Riik soovib keelata katsed 1.klassi

[Külaline]

Kuule, torumeheks, ja veel enam nõudepesumasina remondimeheks (jah, sookvoote oleks siia vaja!) olemine nõuab ajusid. Ajukääbikud on transporditöölised, liinitöölised, pakendajad jmt. ametid mis ei nõua analüüsivõimet ja probleemilahendamise oskust.

Arvaks nii jah, aga kahjuks olen nende ajukääbikutega kokku puutunud igasuguste remondimeeste ja ehitajate puhul.

[Külaline]

Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.

Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.

Ja pärast tuleb see sul siia koju torumeheks, millestki midagi ei jaga, aga arveid esitab selliseid, et sure maha. Mul just käis selline nõudepesumasina parandaja. See tundus ka selline, et ei tea, kas lugedagi oskab. Eesti keelest ma ei hakka muidugi midagi rääkima, see on veel kõige väiksem viga.

Torumeheks ja pesumasinaremontjaks saab ka kutsehariduseta, õppides nö. meistri käe all. Selleks pole vaja isegi keskharidust, aga on vaja praktilist mõtlemist ja taipu.

[Külaline]

Kuule, torumeheks, ja veel enam nõudepesumasina remondimeheks (jah, sookvoote oleks siia vaja!) olemine nõuab ajusid. Ajukääbikud on transporditöölised, liinitöölised, pakendajad jmt. ametid mis ei nõua analüüsivõimet ja probleemilahendamise oskust.

Arvaks nii jah, aga kahjuks olen nende ajukääbikutega kokku puutunud igasuguste remondimeeste ja ehitajate puhul.

No mis teha kui sossepad suudavad oma ametit hoida, siis on viga süsteemis.

[Külaline]

Seal koolis, kus ma töötasin, oli peale venelaste ja ukrainlaste ka igasugu muudest rahvustest inimesi ka. Seal oli asiaate, araablasi, musti ma ei tea kust. Ja osad ei oska neist inglise keeltki. Istuvadki seal klassis ja kuulavad, midagi proovivad kaasa teha. Aga vahe on sees, näiteks üks asiaat pidevalt kuulas telefoni tõlkeprogrammiga tundi, ise tõlkis AI-ga kodutööd ära, järjepidevalt ise õppis eesti keelt. Tal muidugi polnud oma kogukonda, kellega seal pidevalt oma keeles lobiseda. Ja oskas seda kahe aasta pärast täiesti hästi. Aga venelased ja ukrainlased tukuvad seal tundides ja skrollivad tiktokki, sest polegi mingit soovi eesti keelt õppida. Ne ponimaju ja ongi koguu jutt.

Oeh ja nüüd tahavad keskhariduse kohustuslikuks teha ehk siis tuleb need tiktokkeritest vabakuulajad kuni gümnaasiumi lõpuni ära lohistada, kelle lõputunnistusel märgitakse "nje panimaju".

No siiski kohustuslikuks gümnaasiumi- VÕI kutseharidus. Sest kõiki, ka eestlasi, pole ju mõtet gümnaasiumisse toppida.
Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.

Kas poleks targem nad siis juba peale 5. klassi sinna kutseõpesse suunata. Las õpib siis pigem a la torte küpsetama või autol ratast vahetama või miskit sellist käelist. 15-aastaselt saavad tööle minna ja koolis kügelemise asemel end ära elatada.

[Külaline]

Oeh ja nüüd tahavad keskhariduse kohustuslikuks teha ehk siis tuleb need tiktokkeritest vabakuulajad kuni gümnaasiumi lõpuni ära lohistada, kelle lõputunnistusel märgitakse "nje panimaju".

No siiski kohustuslikuks gümnaasiumi- VÕI kutseharidus. Sest kõiki, ka eestlasi, pole ju mõtet gümnaasiumisse toppida.
Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.

Kas poleks targem nad siis juba peale 5. klassi sinna kutseõpesse suunata. Las õpib siis pigem a la torte küpsetama või autol ratast vahetama või miskit sellist käelist. 15-aastaselt saavad tööle minna ja koolis kügelemise asemel end ära elatada.

Saksamaal pead juba 11 aastaselt valima, kas lähed kutseharidusse või ülikooli. Ja seda süsteemi on väga palju kritiseeritud. Tean isegi inimesi, kes olid koolis lollid nagu saapad, aga 30+ tuli aru pähe, siis tegid kõik tagantjärele, õhtukool, ülikool, normaalne töökoht. Kes seda 15 aastast õpiraskustega tordimeistrit siis tööle võtab sinu arust. Ükski töö pole selline, et mitte midagi pole vaja jagada. Ja kui pole kooli vastu huvi, siis sellistel pole huvi ka mitte millegi muu vastu.

[Külaline]

No siiski kohustuslikuks gümnaasiumi- VÕI kutseharidus. Sest kõiki, ka eestlasi, pole ju mõtet gümnaasiumisse toppida.
Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.

Kas poleks targem nad siis juba peale 5. klassi sinna kutseõpesse suunata. Las õpib siis pigem a la torte küpsetama või autol ratast vahetama või miskit sellist käelist. 15-aastaselt saavad tööle minna ja koolis kügelemise asemel end ära elatada.

Saksamaal pead juba 11 aastaselt valima, kas lähed kutseharidusse või ülikooli. Ja seda süsteemi on väga palju kritiseeritud. Tean isegi inimesi, kes olid koolis lollid nagu saapad, aga 30+ tuli aru pähe, siis tegid kõik tagantjärele, õhtukool, ülikool, normaalne töökoht. Kes seda 15 aastast õpiraskustega tordimeistrit siis tööle võtab sinu arust. Ükski töö pole selline, et mitte midagi pole vaja jagada. Ja kui pole kooli vastu huvi, siis sellistel pole huvi ka mitte millegi muu vastu.

No see kuiv õppimine raamatust ei sobigi paljudele. Küll aga edeneb palju paremini tegevuse puhul, kus näitad ette ja tema teeb järgi. Tal saab maigu suhu - oh ma ka oskan miskit teha ja saan hakkama. Füüsiliste tegevuste puhul ei saa ka kuskil tiktokis uneleda. Eks sellele 15-aastasele tuleb veel 3 aastat meistriklassi juurde ja siis saab tööle küll, sest nendes valdkondandes on päris suur tööjõupuudus. Pagari paberitega on palju lihtsam kus iganes riigis tööd leida kui ülikooli lõpetanutel omal erialal. Mul sugulane on elupõliselt õpiraskustega lapsi õpetanud ja paljud hakkavad hiljem kutsekoolis õitsema. Neile sobib see küpsetamine ja sellised piltlikult õpitavad erialad väga hästi.

[Külaline]

No siiski kohustuslikuks gümnaasiumi- VÕI kutseharidus. Sest kõiki, ka eestlasi, pole ju mõtet gümnaasiumisse toppida.
Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.

Kas poleks targem nad siis juba peale 5. klassi sinna kutseõpesse suunata. Las õpib siis pigem a la torte küpsetama või autol ratast vahetama või miskit sellist käelist. 15-aastaselt saavad tööle minna ja koolis kügelemise asemel end ära elatada.

Saksamaal pead juba 11 aastaselt valima, kas lähed kutseharidusse või ülikooli. Ja seda süsteemi on väga palju kritiseeritud. Tean isegi inimesi, kes olid koolis lollid nagu saapad, aga 30+ tuli aru pähe, siis tegid kõik tagantjärele, õhtukool, ülikool, normaalne töökoht. Kes seda 15 aastast õpiraskustega tordimeistrit siis tööle võtab sinu arust. Ükski töö pole selline, et mitte midagi pole vaja jagada. Ja kui pole kooli vastu huvi, siis sellistel pole huvi ka mitte millegi muu vastu.

Samas, oleme ausad, hästi torte valmistada võib ka inimene, kellel akadeemilist võimekust pole ollagi - teeb õigekirjavigu ja kes põhikooli matemaatikast mäletab vaid liitmist/lahutamist/korrutamist (muust pole aimugi). Kui pole antud toidu maitse, tekstuuri jms. tunnetamist või pole absoluutselt huvi toiduainetega "mätserdamise" vastu, on see heaks torditegijaks palju takistavam. Kui võtame teisipidi, siis iga doktorikraadiga inimene, näiteks, ei pruugi suuta torditegijana läbi lüüa, pole lihtsalt antud. Samamoodi võib hea autojuht olla õigekirjas või matemaatikas nõrk mis nõrk. Aga kui inimene kaldub olema kohmaks, hajameelne, aeglase reaktsiooniga, siis heaks autojuhiks saamine on palju kaheldavam (mõnel "uimerdisest" haritlasel pole lubegi). Jõrmim tüüp võib sobida sõjaväelaseks (hea julgus ja stressitaluvus), samal ajal kui mõni kõrgesti haritu läheb seal hulluks. Ja eks neid näiteid leiaks veelgi.

Muidugi, nii vara kui 11a tuleviku üle otsuatama sundimine on kahtlane... Samas, teine äärmus ehk et kui innukus õppida ilmneb alles nii hilja kui 30a, siis ongi normaalne, et süsteem nii kaua inimese õpihimu tärkamist ei oota ja tuleb ise muutuseks rohkem pingutada (õhtukooli jne. ).

[Külaline]

Ma tuttavate pealt võin öelda, et kui kutsekooli satuti mitte sellepärast, et õpiraskustega oleks, vaid elumere lained vahutasid seal põhikoolis liiga palju, siis ega nad sinna kutsekoolis õpitud erialale pidama ei jää. See tundub neile liiga lihtne, igav jne. Küll aga just need õpiraskustega lapsed võivad suisa vaimustusse sattuda oma õpitud erialast, sest nad tunnevad, et nad oskavad midagi hästi. Nad jäävad õpitud erialale tööle, loovad pere ja saavad päris kenasti oma eluga toimetatud. Ainuke häda, et neil lapsed kipuvad samuti olema kõvad pähklid ja nad ei oska sellega toime tulla.

[Külaline]

Kas poleks targem nad siis juba peale 5. klassi sinna kutseõpesse suunata. Las õpib siis pigem a la torte küpsetama või autol ratast vahetama või miskit sellist käelist. 15-aastaselt saavad tööle minna ja koolis kügelemise asemel end ära elatada.

Saksamaal pead juba 11 aastaselt valima, kas lähed kutseharidusse või ülikooli. Ja seda süsteemi on väga palju kritiseeritud. Tean isegi inimesi, kes olid koolis lollid nagu saapad, aga 30+ tuli aru pähe, siis tegid kõik tagantjärele, õhtukool, ülikool, normaalne töökoht. Kes seda 15 aastast õpiraskustega tordimeistrit siis tööle võtab sinu arust. Ükski töö pole selline, et mitte midagi pole vaja jagada. Ja kui pole kooli vastu huvi, siis sellistel pole huvi ka mitte millegi muu vastu.

Samas, oleme ausad, hästi torte valmistada võib ka inimene, kellel akadeemilist võimekust pole ollagi - teeb õigekirjavigu ja kes põhikooli matemaatikast mäletab vaid liitmist/lahutamist/korrutamist (muust pole aimugi). Kui pole antud toidu maitse, tekstuuri jms. tunnetamist või pole absoluutselt huvi toiduainetega "mätserdamise" vastu, on see heaks torditegijaks palju takistavam. Kui võtame teisipidi, siis iga doktorikraadiga inimene, näiteks, ei pruugi suuta torditegijana läbi lüüa, pole lihtsalt antud. Samamoodi võib hea autojuht olla õigekirjas või matemaatikas nõrk mis nõrk. Aga kui inimene kaldub olema kohmaks, hajameelne, aeglase reaktsiooniga, siis heaks autojuhiks saamine on palju kaheldavam (mõnel "uimerdisest" haritlasel pole lubegi). Jõrmim tüüp võib sobida sõjaväelaseks (hea julgus ja stressitaluvus), samal ajal kui mõni kõrgesti haritu läheb seal hulluks. Ja eks neid näiteid leiaks veelgi.

Muidugi, nii vara kui 11a tuleviku üle otsuatama sundimine on kahtlane... Samas, teine äärmus ehk et kui innukus õppida ilmneb alles nii hilja kui 30a, siis ongi normaalne, et süsteem nii kaua inimese õpihimu tärkamist ei oota ja tuleb ise muutuseks rohkem pingutada (õhtukooli jne. ).

Selle peale mulle meenub lapsepõlvest üks naabripoiss, kelle ema oli temaga püsti hädas. Kogu aeg ta tegi kuskil õue peal pahandusi ja õppimine ei edenenud. Ema kasvatas teda üksi ja oli meeleheitel. Sageli see ema käis meie ema juures kurtmas ja lohutust otsimas. Üks ainus asi, mida see ema alati kiitis, oli selle poisi huvi kokanduse vastu. See talle meeldis ja kukkus hästi välja. Ausalt öelda ma ei tea kas ta peale põhikooli õppima läks, aga igatahes asja temast ei saanud. Läkski pätiks kätt ja vist isegi vanglas istunud. Kui ta oli täisealiseks saanud, siis ema kolis temast eemale. Ma vahel mõtlen, et kui oleks saanud õigel ajal tema kokanduse huvist kinni haarata ja ta suunata juba varem enne põhikooli lõppu selle eriala suunas.

[Külaline]

Sellel lihtsal põhjusel, et iga kett (ühiskond) on nii tugev, kui ta nõrgad lülid. Targad lapsed saavad alati hakkama, õpetaja saaks vajadusel lisaülesandeid anda (lapsevanema soovitusel näiteks), ja tegelikult on nad ka vähemuses. Kui aga see suurem osa kukub välja, sest kaotab enesehinnangu ja ei hakkagi pingutama, sest "niikuinii hakkama ei saa", kaotame suure osa potensiaalist, mis jääb realiseerumata. Edukas on just see ühiskond, kus vähem andekatega koolis tööd tehakse. Mida vähem õpinguid, seda suurem ka vastuvõtlikkus libateadustele.
Ja see, et keegi on tark laps, ei garanteeri paraku, et ta seda ka täiskasvanuna on, nagu elu pidevalt on näidanud.

Ilmselgelt pole sa oma elus ühtegi tarka last näinud. Või veel hullem, oled õpetaja, sest selline arvamus, et "targad lapsed saavad nagunii hakkama" on kahjuks meie koolides väga levinud. Aga uudis sulle, ei saa. Targad lapsed vajavad täpselt samamoodi arendamist ja õpetamist. Aga vastavalt oma tasemele. Mingid mõnikord õpetaja poolt antavad lisaülesandekesed neid ei aita. Tark laps ei viitsi matemaatikatunnis kümnete tulpade kaupa samasorti tehteid teha. Talle ei anna see midagi. Hullemal juhul hakkab see tark laps igavusest tundi segama või ei viitsi üldse end kooli kohale vedada.

Paraku ei ole see niivõrd andekuse alusel klassi valimine, vaid drillitud laste välja valimine. Need, kelle vanematel on pappi, et lapsi enne kooli juba õpetada. Teine laps võib olla kümme korda andekam, aga tema vanemad temaga eraldi ei tegelenud ja seetõttu see drillitud laps tundub sel x testimise hetkel temast targem ja tema ka välja valitakse.

Millistele andmetele tuginedes sa seda väidad? Kas kuskil on olemas uuring selle kohta, et lapsi massiliselt esimese klassi katseteks drillitakse? Või on tegu pigem mingi linnalegendiga, sest mõned vanemad pingutavad üle ja nüüd laiendatakse seda absoluutselt kõigile lastele?
Infoks sulle ja sellele "pikaajalisele lasteaiaõpetajale" - 5-6-aastaselt lugema hakkav laps on eakohaselt arenenud ja mitte drillitud. Selleks, et laps lugema hakkaks, pole vanematel mingit "pappi" vaja. Vaja on pappi, täpsemalt papist raamatuid väikelastele ja hiljem paberit, mis on raamatu- ja mitte rahatähekujuline. Lapsega koos raamatute lugemine ei nõua raha ja lugeda peaksid meil kõik normintellektiga täiskasvanud oskama. Raamatuid ei pea isegi kalli raha eest poest ostma. Raamatukogud on meil tasuta ja lisaks on odava raha eest saadaval nõukaaegseid raamatuid. Samamoodi on täiesti tasuta võimalik lapsega õues jalutada, maailmaasjade üle arutada, käbide ja kividega arvutamist õpetada ning lapse miljonile küsimusele vastata.

Riiklik poliitika on ju täiesti teine: meil on kaasav haridus. Ka erivajadustega lapsed käivad tavaklassis, veel vähem teeme me vahet kellegi vanemate põhjal. Seega ei sobi need eliitkoolid ega sinu jutt absoluutselt tänapäeva hariduskorralduse põhimõtetega. Ja kui meil on koolid, kus ei rakendata riiklikke põhimõtteid, siis peaksidki vanemad selliste koolide eest ise maksma.

Loen harno kodulehelt:
https://harno.ee/kaasav-haridus
"Võimetele ja vajadustele vastavat haridust on õigus saada igal inimesel, sealhulgas nii erivajadusega lastel kui ka väga andekatel lastel. Juhendame ja nõustame peresid, haridusasutusi ja omavalitsusi erinevate vajadustega laste kaasamise osas."

Seda annaks muidugi korraldada erakooli variantides, et ongi läbi sõela valitud loomult andekamad, siis mitte drilli tulemusel, vaid läbi erinevate katsete, mida praegu loomulikult ei tehta. Põhimõtteliselt ei keela ju keegi sellist kooli asutada lastevanematel, kel selline soov.

Kui me räägime nn eliitkoolidest, siis see ettekujutus, et sinna kogunevad need andekamad, ei pea paraku paika. Katsed küll tehakse, aga nendeks õpitakse ja õpetatakse, nikerdatakse sissekirjutusi jne. Loomulikult on neid, kes on ja jäävadki andekaks, aga paraku mitte kõik.
Ja ka nõrgemad ei tarvitse sugugi jääda nõrgaks, millest selline ettekujutus? Ma võin kindlalt väita, et eliitkoolidest kukub välja algselt andekaid lapsi ja sinna pääseb neid, kes seda algul polnud. Näiteid enda tutvusringkonnas võtta.

Sa kas räägid gümnaasiumist või valetad jõhkralt. Munitsipaalpõhikoolist ei saa lapsed välja kukkuda, olgu siis tegu eliit- või tavakooliga. Põhiharidus on kohustuslik ja koolil puudub igasugune võimalus lapse väljakukutamiseks. Täpselt samamoodi on igasugused "tehku katsed hiljem" jutud jaburad. Selleks, et kool saaks teha katsed nt. viiendasse klassi, peaks nad oma algkooliosa ära kaotama. Mis iseenesest poleks meie madalat sündivust arvestades võimatu. Kaotame TPL'ist, TIK'ist, Reaalist, VHK'st algklassid ära, mahuvad need lapsed teistesse koolidesse küll. Ja siis katsetagu põhikooli.

Erakoolidest. Kui katsed munitsipaalkooolidesse tahetakse keelatakse põhjendusega, et see on liigne stress, siis kuidas erakoolidesse katsete tegemine õigustatud peaks olema? Sealsed katsed on nüüd äkki stressivabad ja lapsi nendeks ei drillita? Küllap tuleb neid tugevaid erakoole juurde ja küllap on neil võimalik ka tugevamaid õpetajaid tööle võtta. Aga hariduslikku kihistumist see ei vähenda kohe mitte üks raas. Hoopis vastupidi. Ja kaotajaks ei jää mitte need nõrgemad, vaid hoopis need vaesemate perede nutikad lapsed, kel on küll pere toetus taga, aga rahakott jääb õhukeseks.

[Külaline]

Vaja on pappi, täpsemalt papist raamatuid väikelastele ja hiljem paberit, mis on raamatu- ja mitte rahatähekujuline. Lapsega koos raamatute lugemine ei nõua raha ja lugeda peaksid meil kõik normintellektiga täiskasvanud oskama. Raamatuid ei pea isegi kalli raha eest poest ostma. Raamatukogud on meil tasuta ja lisaks on odava raha eest saadaval nõukaaegseid raamatuid.

Oled ajast maha jäänud. Lugema õpivad väikelapsed YT vastavaid õpikanaleid ja multikaid vaadates. Neid on lõputult igale vanusele. Hääldus + värviline tekst + näitlik video.
Mu 6-aastane lapselaps õppis täiesti ise niimoodi ka kirjatähed selgeks, rääkimata trükitähtedest ja lihtsamatest ingliskeelsetest sõnadest.
Praegu on 9, koolis on ka inglise keele tunnis igav.

[Külaline]

Praegu on 9, koolis on ka inglise keele tunnis igav.

No vat, oli siis vaja enne õppida. Las igavleb nüüd tunnis.
Ei hakka keegi talle teist programmi tegema.

[Külaline]

Ja kaotajaks ei jää mitte need nõrgemad, vaid hoopis need vaesemate perede nutikad lapsed, kel on küll pere toetus taga, aga rahakott jääb õhukeseks - Ei jää nad tegelikult mingiteks kaotajateks - nutikad on ju, eks? Aga jah, see näitabki ilmekalt seda mõtteviisi, mis paneb lapsi ette õpetama ja katsetele saatama: et ilma katseteta kooli õpilased (isegi, kui nad on nutikad) on luuserid, neid ei oota ees mitte midagi head. See ei vasta tegelikkusele (tegelikult pole tugevatel raskusi edasiõppima minna, nõrgemad, jah, neil küll), aga keda see huvitab. Aga arvan ka, et teatud seltskond hakkas erakoole tegema ja õppemakse maksma kasvõi, et mitte jumala eest panna katsetata kooli. Ja kaeblema, kuidas nemad on nüüd sunnitud maksma, et lapsele üldse mingi arvestatav haridus ja tulevik saada jne. Inimesed (või noh, osa inimesi) on täpselt sellised.

[Tolmukübe]

Andekas laps saab käia nii tavakoolis, kui katsetega koolis, kui erakoolis. Tunnis ei saa igav hakata, sest ega ta ette pole õppinud, teema on ikka uus, mis tuleb omandada. Teine asi, et omandab tunnis juba ära suures osas, kodus on vähem õppida, aga siin me ei saa ka igavusest rääkida, siis tegeleb kodus muude asjadega.

[Külaline]

nüüd on tunnistatud, et väikeklassid võivad olla toimivam kui see elu eest samas klassis hoidmine. Sest antud juhul ei käi ju jutt mingi koolieelse katse alusel laste lahterdamisest (kui potentsiaal pole veel võibolla avaldunud) , vaid lastest, kes piisavalt objektiivselt tõestatult (seda tõestavad laste jooksvad hinded, aastahinded) saavad õppimisega halvemini hakkama.

Väikeklassid ei ole mõeldud mitte õppimisega halvasti hakkama saavatele lastele, vaid haridusliku erivajadusega lastele. Sinna hulka kuuluvad ka nt autismispektrihäirega lapsed, kelle õppeedukus on suurepärane, aga nad lihtsalt ei suuda suures kollektiivis õppetööle keskenduda, sest stiimuleid on sellises ruumis nende jaoks liiga palju. Sellised lapsed ei vaja akadeemilises mõttes mingit tuge, neil on tavaline riiklik õppekava ja hinded võivad kõik viied olla.

[Külaline]

Andekas laps saab käia nii tavakoolis, kui katsetega koolis, kui erakoolis. Tunnis ei saa igav hakata, sest ega ta ette pole õppinud, teema on ikka uus, mis tuleb omandada. Teine asi, et omandab tunnis juba ära suures osas, kodus on vähem õppida, aga siin me ei saa ka igavusest rääkida, siis tegeleb kodus muude asjadega.

Sul pole selgelt vähimatki kogemust selles vallas. Matemaatika tunni kohta oli siin juba absoluutselt õige näide - tark laps omandab kiirelt ühe tunni materjali, aga nõrgemate jaoks räägitakse sama materjali üle veel mitmeid tunde hiljemgi. Päris algklassis see ehk ei ole nii näha, aga 5.-6. klassis juba väga selgelt. Minu laps oli 6. klassis tõelises masenduses, kui igav on koolis, sest kogu aeg räägitakse sama juttu. Tema pääses õnneks 7.klassis sobivamasse kooli. Kõigil nii hästi ei lähe ja sellised lapsed hakkavad koolust poppi viskama või tundi segama - puhtast igavusest.

[Külaline]

Andekas laps saab käia nii tavakoolis, kui katsetega koolis, kui erakoolis. Tunnis ei saa igav hakata, sest ega ta ette pole õppinud, teema on ikka uus, mis tuleb omandada.

Aga vot ei ole nii. Mina nt sodisin trotsist esimeses klassis matemaatika töövihikus figureerivaid totakaid liitmistabeleid, kuna leidsin, et midagi sellist on paras kolmeaastastele õpetada. Mingit väljakutset sellise asja õppimises polnud, see oli lihtsalt nõme. Nagu ka loodusõpetuse töövihikus kaselehe kleepimine kase juurde ja vahtralehe kleepimine vahtra juurde. Kelleks meid õige peeti, et selliseid ülesandeid anti? Nii mõtles kuueaastane mina esimeses klassis ajal, kui kooli mindi seitsmeselt.

Ja ega ma õppimisega hakanudki enne ülikooli tegelema. Kohustuslik kirjandus oli niikuinii aadtaid varem juba ammu läbi loetud jne.

[Tolmukübe]

Andekas laps saab käia nii tavakoolis, kui katsetega koolis, kui erakoolis. Tunnis ei saa igav hakata, sest ega ta ette pole õppinud, teema on ikka uus, mis tuleb omandada. Teine asi, et omandab tunnis juba ära suures osas, kodus on vähem õppida, aga siin me ei saa ka igavusest rääkida, siis tegeleb kodus muude asjadega.

Sul pole selgelt vähimatki kogemust selles vallas. Matemaatika tunni kohta oli siin juba absoluutselt õige näide - tark laps omandab kiirelt ühe tunni materjali, aga nõrgemate jaoks räägitakse sama materjali üle veel mitmeid tunde hiljemgi. Päris algklassis see ehk ei ole nii näha, aga 5.-6. klassis juba väga selgelt. Minu laps oli 6. klassis tõelises masenduses, kui igav on koolis, sest kogu aeg räägitakse sama juttu. Tema pääses õnneks 7.klassis sobivamasse kooli. Kõigil nii hästi ei lähe ja sellised lapsed hakkavad koolust poppi viskama või tundi segama - puhtast igavusest.

Kuidas mul pole selgelt vähimatki kogemust selles vallas, kui ma olen koolis käinud, nagu kõik teisedki, järelikult kogemus selles vallas on meil olemas kõigil, kaasa arvatud minul. Kas sa saad üldse aru, mis sa räägid?
Ja mis juttu sa ajad, et ühe tunni materjali teistes tundides veel üle nämmutatakse. On õppekava, mis tunnis mida, nii ei saada õpikut läbigi, kui muudkui üht asja nämmutatakse ja nämmutatakse aina järgmistes tundides. Õpik tuleb kooliaasta lõpuks läbi saada, ega's pole aega lollidega eraldi teemat teha, saavad kahed, lähevad suvetööle, või jäävad istuma, asi vaska. Pole võimalikki ajaliselt muudkui üht ja sama asja nämmutada. Sa paned ikka suva teksti praegult, aga noh, avalik foorum, sõna on vaba, kirjutada võib, mida iganes...
Ega siis kõik andekad lapsed tundi ei sega, mõni mõtleb oma mõtteid, vaatab aknast välja, skrollib telefonis.. Alternatiive küll.. No ja viskab selline koolist poppi, kah mõni mõis, peaasi, et tunnistustel kahtesid pole ja klassi ära lõpetab.

[Külaline]

Andekas laps saab käia nii tavakoolis, kui katsetega koolis, kui erakoolis. Tunnis ei saa igav hakata, sest ega ta ette pole õppinud, teema on ikka uus, mis tuleb omandada. Teine asi, et omandab tunnis juba ära suures osas, kodus on vähem õppida, aga siin me ei saa ka igavusest rääkida, siis tegeleb kodus muude asjadega.

Sul pole selgelt vähimatki kogemust selles vallas. Matemaatika tunni kohta oli siin juba absoluutselt õige näide - tark laps omandab kiirelt ühe tunni materjali, aga nõrgemate jaoks räägitakse sama materjali üle veel mitmeid tunde hiljemgi. Päris algklassis see ehk ei ole nii näha, aga 5.-6. klassis juba väga selgelt. Minu laps oli 6. klassis tõelises masenduses, kui igav on koolis, sest kogu aeg räägitakse sama juttu. Tema pääses õnneks 7.klassis sobivamasse kooli. Kõigil nii hästi ei lähe ja sellised lapsed hakkavad koolust poppi viskama või tundi segama - puhtast igavusest.

Kuidas mul pole selgelt vähimatki kogemust selles vallas, kui ma olen koolis käinud, nagu kõik teisedki, järelikult kogemus selles vallas on meil olemas kõigil, kaasa arvatud minul. Kas sa saad üldse aru, mis sa räägid?
Ja mis juttu sa ajad, et ühe tunni materjali teistes tundides veel üle nämmutatakse. On õppekava, mis tunnis mida, nii ei saada õpikut läbigi, kui muudkui üht asja nämmutatakse ja nämmutatakse aina järgmistes tundides. Õpik tuleb kooliaasta lõpuks läbi saada, ega's pole aega lollidega eraldi teemat teha, saavad kahed, lähevad suvetööle, või jäävad istuma, asi vaska. Pole võimalikki ajaliselt muudkui üht ja sama asja nämmutada. Sa paned ikka suva teksti praegult, aga noh, avalik foorum, sõna on vaba, kirjutada võib, mida iganes...
Ega siis kõik andekad lapsed tundi ei sega, mõni mõtleb oma mõtteid, vaatab aknast välja, skrollib telefonis.. Alternatiive küll.. No ja viskab selline koolist poppi, kah mõni mõis, peaasi, et tunnistustel kahtesid pole ja klassi ära lõpetab.

Olid siis ise see hästi tark laps koolis, et sul kogemust on? Ei olnud? Sel juhul oled õpetaja? Ka mitte? Siis on sul tark laps koolis ... ka mitte ... kus see kogemus siis on? Telefon on tunnis keelatud, aknast välja vaatamise eest saab märkuse, poppi viskamine ... no kust otsast see okei on? Nii loll jutt, sorri.
Loomulikult räägib õpetaja juba õpitut tunnis üle, kui kolmandik klassist ülesandeid lahendada ei oska. Kirub ja räägib.

[Tolmukübe]

Sul pole selgelt vähimatki kogemust selles vallas. Matemaatika tunni kohta oli siin juba absoluutselt õige näide - tark laps omandab kiirelt ühe tunni materjali, aga nõrgemate jaoks räägitakse sama materjali üle veel mitmeid tunde hiljemgi. Päris algklassis see ehk ei ole nii näha, aga 5.-6. klassis juba väga selgelt. Minu laps oli 6. klassis tõelises masenduses, kui igav on koolis, sest kogu aeg räägitakse sama juttu. Tema pääses õnneks 7.klassis sobivamasse kooli. Kõigil nii hästi ei lähe ja sellised lapsed hakkavad koolust poppi viskama või tundi segama - puhtast igavusest.

Kuidas mul pole selgelt vähimatki kogemust selles vallas, kui ma olen koolis käinud, nagu kõik teisedki, järelikult kogemus selles vallas on meil olemas kõigil, kaasa arvatud minul. Kas sa saad üldse aru, mis sa räägid?
Ja mis juttu sa ajad, et ühe tunni materjali teistes tundides veel üle nämmutatakse. On õppekava, mis tunnis mida, nii ei saada õpikut läbigi, kui muudkui üht asja nämmutatakse ja nämmutatakse aina järgmistes tundides. Õpik tuleb kooliaasta lõpuks läbi saada, ega's pole aega lollidega eraldi teemat teha, saavad kahed, lähevad suvetööle, või jäävad istuma, asi vaska. Pole võimalikki ajaliselt muudkui üht ja sama asja nämmutada. Sa paned ikka suva teksti praegult, aga noh, avalik foorum, sõna on vaba, kirjutada võib, mida iganes...
Ega siis kõik andekad lapsed tundi ei sega, mõni mõtleb oma mõtteid, vaatab aknast välja, skrollib telefonis.. Alternatiive küll.. No ja viskab selline koolist poppi, kah mõni mõis, peaasi, et tunnistustel kahtesid pole ja klassi ära lõpetab.

Olid siis ise see hästi tark laps koolis, et sul kogemust on? Ei olnud? Sel juhul oled õpetaja? Ka mitte? Siis on sul tark laps koolis ... ka mitte ... kus see kogemus siis on? Telefon on tunnis keelatud, aknast välja vaatamise eest saab märkuse, poppi viskamine ... no kust otsast see okei on? Nii loll jutt, sorri.
Loomulikult räägib õpetaja juba õpitut tunnis üle, kui kolmandik klassist ülesandeid lahendada ei oska. Kirub ja räägib.

No kui sina siin andekat last promod, et hakkab tundi segama, kas tal siis ajusid polegi, et popipäevaga midagi tarka teha? Pidi ju kangesti andekas olema. Järelikult, kui laps nii tark, küll siis popipäevaga ka midagi tarka ette oskab võtta, seega, sealt otsast see poppi viskamine siis okei ongi. Teine asi, kui loru, õppida ei viitsi, midagi teha ei taha, andekust pole, vaat' kui selline poppi viskab, siis jah, pole okei, aga ega ta koolis ka suurt midagi ei omanda, sellisel pole vahet, kus tiksub, koolis, või mujal.
Jah, olin tark laps koolis, koolis oli nagunii igav, ega ma sellepärast tundi ei seganud, tiksusin ära, sest et seal pidi ju nagunii käima. Olid lemmiktunnid, seal oli huvitav, hea meelega kuulasin/omandasin. Mis ei huvitanud, ei pidanud vajalikuks tuupida, aga kolme/nelja venitasin välja, midagi ikka külge hakkas, ja kodus sai ka õpiku lahti tehtud.