitte kunagi siin eesti keeles rääkima hakata, toodavad lihtsalt meile siia venekeelset kontingenti juurde. See on masendav ja solvav.

Õnneks tuleb neil lastel õppida eesti koolis, kui nüüd nii kaua selle sõja lõpuga läheb. Aga paljud neist kavatsevad tagasi koju minna ja ilmselt ei pea vajalikuks õppida, see on jah see suhtumise küsimus. Mis on muidugi arusaamatu eestlaste jaoks. Me mehega oleme pensionile jäämas, plaanime edaspidi igal talvel 5-6 kuud soojal maal veeta ja ühtlasi alustada ka keeleõpinguid. Kuidagi mõeldamatu tundub elada kuskil kauem, kui kaks nädalat ja mitte osata suhelda poes, naabritega või lihtsalt ette tulevates olukordades.

[Külaline]

Ukraina inimene peab olema rauast. Nad pidid jätma kodu, lähedasi on hukkunud, osa neist on rindel. Hirm üle elatud põgenemisel. Võõras maa. Võõras keel. Aga me ootame neilt et oskaks keelt, kõige selle üleelamise kõrvalt. Kui tahab õpib keele ära poole aastaga! No õpi, kui sul on südames mure

Ja siis meie inimesed siin vaevavad pead mingite omavaheliste suhtlemiste pärast oma vanematega, teiste inimestega ja on depessioonis....vaimse tervise probleeme on väga palju.
Kas need ukrainlased on rauast, et neil pole mingeid trauma järgseid vaimseid probleeme? Õpi ja räägi vaid, sest SEE ongi su ainus mure, arvame meie.

Väga inetu sinust sellist jama kirjutada ja üritada pisaraid kiskuda. Minul konkreetselt elab minuga samas majas ukrainlastest paar, noored inimesed, kes on siia tulnud kohe sõja alguses. Nad on saanud Eestis minu naabritena elades ka kaks last, üks paariaastane ja teine imik. Praegu, aastal 2025, kui saame parklas kokku ja mina ütlen 'tere', vastavad nemad 'zdrastvuite'. Mina neid enam ei tereta, nemad mind ka mitte, mühisevad minust mööda nagu postist.
Selleks vast ei pea kaks noort tervet inimest, kes on ilmselgelt täiemõistuslikud ja saanud Eesti meditsiini abiga lausa kaks last, mitte rauast olema, et kolme aasta jooksul ära õppida neljatäheline sõna 'tere'. See kõik on SUHTUMISE KÜSIMUS ja need ukrainlased ei kavatse ilmselgelt mitte kunagi siin eesti keeles rääkima hakata, toodavad lihtsalt meile siia venekeelset kontingenti juurde. See on masendav ja solvav.

Jah. Ega me ole isegi siin enam kindlas kohas. Muud ei kuule kui " tänapäevane julgeoleku olukord" ja teles saab näha 3 minuti varjumise reklaami.
Loodane et meil pole vaja kuhugi põgeneda ja et me ei saa nende olukorda kogeda.